plika

Uuenduskuur

Olen juba mõnda aega blogi kujundust putitada tahtnud, täna jõudsin lõpuks tegudeni. Suurimad tänud Mehele ja Iirele, kes tehnilise külje pealt nõu andsid.

Nüüd saan lõpuks suuremaid fotosid panna (seni oli max suurus, olgem ausad, suht kirbus*tt) ning tänu sellele kadus mõlemalt poolt ka ebavajalik tühi pind. Nokitsesin teistsuguseks enamiku sidebarist, muutsin kirjastiili ning isegi blogi alapealkiri sai uus.

Sildistamise võtan varsti ette. Kui viitsimist on, siis kaotan vanadest postitustest nüüdseks üleliigsed poolitusmärgid ka ära ja panen ehk fotod suuremana üles. Eks näis.

Lõpetuseks üks jõulumeenutus ning läbi aegade parim pilt Plikast. Uus pildisuurus on ikka paras jõhkard! Kahjuks on Blogger nii piiratud, et vahepealse variandi valimine olnuks üle mõistuse keeruline (kui mitte võimatu), ametlikust normist suuremate fotode saamiseks tuleb nagunii igal fotol ükshaaval htmlis jupp ümber kirjutada. Tüütu!

Kusjuures ma unustasin täitsa ära, et teine võimalus suuremate piltide saamiseks on need kuskile mujale üles riputada ja postitusse URL panna, siis tulevad täpselt originaalsuuruses, mis iganes see ka poleks. Ma vist hakkangi hoopis nii tegema. Eks homme mõtlen edasi…

Ma saan täpselt kahe kuu pärast 25 🙂

Hirmus lugu

Sain eile õhtul Kessu käest Ave Orgulase imikute ja väikelaste und käsitleva loengu lühikokkuvõtte. Kahju, et ma seda varem ei lugenud – oleks vast üritanud ammu lapsele unerutiini tekitada, aga ei näinud selleks seni põhjust.

Sain teada näiteks seda, et aju toodab kell 22-02 kasvuhormooni ning on teaduslikult tõestatud, et lapsed, kes lähevad magama õhtul peale kümmet, on täiskasvanueas tunduvalt lühemad.

Et on täiesti normaalne, kui laps jääb oma esimesse päevaunne 1-2 tundi pärast ärkamist.

Et lapse uinaku pikkus peaks olema vähemalt 45 minutit, et ta jõuaks läbida nii pinnapealse kui sügava une faasid.

Et kuni aastane laps vajab ööpäeva jooksul 14-18 tundi und (18 on vastsündinutel ja see number siis järjest väheneb).

Et 1-3 kuune laps magab 4-6x päevas, 4-6 kuune laps 3x päevas ning poolest aastast alates kuni 1-1,5 aastaseks saamiseni 2x päevas.

Igasuguseid muid asju veel, aga ülalmainitu oli minu jaoks kõige olulisem.

Me oleme ka siiani lasknud tal magada nagu juhtub, sageli on magama minek jäänud kesköö peale ning põõname koos keskpäevani välja.

Tegelikult ongi vist endale seda rutiini raskem harjutada kui lapsele – kui tema üheksast magama läheb, siis pean mina ju ka hommikul kaheksa-üheksa paiku üles tõusma.

Praegu, talvisel ajal, on rutiin tegelikult eriti oluline – selleks, et valgel ajal välja jalutama ja lõunauinakut tegema jõuda, on suhteliselt piiratud aeg.

Eile õhtul näiteks tegime talle alles kümne paiku vanni ning ta jäi pärast seda mul kohe tissi otsa magama, aga ärkas voodisse pannes üles ning siis ei saanud vist enne magama, kui kell üks öösel. Mina vahtisin veel pärast tund aega lakke, sest uni oli tulnud ja ära läinud.

Täna tõusime alles pool kaksteist ning ehkki mul oli plaanis lapsega umbes kahest jalutama minna, jäi ta juba veerand kaks magama. Mis on, nagu just lugesin, täiesti normaalne.

Aga ma ei saa ju temaga kohe kell kaks välja minna, kui ta alles ärkab… Ta ju ei maga siis 🙂 Jajah, põhimõtteliselt võiks ta väljas üleval ka olla, aga mu meelest oleks magamine siiski kasulikum.

Eks ma üritan siis alates tänasest õhtust rutiini juurutama hakata, nii endale kui lapsele. Mis tähedab, et vanni peab tegema hiljemalt pool üheksa – tavaliselt saame ta küll tunni jooksul magama, aga vahel läheb rohkem aega.

No vaatame, kuidas läheb.

Selline õhtu siis

Läksime eile õhtul kõigepealt Antti ja Rarru juurde jooma. Ausalt öeldes ma täitsa kahetsen, et me sinna majja korterit ei saanud – saaksin oma praeguses olukorras palju rohkem seltsielust osa, nagu Maiden eile pidžaamas ja Jukuga – kluppi ta ei tulnud, aga soojenduspidu oli ju kõrvalkorteris.

Kui ma olin oma 1,5-liitrise siidri manustamisega hakkama saanud, kakerdasime lõpuks klubi poole. Päris veider oli vahelduseks ise reede hilisõhtul tühjal tänaval lärmata, mitte seda lärmi aknast kuulata.

Aga klubis ei jõudnud me paraku väga kaua olla – natuke sai tantsitud, natuke joodud (siider oli otsas, saate aru! Ja baarmeni soovitatud asendusjook Sprite roosa veiniga oli kaks korda kallim ja maitses s*tasti. Kuna ta oli selle Fizzi klaasi sisse seganud, siis võite isegi arvata, mis lõpuks sai. Ma lõhkusingi hiljuti oma viimase Fizzi klaasi ära) ja kui bänd lõpuks lavale tuli, helistas ema ning ütles, et laps on rahutu ja nutab.

Kui me kümne paiku ära läksime, nuttis ta ka, hiljem helistades sain teada, et ema oli teda 40 minutit magama pannud… Aga õige pea ta ärkas ja nuttis ohjeldamatult edasi. Niisiis ema helistas ja niisiis me lendasime koju. Runn läks just siis välja, saime autoga ja eriti kiiresti.

Nojah, sel hetkel, kui me trepikotta astusime, helistas ema ja ütles, et laps jäi uuesti magama, me ei pea tulema.

Ja siis magas see laps muidugi kella kuueni hommikul 😛

Aga ega me ei hakanud enam tagasi minema. Laps magas ka nii õnnetu näoga, kuidagi ei raatsinud eemal olla. Võtsime selle asemel hoopis minu läpaka voodisse ja vaatasime kaks osa Hustle‘it. Uskumatult hea sari, kunagi kirjutan pikemalt.

Minu jaoks oli see õhtu sellegipoolest väga mõnus – sain ennast üles lüüa ja sõpradega juua, tänaval lärmata ja klubis tantsida… Ja Hustle’it vaadata 🙂 Oleks muidugi tahtnud kauem olla, aga nii oli ka tore. Ja natuke ju ikkagi sai. Pealegi on ema pühapäevani siin, saame veel kahekesi käia ja olla.

Scroll to Top