poiss

Tõuksipark

Poiss rääkis eelmisel suvel juba ammu, et tema tahab tõukeratast. Sai siis sünnipäevaks selle jaoks raha küsitud. Poiss soovis trikiratast – no et saaks mõnuga retsida 😛 Mina ei tea tõuksidest absoluutselt mitte midagi, seega sai sõbra soovitusel ostetud Bestial Wolf Booster B10 – olevat hea hinna-kvaliteedi suhtega. Poiss on ülirahul.

Tema eeskujul soovis ka Plika tõuksi ning samuti sai sünnipäeval selle jaoks raha kõrvale pandud. Alguses mõtlesime talle samasuguse osta, aga kuna tema sünnipäev oli teatavasti novembris, siis otsustasime, et ostame hoopis kevadel, kui ilmad jälle rattakõlbulikud. Ja nüüd kevadel tuli ta jutuga, et tema tahaks hoopis suuremate ratastega tõuksi. Et tema retsida ei taha, ainult sõita. Et klassiõel on, talle meeldib ja tema tahab ka. Klassiõel oli Hudora.

Käisime eelmisel pühapäeval poodides. Laupäeval ei jõudnud, pühapäeval olid lahti vaid keskused. Linna jõudsime täpselt pärast Hawaii Expressi sulgemist – no ma arvasin, et see raudselt on pühapäeval kinni, aga tegelikult oli isegi lahti…

Vaatasime siis Sportlandi ja Rademari. Kõigepealt kesklinnas, siis Kaubamajakas. Oli küll alguses plaan, et veel ära ei osta, vaatame esmaspäeval paarist poest veel, aga ega ma tegelikult väga ei viitsinud 😀 Rademaris oli 26% allahindlus ka kenasti ja kui Port Arturis oli ainult üks Hudora mudel, siis Kaubamajakas suisa kolm erinevat. Ja tänu allahindlusele mahtus eelarvesse mitte kõige odavam, vaid pisut kallim ja kvaliteetsem, mis meile kõigile ka välimuselt väga meeldis – Hudora Big Wheel 230. Maksis €149 asemel ca €110.

Lapsed on nii rahul ja on viimasel nädalal koolis käinud mitte bussi, vaid tõuksidega. Sport massidesse!

Väljasõit Teispere tallu, vol 2

Poisi klassi selle kevade väljasõit oli Teispere tallu. Kaks nädalat oli imelist suveilma ja just meie väljasõidu päeval kallas mõnuga. Õnneks meie kohalejõudmise ajaks enam ei sadanud, aga sääsed sõid muidugi mõnuga. Väga tore oli sellegipoolest.

Pesukaru oli hitt. Mina näiteks ei teadnud, et nad oma söögi enne söömist läbi pesevad. Iga päev õpin midagi uut 😛

Üldiselt oli lihtsalt jube pull vaadata, kuidas ta seal ronis ja sõi 🙂

No ja muidugi JÄNESED! Nendest on enamik pilte eelmises postituses. Seal oli lihtsalt NII PALJU JÄNESEID! 😀 Talus lubati mingil hetkel teha selline küülikute ala, kus kõik jänesed saavad vabalt ringi sibada ja lastel on lihtne neid silitada. Läheks ja silitaks isegi. Nunnumeeter põhjas 🙂

Ühesõnaga soovitan soojalt kõigil külastada – koht on väga armas, perenaine samuti, loomi-linde tunduvalt enam kui ma viitsisin üles pildistada. No et teil endil ikka ka avastamisrõõmu oleks 😛

Suvesoojust nautides

Imelised ilmad… Kui laupäeval sünnipäeval käies veel ei uskunud, et tõesti saab NII soe olla ja vaevlesin mustade teksadega, siis pühapäeval kraamisin päevitusriided välja 😛

Rannas sai eelmisel nädalal käidud suisa kahel korral. Tööpäeva õhtutel, kusjuures, nädalavahetusel selleni ei jõudnud 😀

Neljapäeval olime lastega kolmekesi. Nemad ehitasid lõksu, mina lugesin raamatut. Täielik idüll.

Kuniks ilma antakse, mööduvad tööl lõunapausid sellist vaadet nautides:

Reedel ühinesid rannaretkega ka Kaidi ja tema õepoeg. Ütleme nii, et oli tunduvalt vähem idülli ja rohkem lärmi 😀

Liivakast on viimased aastad hüljatud – sellises vanuses mängitakse liivaga ainult rannas, ehk paremal juhul ka pargis. Igatahes mitte oma aias, see oleks ometigi liiga titekas. On küll olnud plaanis majale alumine korrus “ehitada”, aga ei tea, kas see ka kunagi teoks saab. Seniks keegigi vähemalt naudib 😀

Täna õhtul jõudsin kiiges peesitades peaagu terve raamatu läbi lugeda…

…ja lugemise taustaks oli selline vaade 🙂

Ja nii palju pilte on tegemata… Emadepäev oli ja aias õitsevad tulbid ja…

Sünnipäev maal

Kui ma nägin, mis kohvitopsil kirjas oli, siis puhkesin naerma ja läksin sobivat tausta otsima, et pilti teha. Sai mu meelest päris hea kaader. Kusjuures ma ei jõudnudki Birgiti käest küsida, kas need topsid olid juhuslik ost või siis teadlik valik 😛

Ja ärme siinkohal ühekordsete nõude teemat tõstata, eks – alati saaks ilma, aga vahel on nii palju mugavam. Avastasin, et meil on Birgitiga ühesugused tugevad plastikust söögiriistad, mida me oleme mõlemad aastaid pesnud ja taaskasutanud, nii et see ka natuke loeb, eks 😀

Scroll to Top