poiss
Imeline jõululaupäev
Viimane töönädal oli mul väga pingeline, nii et mul oli siiralt hea meel, kui see lõpuks läbi sai. Võtsin selle nädala algusest puhkuse – no puhata ma enne tänast ei saanud üldse, esimesed kolm päeva konkreetselt toimetasin hommikust õhtuni. Iga päev oli siiski vaja ka pisut tööd teha (tüüpiline, et kliendid saadavad tellimusi viimastel päevadel enne jõule, oli vaja need kohe sisse saada) – lisaks kodu koristada, väljas oli ka mitu vajalikku käimist, mis oma aja ära võtsid… Lisaks sattusin kohe puhkuse alguses täitsa kogemata öisesse unerütmi – no ikka nii, et kell kaks magama ja 11 paiku üles. Aga kui alles 11 tõusta, siis on vaja tunnike-paar tööd teha, hommikusööki nautida, väljaspool kodu asjatoimetused ära teha… Siis ongi nii, et järgmisel hetkel on juba pime ja tunne, et õhtu käes ja midagi pole teha jõudnud 😀 Ehkki pimedaks läheb vara ja tegelikult sai suht palju tehtud… Lihtsalt palju oligi teha 😀
AGA! Ma sain KÕIK 23. detsembri õhtuks tehtud!!! Kõik koristatud, poes käidud… Nii et tänane päev sai täiesti plaanitult mõnusalt kodune ja ideaalne. Isegi VEEL mõnusam, kui ma oleks julgenud loota.
Ärkasin kell 11.11 🙂 Kassid istusid kõik ukse taga ja teatasid kõvahäälselt, et nad pole mitte kunagi elus süüa saanud. Nii et esimesena nende jõuluhommikusöök 😛
Inimestele oli plaanis inglise hommikusöök. Kuna Kaaslase vend pidi nagunii täna siit mingi hetk läbi sõitma (sest mul oli vaja talle kingitus anda :D), siis küsisin uitmõtte ajel, kas nad sooviks äkki ka ühineda. Olin üsna kindel, et kuna on jõululaupäev, on neil raudselt kiire ning omad plaanid, aga läks õnneks ja tulidki. Nii et täitsa plaanimatu ja ootamatu jõululõuna koos perega… Ainult üks pereliige oli puudu… 🙂
Need oksad, mis mitu nädalat tagasi kuusest üle jäid, ootasid terrassil oma aega, et keegi viitsiks nad vaasi panna. Täna palusin Plikat, et ta seda teeks 😀
…
Kui jõul hiilis ligi
Ma olen suur jõulufänn ja minu jaoks on jõulutunde jaoks väga oluline korras mõnus kodu. Viimased aastad on selle jõulutundega pisut kehvasti olnud – kui vanas kodus midagi ikka tegin, st kuusk ja pisut kaunistusi oli ja piparkooke sai ka küpsetatud, siis eelmisel aastal olime ju oma uues kodus, kus remont nii pooleli, et ei saanud mitte midagi teha. Ei toonud kuuske, ei teinud piparkooke. Polnud lihtsalt ruumi. Läksin suurima rõõmuga jõuludeks Rootsi õekese juurde (kas tõesti vaid aasta tagasi oli elu normaalne ja sai reisida – tundub praegu nii imelik…).
Sel aastal on vaja kõik tasa teha 🙂 Nii novembris kui detsembris ma veel koristasin ja sorteerisin – kui enda asjadel ring peal, tuuseldasin Kaaslase kappides ja garaažis… Veel üleeile viisin ära viimase hunniku ära andmist ootavaid asju, nii et sain tagumise esiku kastidest tühjaks… Mul oli päris palju fotosid garaaži koristamisest, aga… Kui tavaliselt panen blogisse enam-vähem kõik fotod, siis praegu tunnen, et las need jääda. Las olla need pildid kappidest ja garaažist – tegin küll ära tohutu töö ja sain asja palju paremaks, aga see on ikka täitsa poolik, sest ega mina neid Kaaslase asju nii hästi paigutada ei osanud… See jääb ikkagi tema teha, kui ta tagasi jõuab, mina lihtsalt aitasin pisut… No ok, kõik oli enne lihtsalt LIIGA sassis, mul oli aeg-ajalt vaja midagi leida ja see oli võimatu – see oli peapõhjus, miks üldse tegema hakkasin. Nüüd on mul mingigi ülevaade 🙂
Aga siia postitusse panen hoopis jõulusemaid pilte. Detsembris olid viimased koristustööd küll alles pooleli, aga jõul hiilis ligi sellegipoolest. Kuusk, jõulutuled, piparkoogid… Mõnus 🙂
Esimene advent oli 29.11… 30.11 saatis Kaaslane mulle sellise pildi. Ma viimati, kui Tallinnas käisin, viisin talle selle pildiraami ja tädi viis talle advendi puhul kuusekese… Ja lumi tuli ka korraks maha… Ja no nii mõnusalt õdus jõulune pilt oli, tekitas endal ka sooja tunde sisse.
Esimene lumi Pärnus – 30.11. Sulas päevaga ära 😀
Esimene selle aasta piparkoogitegu:
…