poiss

Esimest korda ostsin lastele Lemigo Grizzly kummikud sügisel 2013. Käisid nendega terve talve, järgmisel kevad-suvel võtsime voodri välja, käisid sügiseni ilma, sügisel sai ostetud täpselt sama mudel, lihtsalt number suurem – ring jätkus. Nii on olnud kolm aastat. Talvesaapad on neil vahel olnud, aga neid pole eriti kanda tahetud, ma pole sundinud ka. Lõppeks on kummikute sildil kirjas, et sobivad kuni -30 kraadini. Lambavillane vooder, eks 🙂 Mina olin üsna rahul – igasügisene väljaminek 2x€14.90, lapsed rahul, jalad soojas.

Kuna sügis on taas käes ja ilmad jahedad, läksime täna Magaziini, et lastele järgmine suurus osta. Seekord olin Plikaga läbi rääkinud ja ta nõusse saanud, et ostame talle hallid või tumesinised, et Poiss saaks need järgmisel hooajal endale (seni olid olnud roosad).

Aga seekord juhtus hoopis nii, et Poiss proovis suuremat suurust jalga ja keeldus seda kandmast, sest vooder olevat liiga ebamugav. Täpselt sama mudel, eks, mida ta on eelmised kolm aastat probleemideta kandnud 😀

Plika avastas kõrvalriiulilt sama firma sarnased saapad, nö duck boots stiilis – alumine osa kummist, ülemine riidest. Samuti villase voodriga ja kuni -30 kraadini kandmiseks. Aga vooder on teistsugune, ei tule nii kergesti välja. Värvivalikus olid must, lilla ja roosa. Poiss pidi saama suuruse 30-31, Plika 32-33. Musti Poisi suuruses üldse polnudki. Proovisime talle teist värvi 30-31 – ei saanud hästi jalga (Poisi jalg on Plika omaga võrreldes laiem ja kõrgem), 32-33 sobis. Plikale läks sama suurus. No ja kuna pidime neile ühe suuruse ostma, sai Plika lõpuks ikkagi jälle roosad.

Nii et sel aastal siis kummikute asemel duck boots (kas neil eesti keeles ka mingi spets nimetus on?), väljaminek 2x€18.90. Ja ma ei ole kindel, kas need suvel kummikutena kantavad on – vooder käib pilti vaadates välja küll, aga ma igaks juhuks ei hakanud kiskuma. Piilusin, sääre siseosa (see osa, mis väljaspoolt riidest) on seest kaetud õhukese poroloonilaadse kihiga. Ma ei kujuta ette… Eks vaatame, kui ilmad soojaks lähevad.

Igatahes on süda praeguseks rahul. Lastel jalad soojas 🙂

Kuna tänane sünnipäev möödus pildistamise mõttes üsna laisalt, oli nüüd üsna lihtne need vähesed pildid üle vaadata ja blogisse panna.

Hommikul käis külas perekond. Poiss sai kingituseks kaks Lego Nexo Knights komplekti – ühe meilt, teise mu emalt. Muud kraami ka, aga LEGOD olid ikka põhilised 🙂

Õhtul pidasime sünnipäeva sõpradega Musooniku mängutoas. Veel aasta alguses ei teadnud ma sellest kohast miskit, siis käisime sõbranna lapse sünnipäeval ja vaimustusime. Millalgi kevadel käisid lapsed seal veel ühel sünnipäeval, mina olin toona vist üldse Tallinnas, igatahes lapsi viis ja tõi ära hoopis mu ema.

Poisi sünnipäevapeo detailide otsustamine jäi meile tavapäraselt viimasele minutile – kuna enamik Pärnu mängutubasid on nüüdseks vähemalt korra, tihti mitu korda, läbi käidud, oli lõpuks täielik “meh” tunne ja kaalusime taas aias peo korraldamist, ainult et sel aastal mõtlesime mingi tegelase lapsi lõbustama kutsuda. Olimegi juba peaaegu ära otsustanud ja üks vahva piraat oleks olnud tulemas, aga kuna ilmateade oli kohutavalt kehv, ei julgenud riskida. Helistasime mängutoad läbi, kaks neist olid vabad – Musoonikus oli broneering vist ära öeldud, sain aru. Igal juhul just selle Poiss valis ja noh, mulle seal ka hullult meeldib, sest sealne perenaine on lihtsalt nii mõnus inimene. Ühesõnaga ma ei imestaks, kui peame Plika sünnipäeva ka seal 🙂

Kuna tegu tööpäeva õhtuga, piirdusime kahe tunniga, Poisi soovil võtsime lisaks PÜSSID ehk mini lasermängu. Ütleme nii, et süüa ei mallanud keegi, kõik lihtsalt möllasid kaks tundi järjest, mul oli isegi aega veidike sõbrannadega jutustada.

Poiss ise jäi oma päevaga väga rahule. Mina olen ka rahul – üks sünnipäev jälle üle elatud 😀

Enamik pilte on eelmises postituses parooli all.