poiss – Page 23 – Tikri blogi

Koristusmaraton

23/04/2016 / kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 3 Comments

Mul on elus hetkel kummaline periood, kus on üsna ühesed soovid, mida ei anna aga enamjaolt realiseerida, seega ma lihtsalt katsun ennast rakkes hoida, et mõistust säilitada. Nädala sees on lihtne, töö ja olme, (hilis)õhtud on vahel rasked, aga üldiselt leiab kenasti tegevust. Nädalavahetustel on seevastu vaba aega rohkem ja…

Täna hommikul näiteks soovisin iga ihurakuga olla teisel pool Eestit, aga noh… Abikaasa oli reisist väsinud ja poolhaige ega soovinud kuskile minna, mul üksi ei mänginud välja juba puht logistiliselt. Seega oli kergekujuline kass, nii et otsustasin tähelepanu kõrvale juhtimiseks koristada lastetuba, milleni kaks nädalat tagasi aset leidnud suure koristusaktsiooni käigus ei jõudnud. Eks nad on seal ikka ise jooksvalt koristanud, aga olin ammu ohates vaadanud riiulitel kuhjuvaid asjahunnikuid, see kõik oli minu jaoks korrast üsna kaugel 🙂

Ütleks, et mõtete kõrvale juhtimine töötas täiesti edukalt – koristasin ühtejutti lõunast kuni kella kümneni õhtul, ainus paus oli kiire õhtusöök.

Ma olen vist lapsed välja õpetanud, endasuguseks 😛 Nii et kui ma ladusin kogu nende maise varanduse toa keskele kuhja ja käskisin kõik läbi vaadata, äkki saab midagi ära visata või ära anda – lõpuks sai vist umbes pool kraami niiviisi kõrvale tõstetud.

Täpsemini siis, kõik see, mille ma pean nüüd üles pildistama, et kellelegi pakkuda:

Ja detsembrist saati magamistoa akna alla kuhjatud ära andmise kraamist on ka veel nii palju endiselt alles:

Homme äkki viitsin pildistada ja üles panna, saaks midagigi eest ära, oleks hea. Tegelikult olen juba päris palju saanud ka.

Aga lastetoas oli tõesti suurpuhastus. Absoluutselt KÕIK asjad sai läbi vaadatud ja sorteeritud, kõik katkine/mittetöötav ära visatud, kõik ebavajalik ära andmiseks kõrvale tõstetud, kõik pinnad puhastatud, nukuköögi nõud pestud, vildikad sorteeritud, pliiatsid teritatud… Lisaks veetsin tunde põrandalaudade vahelistest pragudest sodi välja koukides. Mis iganes töötab, eks 🙂 Hoidsin mõtted kassist eemal ja tuba sai korda.

Võib tõdeda, et lapsed tõesti ei mängigi enam suurt millegagi. Legod ja muud klotsid, raamatud ning valitud lauamängud – ja ongi suht kõik. Joonistavad palju – arvutimängudest inspireeritud “trikiradu” ja muud ägedat. Loovmängud ruulivad.

Nuputamisraamatud ja tähevihikud tõsteti suht kõik ära andmise kuhja, hunnik mänge samuti. Ei hakanud kätt ette panema – on juba piisavalt suured, et sellise otsustamisega ise hakkama saada. Aga selge on see, et tulevikus saavad sünnipäevakutsetele kingisoovina kirja ainult mänguasja- või raamatupoe kinkekaardid… Siis saavad ise valida endale meelepärast kraami, mis seisma ei jää.

Kui vanasti olid enamik mänguasju pigem ühised, siis mõni aeg tagasi sai lauasahtlid ära jagatud – ühele üks, teisele teine. Nüüd jagati ka mänguasjariiulisse alles jäänud asjad omavahel ära ja kumbki sai oma riiuli. Ühised ongi vaid klotsid ja raamatud, ehkki ka neid annaks jagada – ja kui järgmine suvi plaanipäraselt oma toad saavad, siis tulebki jagada.

Igal juhul peaks nüüd olema tunduvalt lihtsam korda hoida, sest asju on palju vähem 🙂 Minimalism ruulib.

Protected: Juubel

21/04/2016 / plika, poiss, rõõm

Mõista-mõista, mis see on

04/02/2016 / poiss, rõõm / 22 Comments

Poiss joonistas täna lasteaias sellise pildi. Me pakkusime küll välja vähemalt viis eri vastusevarianti, aga ükski polnud õige. Kas teie arvate ära? 😀

Läks vist veidi käest ära

31/01/2016 / edevuse laat, igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, rõõm / 4 Comments

Ehh. Nagu eilsetest väljaminekutest poleks piisanud 😀

Pidasin lastega täna hommikul aru – kas on ikka mõtet osta noid kohvreid Legode jaoks, teised vanemad väidavad, et lapsed ei viitsi nagunii sorteerida. Lapsed kinnitasid, et nad ikka tahavad ja lubasid ise sorteerida ka. Eks ole näha, kuidas nad seda lubadust pidada suudavad, aga kohvrid igal juhul ostetud said. Kaks sellist, nagu eelmise postituse pildil.

Siis käitusime enestele absoluutselt tavapäratult ja läksime Maximasse, kus täna olid kõik tööstuskaubad -40%. Ega me poleks sellest teadnudki, aga Abikaasa nägi eile Maximas Annikat, kes oli tulnud oma poisile tolle sünnipäevakingiks saadud raha eest Legosid ostma ning jättis ostmata, sest päev hiljem oli soodusmüük. Nii me siis läksime ka.

Kujutage ette, läksime poodi ja ütlesime lastele, et valige mõlemad endale üks Lego. Sellist asja ei juhtu MITTE KUNAGI 😀 Muidu ikka ainult sünnipäeva- ja jõulukingid. Peale raamatute ja mõne üksiku mullitaja või kaardimängu pole me suht kunagi lastele midagi niisama ostnud. Ma ei teagi, on see nüüd kurb või mitte. Mu meelest lihtsalt praktiline – mänguasju niigi küllalt ja raha kulub mujalegi.

Aga jah… Täna nad said valida. Plika avastas uue Frozeni Lego ja polnud vaja midagi mõelda. Poisi suunasin õige hinnaklassi juurde ja ta valis endale veel ühe politsei Lego – veidi suurema kui selle, mis päkapikk sussi sisse tõi. Päkapikk kaalus tõsiselt seda ka 😉

Kuna olime lubanud Abikaasa vanaemale külla minna, siis otsustasime, et käime vahepeal seal ära ja läheme hiljem uuesti poodi, soovitavalt ilma lasteta, et saaks rahulikult ringi vaadata ja mõelda, kas on veel miskit vaja.

Vanaema juures oli lill. Lapsed panid oma Legosid kokku, õnnis rahu ja vaikus. Meie mängisime ühist lemmikut täringumängu – vanaema nimetab seda Jospeliks, aga reeglid on vist suht samad mis Yatzyl. Jõudsime suisa kaks mängu mängida ja siis veel süüa, Plika jõudis oma Lego kokku panna, Poisil jäi pooleli.

Hiljem viisime lapsed ema juurde, et kahekesi poodi minna. Teel poodi avastas Abikaasa, et ega ta tegelikult ei viitsigi tulla, nii et viis minu ära ja läks ise koju 😀 Eks ta tark oligi, mul läheb noil puhkudel alati parajalt aega ja tal oleks kannatus katkenud. Kuna ta pidi mulle nagunii hiljem järele tulema, leppisime kokku, et kui talle miskit leian, saab siis proovida.

Mina läksin kergelt hulluks. Endale ei ostnud kusjuures midagi peale kinnaste, need jäid silma viimasel minutil ja olid täielik emotsiooniost, aga täiesti perfektsed. Maksid allahindlusega €3.99 – materjaliks 70% vill, 20% angoora, 10% nailon. Imeilusad, täpselt parajad ja sobivad ideaalselt mu mitu aastat tagasi Montonist ostetud mütsiga. Viimane paar tundus ka olevat, nii et täielik vedamine.

Lastele ostsin hunniku joonistamise ja meisterdamise materjali. €19 eest viis joonistusplokki, pliiatsid, vildikad, mille teises otsas olid templid, rasvakriidid, guašid, ühed tavalised käärid, kolmese komplekti kujundikääre (siksak jms) ja ühe PVA liimi. Eks meil oli kodus varemgi kõike taolist, aga joonistuspaber peamiselt õhuke, pliiatsid-vildikad-kriidid mitte enam esimeses värskuses, kääre kahe peale üks paar, mille pärast aeg-ajalt kakeldakse ja pulgaliimid, aga mõnikord on pisikesi asju parem kleepida just sellise tuubiliimiga. Ja need ägedad kujundikäärid, selliseid meil varem polnud üldse 🙂 Joonistusplokkidest oli üks A3, 2 A4 (kõik paksemad paberid, mis sobivad ka guaššidele) ja kaks tükki õhukese paberiga, mille ostsin puhtalt sellepärast, et kaanel oli ühel Frozen, teisel ämblikmees, sees lisaks tühjadele lehtedele veel kleepekad, paar pilti värvimiseks ja joonlaud.

Lapsed olid muidugi sillas. Ma ise ka. Nii väikese raha eest palju head kraami 🙂

Abikaasale leidsin kingad. Ise ka imestasin, käisin jalatseid vaatamas vaid moe pärast – olin kindel, et nagunii on mingi jubeda välimusega ja kunstmaterjalist jama müügil. Enamik olidki, aga mõned olid nahast ka – leidsin mitmed täitsa Abikaasa stiilis, number 45 küll polnud ühtki, aga 44 oli paras ja nii ära ostetud sai. Näis, kuidas vastu peavad… Maksid soodusega miskit €19. Lisaks leidis ta endale neli paari sokke.

Tuli meelde, et Abikaasa on terve igaviku soovinud uut ja suuremat ahjuvormi. Ta üsna tihti kirub, et meie praegune vorm on nii väike, sinna ei mahtuvat midagi ära. Noh, vana vorm oli 2,5l, uus täpselt poole suurem. Maksis alega kõigest €12 ja mahub TÄPSELT meie Pioneer pliidi imepisikesse ahju. Ma olin enne üsna veendunud, et me lükkame selle vormi ostu nii kaua edasi, kuni remont tehtud, siis tuleb uus pliit loodetavasti suurema ahjuga ja on kergem midagi mahukamat leida. Aga tänane leid oli ideaalne:

Suvel ostsime Maximast mingi sooduka ajal kolm imeodavat erinevas suuruses roostevabast terasest kaussi. Kuna need olid jälle (ikka veel?) soodukas ning on osutunud väga praktiliseks (kui tahta midagi kerget ja mittepurunevat, aga plastikut ei soovi, siis nagu väga valikut polegi), siis võtsime neli kaussi veel. Nüüd on meil kolme suurust kaks tükki ja siis veel üks. Nelja kausi eest maksime vist ca €3.

Raamatutele allahindlus ei laienenud, selgus kassas. Kahju, jätsin ostmata. Samuti ei olnud soodusega elektrihambaharjad, mis mind sügavalt hämmastas, sest no kust otsast see siis tööstuskaup pole, ülejäänud tehnika oli küll ales… Aga ostsime ära ikkagi, sest plaan oli juba ammu. Võtsime Oral B omad, kaks lastekat 😀 Sest need maksid €18 tk, täiskasvanute omad olid €28 ja no mina mingit vahet ei näinud – värvilisem ja veidi lühema käepidemega, aga muu ju kõik sama, pea on igaühel oma… Kahtlemata oleks ühest ka piisanud, aga ennetamaks kaklemist, võtsime kaks. Saavad koos pesta ja saame meie Abikaasaga ka koos pesta. Ja laste hari annab 2 minuti pärast märku, et aeg täis, täiskasvanute omal seda küll polnud, vähemalt mitte meie eelmisel, mis katki kukkus. Kahju küll, et pidime täishinna maksma, loodan, et kuskilt poleks odavamalt saanud – aga Maximas on üldiselt üsna head hinnad, nii et vast väga vastu pükse ei saanud.

Laste uued Legod ja kohvrid pildistasin ka üles. Jõudsime küll nii hilja koju, et juppide kohvrisse paigutamiseni täna ei jõudnudki 😀

Selline kulukas päev siis. Aga äärmiselt rahuldustpakkuv. Nüüd on küll krediitkaart jälle peaaegu tühi, aga tühja kah, kõike oli vaja 🙂 Nojah, lastele mõeldud kraami rangelt võttes küll polnud NII VÄGA vaja, aga üks kord ju võib osta neile ka lihtsalt sellepärast, et tahtsime 🙂

Lapsed ja hügieen

26/01/2016 / plika, poiss / 17 Comments

Meil on olnud lastega aastaid rutiin, et pühapäeva õhtul käiakse vannis. Viimasel ajal on nad hakanud eelistama selle asemel duši all käimist, mis on mulle igas mõttes kergenduseks, kuna vannis nad kippusid lärmama ja ülemeelikuks muutuma, nii et pärast terve vannituba ujus + vanni vett täis laskmine, hilisem tühjaks laskmine ja puhastamine on ju ka kõik lisatöö.

Dušši on nad alati pigem kartnud ja ma pole ka väga ise viitsinud neid sellega harjutada (lihtsalt tuli meelde, Henry millalgi oma blogis kirjutas, kuidas ta kahene enam dušši ei karda, ma ei tulnud selle pealegi, et nii harjutada võiks titest peale). Poiss käib duši all ujumisprillidega ja hetkel see mulle sobib 😀 Ehkki eile vist isegi käis ilma. Plika käis igal juhul ilma. Areng.

Plika õpetasin ma eile iseseisvalt pead pesema. Lihtsalt olin kõrval ja juhendasin. Kuidas pead hoida, et juuksed ülevalt voolava vee all märjaks teha, kuidas šampooni ise juustesse hõõruda, kuidas see lõpuks kõik välja loputada, ilma et silma läheks… Ja kõige viimaseks – kuidas turbanit ise pähe keerata ja kinnitada. Ja ta sai selle kõigega hakkama. Väike sammuke iseseisvuse poole 🙂 Sest kui pesnud on ta juba mõnda aega ise, siis juuste pesemine oli seni ikka minu töö.

Ahjaa, ja kõrvad muidugi. Mina ei tea, kuidas inimesed oma kõrvu ilma vatitiku abita puhtaks saavad, mina ei saa. Lihtsalt duši all pesemisest pole mu meelest väga tolku. Nii et ma ikkagi olen kasutanud ettevaatlikult tikke, nii enda kui laste kõrvade puhul. Ja ka seda julgesin nüüd Plikal endal teha lasta – ma olen teda ka aastaid manitsenud, et tuleb olla väga ettevaatlik, muidu võib endale viga teha.

Hambaid peseb Plika hambaarsti õnnistusel juba ka pikka aega ise, nii et kui talle nüüd veel küünte lõikamine selgeks õpetada, siis ei pea mina enam miskit tegema. Laste küüsi olen ma kogu aeg tangidega lõiganud ja sõrmeküüsi on Plika tegelikult endal ise ka lõiganud. Aga mulle meeldib lõigata võimalikult lühikeseks, et nädala jooksul ei jõuaks väga pikaks kasvada, vastasel korral jääb sinna igasugu saasta vahele ja lapsed ju ei puhasta küünealuseid… St tegelikult ta saaks tõesti ka küünte lõikamisega ise hakkama, lihtsalt mina eelistan lühemaid. Ehk peaks õpetama teda hoopis küünealuseid puhastama või tihemini küüsi lõikama?

Juuste kammimisega on veel arenguruumi. Ta harjab küll ise suuremad pusad välja (Frozeni hari oli suurepärane investeering!), aga minu meelest on juuksed pärast seda ikkagi sassis. Seega ma enamasti kammin veel üle – külmal perioodil reeglina kraani all niisutatud kammiga, sest see jube staatiline elekter… Ja lahu teen ka mina, sest ma ei salli, kui see on sassis. Mõne soengu puhul on täitsa okei, kui see on suvaline, aga minu enda ja Plika peas mu meelest on kole, seega katsub sirgena hoida.

Poiss peseb ennast ka ise, aga kui hästi, see on muidugi iseasi. Eile just tuvastasin pärast duši alt tulemist, et ei ole just kõige korralikum töö, kupatasin ta vanni tagasi ja minu juhendusel pesi osad kohad üle. Eks näis, mitu korda ma veel juhendama pean, enne kui talle endale meelde jääb.

Juuste pesemist ta vihkab, aga kuna tal on need nii lühikesed ja ei lähegi eriti mustaks, siis teemegi seda väga harva. Et ta oma pead ise pesema hakkaks… Noh, mitte veel 😀 Aga ta on ka alles viiene.

Kõrvu puhastan tal mina, küüsi lõikan mina. Hambaid peseme õhtuti enamasti ka meie, hambaarst käskis. Plika ei ole endale kaariest saanud, Poisil on olemas, see on ka üks põhjus, miks Plika võib ise pesta, aga Poisi hammastega peab eriti hoolikas olema. Hommikul pesevad ise.

Kui Plikal oleksid pikad juuksed, siis ma ei kujuta ette, millal ta nende pesemise ja kammimisega ise hakkama saaks. Aga õnneks on tal minu soeng. Mida lühem, seda lihtsam 🙂 Pikad juuksed läheks kiiremini sassi, neid peaks kogu aeg kinni panema, aga ma pole suurem asi patsitegija… Ja nii edasi.

Huvitav, mis vanusest üldse võiks/peaks lapsest eeldama, et ta kõiki noid asju ise teeb? Kuidas teie kogemused on?