poiss

“Jassi pass” – lasteraamat täiskasvanutele

Meil on kodus olemas vist kõik Epu lasteraamatud. Ja kõik on meeldinud ka, senisteks suurimateks lemmikuteks on nii minul kui lastel olnud “Marta varbad” ja “Anna hambad”.

jassi_pass-220x221Eelmisel nädalal sain blogikampaania raames “Jassi passi” ja see on kahtlemata raamat, mis on mulle neist kõigist kõige isiklikumalt mõjunud. Kui ma seda tol esimesel õhtul lehitsesin ja siit-sealt diagonaalis lugesin, tuli mitu korda pisar silma. Lihtsalt need situatsioonid on nii tuttavad 🙂 Ma usun, et see raamat pakub äratundmisrõõmu kõigile, kelle pere on olnud mingil eluperioodil pikemalt lahus tänu sellele, et üks vanematest töötab välismaal. Ja neile jällegi, kellel selline kogemus puudub, ei pruugi see raamat üldse nii väga korda minna.

Ma mõtlesin, et trükiks siia mõned katked, aga kell on palju ja ma parem pikemalt ei hakka. Lihtsalt… Ilus raamat oli. Kohati kurb, aga armas. Ja õnneliku lõpuga 🙂

Mis mind selle raamatu juures tekstiga võrdselt võlus, olid Helina Toateri imelised pildid. Jällegi – mulle on ka kõigi Epu varasemate raamatute pildid meeldinud, aga need praegused, need olid mingil põhjusel eriti paeluvad. Kuidagi nii tõetruud ja kaunid.

2015-01-13 20.49.40

2015-01-13 20.50.13

Kui ma raamatu kätte sain, pidin ennast sundima, et seda kohe mitte korraga läbi lugeda – see ei tundunud aus, tahtsin lugeda koos lastega, kes tolleks hetkeks juba magasid. Aga “üks peatükk igal õhtul” reeglist ei tulnud küll mitte midagi välja – nelja õhtuga oli raamat läbi 😀 See teeb 5-6 peatükki õhtu jooksul, täna lõpetasime.

Küsisin Poisilt, mis talle selles raamatus kõige rohkem meeldis – ta ütles, et tulnukad ja roheline planeet. Küsisin Plikalt, mis temale kõige rohkem meeldis – isa üllatus. Täitsa minu laste vastused 🙂

2015-01-13 20.50.36

Lasteaia viimane päev oli kätte jõudnud, aga isa polnud ikka veel mitte kusagil. /- – -/

Ema istus Jassi kõrval ja pühkis kasvatajatädi kuulates pisaraid. Ta otsis Jassi kätt, mida suruda. /- – -/

Järsku läks lasteaia saali uks lahti ja üks habemega mees astus sisse.
Kõigi saalis istujate ja seisjate pead pöörasid sinnapoole.
See habemega mees oli kuidagi veidralt tuttava olekuga.
“Isa!” hüüdis Jass. “See on ju minu isa! Sa ei olegi enam välismaal!”
Ema oli ka püsti hüpanud ja kiirustas isa poole. “Kuidas sa nii…”
“Kas sa siis ei aimanud?” ütles isa aasivalt ja kallistas ema. “Sellepärast ma ju uurisin seda täpset kellaaega… Et kindlaks teha, kas ma ikka jõuan täpselt lennujaamast.”
“Aga mina arvasin…”
“Nojah, ma tahtsingi üllatust teha!”

Ilus raamat, nii suurtele kui väikestele. Aitäh, Epp! Aitäh, Helina!

Jõulumeenutused

Kella järgi on kuupäev juba 7., aga minu jaoks on ikka veel kolmekuningapäeva õhtu – ühesõnaga viimane aeg jõuludest kirjutada, edasi enam ei või 😀 (jõulutulesid aknalt maha võtta ja kuuske välja viia enne nädalavahetust kindlasti ei viitsi, aga see selleks)

Pikka juttu ei tule, meenutan peamiselt fotodega.

Abikaasa ema kinkis Plikale vaimustava mängu (käsitöökomplekti?). Põhimõtteliselt on tegu kummist alusega, kus on augud… Kaasas neli  saapapaela laadset värvilist nööri ja pulgad nende torkamiseks. Ja nendega saab siis alusele pilte “tikkida”. Ei pea aukudest läbi torkama, vaid lihtsalt pulga otsaga sisse, tõmbad pulga välja, nöör jääb kinni, siis järgmises kohas jälle jne. Hästi lihtne ja lahe. Kui pilt valmis ning uut tahad teha, tõmbad lihtsalt nöörid sirrdi aluse küljest lahti. Geniaalne, ma ütlen. Abikaasa suguvõsa jõulupeol möödus Plikal pool aega sellega mängides.

2014-12-25 16.23.11

Sealt peolt saime ka kõige suurema kinkekoti, mis meil kunagi olnud on:

2014-12-25 17.19.27

2014-12-25 16.31.46

2014-12-25 17.22.47

Hiljem kodus pildistasin kõik kingid üles. Esimesel pildil riidekraam:

2014-12-25 20.44.05

…teisel ülejäänud asjad. See tikkimise mäng on ülemises reas keskel. Hästi palju ägedaid kinke saime, mis marjaks ära kuluvad – kotitäis klotse, mis sobivad olemasolevatega, mitu lauamängu, pusled (pildil on ainult Virge saadetud – Maris kinkis ka, aga ta polnud selle pildi tegemise hetkel veel külas käinud), käpiknukkude meisterdamise komplektid (Plika õmbles Poisi oma ka valmis), kaartide meisterdamise komplekt, kleepsu- ja nuputamisraamatud, vildikad, plastiliin… Ja ehkki oli jutt, et kinke tehakse ainult lastele, oli Abikaasa ema poetanud meie kingikotti ka Scrabble’i – mainisin talle vist Plika sünnipäeva ajal lauamängudest rääkides, et hirmsasti tahaks, aga räigelt kallis on, raamatupoes üle €30… Tal jäi meelde ja kui Maximas mänguasjadel suur soodukas oli, ostis meile selle ka. Nii äge!

2014-12-25 20.48.54

Kaarte oli vaja kohe meisterdada, et Marisele kinkida:

2014-12-26 11.56.10

Kui Maris külas käis, jõime veini ja mängisime kaarte. Ja noh, et aus oleks, said lapsed ka veidi tähelepanu 😀

2014-12-27 21.25.23-2

2014-12-27 21.25.36-1

Marise kingitud puslesid panime Plikaga kokku – 49-tükised olid eelsoojenduseks, teise kingituse, 500-tükiseni, ei jõudnudki. Selleks on ikka paremat valgust vaja. Kellelgi pole mõnd ülearust laua/näpits/seinalampi?

2014-12-28 18.59.06

Aasta viimasel päeval käisime emal külas:

2014-12-31 17.52.31

Eelroaks oli taldrikus loomaaed 😛

2014-12-31 17.56.38

Plika sai kingiks väikesed kangasteljed, mida ma polegi pildistanud – ja ema fotosid pole ma veel saanud. Poisi kingitus oli säherdune konstruktori laadne asjandus, kus mõned tööriistad ja hunnik juppe, mida alusele kruvida:

2015-01-03 12.07.06

2015-01-03 12.07.19

Minu-sarja lugemiseks kas polnud tuju või need raamatud lihtsalt ei kõnetanud mind. Jeruusalemm jättis üsna külmaks, Berliin veel rohkem külmaks, Ghana samuti üsna ükskõikseks. Tenerife oli erand, see meeldis väga 🙂 Mitte küll kõige rohkem kõigist, aga raamat on väga hästi kirjutanud ja noh… Mulle meeldis. Peterburi on veel pooleli ja seni üpris mõnus – ma huviga ootan, kuhu lõpuks välja jõuab.

Kokkuvõtteks ütleksin, et oli ütlemata mõnus sedaviisi kaks nädalat aeg maha võtta. Õhtuti pikalt üleval olla, hommikuti kaua magada, raamatuid lugeda, sotsialiseeruda ja lihtsalt lebotada. Kui olin piisavalt logeleda saanud, siis läks meel kohe ärksamaks ja otsekui iseenesest hakkasin kasulikumaid tegevusi otsima. Nii saigi näiteks täiesti plaanimata külmkapp ära sulatatud 🙂

Lasteaed on suvel kinni kuu aega – seekord juuli keskpaigast augusti keskpaigani. Kavatsen võtta puhkust selle aja sees võimalikult pikaks venitatult niiviisi, et käin igal nädalal kaks päeva tööl – sellega saab hädavajalik tehtud ja muus osas võtan siis lõdvemalt. Ja aasta lõpus võtan jälle pikema jõulupuhkuse – aga seekord ilmselt pigem 1,5 nädalat, alates 24. detsembrist, sest viimased päevad enne jõule on kõige kiiremad ja müüjatel on kergem, kui ma kohal olen.

Küll on hea olla juhataja – müüjatel on ju suvel ja detsembris kõige kibedam tööaeg. Aga nad on mõlemad tõeliselt super (ise ma nad välja valisin ja hästi valisin!) – ei tahagi sel ajal puhata, sest müüginumber kajastub ka palgas. Ja tegelikult mäletan ka fotopoes töötamise ajast, et sellise graafikuga, kus pikkade tööpäevade arvelt rohkem vabu päevi sai, ma suurt puhkuse võtmise vajadust ei tundnudki. Jaanipäeva ja jõulude ajal on nagunii paar vaba päeva lisaks, jõuab puhata niigi.

Ühel müüjal pole veel lapsi ja teisel on juba teismelised, nii et neil pole ka sellega mingit muret. Aga minul on praegusel hetkel, kus lapsed on väikesed, ikka tõesti täiesti ideaalne töö ja võimalus täpselt õigel ajal puhkust võtta 🙂

Scroll to Top