pulmad

Nii palju siis kontsadest

Käisin täna jälle korsetiproovis, seekord koos seeliku ja kingadega. Välja tuli muidugi see, mille kohta ma põhimõtteliselt teadsin, et see võib juhtuda – rõngaga alusseelikuga on 7 cm kontsad liiga kõrged ning seelik ei ulatu maani. Niisiis on kolm varianti: kas alusseelikut üldse mitte panna, panna tülliga alusseelik, mis ei hoia nii laialt, või siis madalad kingad.

Aga rõngaga alusseelik hoidis ikkagi kõige ilusamini. Ja fotograaf nagunii ütles, et ma ilupiltide tegemise ajaks madalad kingad paneks. Ja ma olin nagunii mõelnud, et miks ma üldse ennast kontsadega vaevan, maani seeliku alt ju kingad suuremat välja ei paista – sellele sain tänases proovis kinnitust, kohe üldse ei paista, kui ma just hiigelpikki samme ei astu.

Nii ma siis kraamisingi kapist välja kingad, mis Iiris mulle kunagi Londonis andis. Mõtlesin neile juba varem, sest need on ju iseenesest väga nunnud ja lilleke on pulmakingale vägagi sobilik, aga arvasin, et kontsaga oleks ikka pidulikum ning ühtlasi mäletasin, et need surusid ühest kohast hirmsasti peale ja olid seega ebamugavad. Aga nüüd ma mudisin neid kõvasid kohti natuke kätega ja on juba pehmem. Nii et kui ma veel mudin ja sudin ja natuke sisse käin, siis peakski korras olema.

Ja teate, ma ei ole üldse kurb – mul on kahju ainult sellest, et ma kohe alguses nende kingade kasuks ei otsustanud. Oleks ära jäänud see kingapoodide kammimisega seotud frustratsioon ja asjatu raha raiskamine (õnneks sain soodukaga, polnud väga kallid). Ma pole enam nii ammu kontsi kandnud, et madalatega ongi parem, ehkki nood kontsaga kingad on tõepoolest väga mugavad, kandsin neid ju kolm päeva korralikult sisse ja hõõruma ei hakanudki. Ja ilmselt on siiski parim ka see, et ma Mehest pikem pole. See oleks olnud küll ainult kolm sentimeetrit ja meil mõlemal on suht ükskõik (temal eriti) – see poleks väljagi paistnud, aga ikkagi… Klassika.

Igal juhul… Kui peaks olema mõni pruut, kel jalanumbriks 41 ning kel on mugavaid 7 cm kontsaga valgeid nahast kingi vaja, siis mul on ühed pakkuda 😉

Käisime täna taas oma peokohta üle vaatamas, kus meie toitlustaja parasjagu üheks pulmaks valmistus. Jaa, meiegi mõtlesime kuupäevale 09.09.09, aga loobusime sellest mitmel põhjusel. Esiteks on see kolmapäev, aga enamik meie külalisi on tööinimesed ja üle poole neist tulevad Tallinnast või Pärnust. Teiseks poleks puude lehed sel ajal veel kindlasti kollased olnud ning kolmandaks oleks igasugused hinnad laes olnud – ja ka näiteks meie peokoht oli juunis, kui seda esimest korda vaatamas käisime, juba selleks kuupäevaks bronnitud.

Aga kõik need arvutud paarid, kes täna abielluvad – ilm on ideaalne, täiesti ideaalne. Mitte lämmatavalt palav, aga soe ja päikeseline ning mõnusa jahutava tuulekesega – just paras, et ennast pulmakleidis mõnusalt tunda.

No olgu peale, mul on ju ammu kokkulepe, et meie pulmapäeval tuleb ka ilus ilm – vot täpselt selline nagu täna, selline tulebki 🙂

Igal juhul, pöördudes tagasi toitlustaja juurde, siis esimene vaatepilt, mis meile sisse astudes avanes, oli selline:

Nii ilus, poleks ise selle peale tulnudki – nois pulmades, kus ma käinud olen, olid šampa klaasid alati lihtsalt laual reas. Varsti saab meie pulmas samasugust vaatepilti näha 🙂

Saime mõningaid toite degusteerida ja need olid kõik tõeliselt head. Okei, me olime ka päris näljased, see võis natuke kaasa aidata 😉 Aga siiski – väga maitsev oli. Saime lauaplaani ja muud asjad ilusti läbi räägitud, kõige vajaliku suhtes kokku lepitud ning ettemaksu makstud. Sellega siis ka korras.

Asjad edenevad ütlemata hästi ja süda läheb järjest kergemaks. Ja tähtis päev pole enam kaugel. Alla kuu on jäänud…

Nii imeliselt hea on olla

Käisime Püssikas Sleepwalkersi Eskoga rääkimas ja lepingut allkirjastamas. Emotsioon on sarnane sellele, mida tundsime pärast kohtumist pulmaisaga – teadsime, et on hea, aga mulje sai veel parem, kui oleks julgenud loota. Tõeliselt lahe inimene oli.

Me ei suutnud Mehega kuidagi otsusele jõuda, kas peaksime tantsima avavalssi või lihtsalt õõtsuma. Kuna me ei leidnud ühtki valsilugu, mis oleks meile niiväga meeldinud ja Esko oli kohe nõus meie loo ära õppima, sai kuidagi sujuvalt otsustatud, et tuleb niisama õõtsumine 😛 Mina olen rahul – survet on vähem, ei pea mõtlema. Valss on mul küll pealuu sees ja Mees oskab ka, aga maani seelikuga oleks kindlasti jamamist, mul on ju veel rõngastel alusseelik ka.

Plika, va suslik, ärkas üles juba siis, kui poodi jõudsime (otsustasin ikka ära käia, tõstsin ta lihtsalt magavana kärusse) – aga lühike uni oli piisav, et ta järgmised poolteist tundi ülirõõmsalt ringi nihverdaks. Püssikas oli hea suure laua peal edasi-tagasi käputada. Kõrvallauas istuv Washingtonist pärit mees tuli kiitma, kui tore laps meil on 😀

Kuulasime bändilt paar esimest lugu ära ka, aga Plikale kõva muusika ei meeldinud ja ta oli selleks ajaks jälle väsinud, nii et asutasime ennast õige varsti koduteele. Aga minu jala võttis kohe tatsuma, oleks hea meelega tantsinud.

Nojaa, see siider, mis ma seal ära jõin, aitab muidugi ka heale enesetundele kaasa. Purju ma just ei jäänud, aga lihtsalt tore oli üle nii pika aja korraks inimeste seas istuda ja sihukest normaalset elu meelde tuletada.

Ja hea oli koju tulla, sest kõik oli korras ja saiavorm lõhnas köögis.

Ohh, aga Mehele helistas tema UK ülemus ja kutsus teda umbes kuuks tagasi tööle, kuni nad uue inimese leiavad – nad olid pärast Mehe eestisse kolimist palgatud tüübi just lahti lasknud. Kui me Londonis käisime, siis kutsuti teda ju ka tööle tagasi 😛 Aga nüüd pakuti talle konkreetselt kuuks ajaks tasuta majutust ja lennupileteid ning tavalist palka – et ta ainult tuleks. Oh, kui vaid oleks võimalust, kuu aega Londonis! See oleks olnud super. Aga kuidagi ei saa, nüüd on tal ju täiskohaga töö ja pulmad ka tulemas. Kahju, et seda tüüpi varem lahti ei lastud, suvel oleksime saanud vabalt minna.

Aga mis seal ikka, ju siis ei pidanud nii minema…

Ja tort on tellitud

Käisin täna Tartu Kutseõppekeskuses üksiasju läbi rääkimas ja saime kõiges kokkuleppele. Kilohind tuleb umbes 200 kr.

Lugesin nüüd uuesti ühe põhjaliku torditeema läbi ja mõtlen, kas oleks pidanud hoopis ka üritama Pere Leiva tegijat kodusele tööle ahvatlema… Aga suurt vahet vast pole 🙂 Ma muidu vaatasin kõigi Tartu tegijate lehti küll, aga kuna Pere Leivast ja Astrist jäi mulje, nagu nad ei teeks üldse erisoovide järgi, vaid ainult selliseid, mis neil tootevalikus olemas (ega meil tegelikult mingeid väga erilisi soove polnudki, tuleb klassikaline korrustega tort, lihtsalt tahtsime korruseid kahe erineva maitsega), siis ei hakanud üldse küsimagi. Tort.ee lehelt oleks saanud vist küll kõike, milleks aga soovi on, lihtsalt ei pakkunud pinget saata Meest vene keelt praktiseerima (lugesin kunagi kuskilt foorumist, et eesti keelest nad eriti aru ei saa) ja hind oleks ka nagunii kallim olnud.

Väga toredad inimesed olid kutseõppekeskuses, sai kõik ilusti räägitud ja läbi arutatud. Mina olen väga rahul. Isegi noorpaari kujuke oli neil olemas, mis tordi otsa läheb. Kui seda hiljem telefonis Mehele mainisin, küsis too murelikult, kas kuju nägi ikka normaalne välja, et tema on väga inetuid näinud. Ei olnud vist jah midagi erilist, aga inetu ka mitte ja mul, pean tunnistama, on sellistest detailidest suhteliselt ükskõik – mõtlesin lihtsalt, et tavaliselt ju on kujuke, las siis olla meil ka. Mäletate, ma olen see, kes ei kaunista ei saali ega kirikut, sest need on niigi ilusad ning panen auto peale lilleseade asemel valge roseti ja paelad, et raha kokku hoida. Milleks asja keeruliseks ajada, kui saab lihtsamini? 😛

Niru päev

Täna ei edenenud asjad kohe üldse mitte. Igal pool valitsev segadus tegi mind nii pahuraks, et mul polnud mitte mingit tahtmist seda koristama hakata. Liiga selgelt oli meeles see mõnus kord ja rutiin, mille vahepeal juba saavutasin. Aga siis tuli nädalavahetus, kus Mees oli kodus ja ema külas ning tegemist nii palju, et korda lihtsalt ei jõudnud hoida (teate ju küll – mida rohkem inimesi kodus on, seda kiiremini kõik sassi läheb).

Jõudsin ainult nõudehunniku ära pesta ja toast suurema läbu kokku korjata (mille laps küll kiiresti ja efektiivselt suuremalt jaolt taastas), aga kõik on ikka veel piisavalt sassis, et mind närvi ajada. Ja nii ma olengi terve päeva lihtsalt pahurdanud. Positiivset energialaksu oleks vaja, siis ma võtaks kätte ja koristaks kõik kärmelt ära.

Käisime fotograafiga rääkimas ja pulmaasju täpsustamas. Nagu te isegi arvata võite, pildistab meie pulmas ikka Andres Jalak 🙂

Sellega seoses – oskab keegi soovitada mõnd erilist ja jaburat kohta pildistamiseks? Sellist ebatraditsioonilist, nagu oleks olnud näiteks nüüdseks maha lammutatud lihakombinaat. Tahaks klassikaliste ilupiltide kõrval ka midagi põnevat ja ootamatut teha 😛

Pulmakorralduslikke küsimusi

Kas keegi oskab soovitada kurepesa Tartus või Tartu lähedal?

Kas keegi tahaks mulle laenata, kinkida või müüa heledat või punast vihmavarju, soovitavalt pitsiga?

Kas keegi oskaks soovitada võimalikult odavat viisi saada autokaunistus? Päris ilma nagu ei saa, autost võiks ju ikka näha olla, et see on pruutpaari oma, samas ei vaimusta mind üldsegi mõte maksta 700 krooni roosiseade eest (krt, pruudikimp tuleb ka poole odavam ja on samas kümme korda olulisem).

Kas keegi ütleks mulle, millise soengu ma teha võiksin? 😀 Mul on proovisoengu aeg ka kinni pandud, aga oleks ju parem, kui ma läheks sinna mingitegi ideedega. Suured lahtised lokid on vist minu ideaal, aga esiteks on mul selleks veel liiga lühikesed juuksed ja teiseks oleks sügise tujukaid ilmu arvestades ehk midagi kinnist kindlam – tuule käes võivad lokid sassi minna, vihmaga välja vajuda. Ehkki mul on küll kokkulepe, et sel päeval on soe ja päikesepaisteline ilm 😛 Aga jääb probleem, et mu juuksed pole lokkide jaoks piisavalt pikad.

Noh, tulistage 😛

Muusikalise poole pealt on mul suurepäraseid uudiseid. Esiteks saime täna edukalt lõpetatud läbirääkimised meie organisti ja Mehe sõbra Lauriga ning nüüd on kindel, et nood kaks lugu, mida peale klassikaliste Wagneri ja Mendelssohni tseremoonial kuulda tahame, mängitakse viiulil, tšellol ja klaveril (või orelil – laseme organistil endal otsustada, mis paremini kõlaks).

Teiseks leidsime lõpuks bändi 😀 Küsisin nõu ühest, teisest ja kolmandast kohast, mitmed sõbrad soovitasid ka, aga lõpuks leidsin ikkagi täitsa ise. Palju kiidetud ja soovitatud pulmabänd Sleepwalkers kolmeliikmelises koosseisus ja eelarve läks ainult sutike lõhki – nüüd on vähemalt süda rahul, sest nendega ei saa miskit valesti minna. Ja ei mingit sülti 😛 Okei, natuke kindlasti, päris ilma ka ei saa.

Oh, ma olen niii rahul. Süda on kohe hulka kergem jälle.

Laulatuse täpse kava panime ka täna paika ja rääkisime kõik vajalikud asjad läbi. Nii see värk vaikselt edeneb 🙂

Scroll to Top