pulmad

Ma olen viimase pooleteise tunni jooksul kirjutanud seitse meili seoses pulmaasjaajamistega: adressaadid on peokoha omanikust ja toitlustajast pulmaisa ja kirikuõpetajani välja. Endiselt usin, nagu näha. Ehk hakkavad nüüd need viimased asjad ka liikuma. Aga nüüd küll magama.

PS.  Bändi pole ikka veel. Ikaldus.

Hakkasin täna pulmakingi “sisse kandma” – kes teab, kuniks valgete kingade ilma jätkub, tuleb ära kasutada. Käisin kokku maha 3,4 km – poodi ja tagasi, arsti juurde ja tagasi, Kessu juurde ja tagasi. Kingad olid palja jala otsas, hõõruma ei hakanud. 7 cm kontsaga, nahast, Marco Tozzi 😛 Väärt kraam ühesõnaga.

Loodetavasti on ülehomme ilm sama ilus, siis lähen linna korsetiproovi ja saan kingad pikemal teekonnal proovile panna. Praegu igal juhul tundub, et probleeme ei tohiks tekkida. Kontsad võiks muidugi madalamad olla – möödas on nood õndsad keskkoolipäevad, kus 8 cm mu igapäevane “mugav” konts oli… Aga no saame hakkama või mis.

Eelmine kord, kui teilt pulmaisa kohta soovitusi küsisin, helistasin 15 minutit hiljem emotsiooni ajel ja leppisin ühe inimesega kokku, nii et soovitusi enam ei kuulanudki. Täna õnnestus lõpuks temaga kokku saada ja nüüd võin 100% kindlalt öelda, et meie pulmavanem on Valdi Reinas 🙂 Väga lahe kuju oli – noorem kui arvasin (ma ei tea, miks ma üldse arvasin, et ta vana on, aga on alla 40 – hea!) ja väga normaalse jutuga. Me oleme hirmus rahul ja süda on kohe hulka kergem.

Nüüd ongi veel üks suur mure alles – nimelt pole meil ikka veel bändi. Mõtlesin, et küsin ikka siit ka nõu, ÄKKI keegi teab kedagi…

Eelarve on meil endiselt piiratud – üle 5k ei tule eriti välja. Ühemehebändi jaoks on meie seltskond liialt suur, seega võiks olla vähemalt kaks inimest. Kuna ruumi pole ka väga palju, siis üle kolme ei tahakski (aga selle raha eest ei pruugi saada). Nii et kaks-kolm inimest oleks optimaalne.

Nüüd on see kõige raskem koht ehk ma peaks ütlema, mis stiilis muusikat me tahame. Ma olen muusikastiilide koha pealt nagunii ohmu, ei oska kohe öeldagi. Aga ühte võin öelda küll – sülti ma vihkan. Ma ei oska hästi sültigi defineerida, aga mingi bändi kodukalt just hiljuti lugesin, et nende repertuaaris on peamiselt Eesti levimuusika klassika: Karavan, Karl Madis, Rock Hotel jne – vot sellist muusikat EI taha.

Aga mida siis? Tantsumuusikat, see on kõige olulisem. Et rahvas täiega möllaks. Sellepärast matsime maha ka oma unistuse jazz-bändist – jazz ei ole eriti tantsitav. Aga no mingi jazzi sugemetega tantsitav muusika oleks perfektne 😉

Teate, ma ei oskagi muud öelda. Kui sihuke tüüpiline sült pole, siis me oleme üsna leplikud. Vabalt võib olla väheke teistsugune, omapärane. Peaasi, et tantsitav. Seltskond on meil ka enamjaolt noor, vanuses 20-35 (ehk siis mitte süldiarmastajad).

Öösel olid Mehe sõbrad-DJd nõus muusikat tegema, sellega muret pole. Aga just see bänd, see bänd. Oeh.

Jajaa, ma tean, et ma peaks Eesti ansamblite andmebaasi ette võtma ja otsima hakkama, aga ma ikka enne küsin siit, äkki saan lihtsamini 😛

Nii et kui keegi oskab mu mitte just kõige selgemini väljendatud mõtete peale midagi soovitada, siis andke tuld!