Kui olin esmaspäeval valmis jaanipuslest pildi ära teinud, lükkasin selle otsemaid karpi ja alustasin uuega, mille lõpetasin kolmapäeval. Seekord elevandid, mis ma kunagi ise Kaidile sünnipäevaks kinkisin ja nüüd temalt laenuks sain. Panoraam on täitsa äge!
Selle pusle panemisel oli Säde ERITI suureks abiks, nagu allolevatelt piltidelt näha võite 😛
…
Näe, sain Dropboxi jälle laadima, mis tähendab, et saab kõik vahepealsed pusled blogisse panna. Rõõm!
Kass leidis endale väärika koha.
Jälgib kahtlustava näoga õekese koera. 9-kuune üliaktiivne labradorikutsikas… Ma vaatasin sama kahtlustavalt 😛
Jaaninädalavahetusel oli õeke oma perega külas ja muuhulgas sai temaga ka üks pusle kokku pandud. Abilisega 😀
Laupäeva õhtul alustasime ja ma täpselt ei mäletagi, kas lõpetasin pühapäeva õhtul ära või jäid mõned üksikud jupid veel esmaspäevaks ka. Valmis puslest on pilt tehtud esmaspäeval vähem kui tund aega pärast mu tööpäeva lõppu, seega ilmselt ikka lõpetasin juba pühapäeva õhtul, lihtsalt nii pime oli siis juba, et normaalset pilti enam ei saanud.
Kui korralikult ei käitu, pannakse puuri 😛
Alustuseks hoopis üks kass. Sest mis oleks üks (pusle)postitus ilma kassita! Üle pika aja magas laua peal kastis, kohe mõnus oli vaadata.
Kella seitsmeks olin jõudnud välja sorteerida ääretükid, samuti auto, punased, oranžid ja rataste tükid:
Kella kümne paiku käisin lastele õhtujuttu lugemas, kella üheteistkümneks olid koos kõik need tükid, mis sai koos ääretükkidega välja sorteeritud ning ülejäänud tükid ka ära sorteeritud. See oli lihtsalt lust ja rõõm – mingit mõtlemist polnud, täpselt oli aru saada, kuhu miski tükk käib. Taevas, taevatükid puudega, maja, tänavakivid ja tumedam tänava osa. Minu kõige lemmikumat tüüp pusle – värviline ja selgesti eristatavate detailidega, mida on lihtne kokku panna.
Ülejäänud maja kokku panemine võttis pool tundi. Tegelikult vähem, sest selle poole tunni sees ma ka sõin ja lugesin blogisid 😛 Igatahes pool kaksteist:
Veidi enne poolt ühte oli taevas ka koos:
Ning pool kaks lõpetasin:
Näe, sain päevavalguses ka pildi ära tehtud. Kui nüüd raatsiks veel karpi tagasi panna…
Mina pole siiani uue puslega alustanud, sest olen kaks viimast õhtut väsinud olnud ja pole lihtsalt jaksanud. Plikal käis aga ükspäev sõbranna külas ja nad panid kahekesi selle puidust pusle kokku, mis ta teise ringi poest ostis. Karbi peal oli kirjas, et see on mõeldud 5-9 aastastele. Plika kommentaar: “Ma olen ÜHEKSA ja isegi MINA ei saa seda puslet kokku!” Lõpuks muidugi ikka sai 😛 Aga tõesõna, jube nikerdamine oli. Puidust pusle küll kõlab uhkelt, aga vähemalt selle konkreetse teostus jättis vägagi soovida. Neli ääretükki oli puudu kah veel. Aga noh… 50 senti 🙂 Ma nüüd ei teagi, kas läheb otse ahju või pakun kuskil asjade ära andmise grupis. Ilmselt võiks ju pakkuda. Äkki kedagi ei häiri, et tükid puudu.
Viimasel ajal küpsetab Plika külas käivate sõbrannadega vahvleid. Kui ta seda esimest korda teha tahtis, panin ma kohe vahvlirauad sooja, mõtlemata sellele, et kaks 9-aastast teevad vahvlitainast tiba kauem kui mina… Tulemus – vanad nõukaaegsed rauad kuumenesid räigelt üle, esimene vahvel kõrbes sinna vahele räigelt kinni, hilisem puhastamine ja õlitamine ei aidanud enam midagi – rauad on rikutud 🙁 Ilmselt sai liialt kraabitud. Nüüd on uusi vaja, sest Soomlase omaga tulevad liiga paksud. Kust ma saan, ah? Kellel on vahvlirauad, mida ei kasuta? Kõik vist kasutavad 🙁 Nõukaaegsed vahvlirauad majapidamises on MUST BE! Ma tean küll, et ma võiks osta.ee-d ja vanakraamipoode kammida, aga ma olen ju laisk ja need rauad on seal mu meelest enamasti üsna krõbeda hinnaga JA mul pole mingit garantiid, et need korralikult töötavad, äkki võtavad samamoodi kinni… Oeh. No mingil viisil tuleb siiski uued leida – see on üks, mis on kindel.
Aga noh, positiivse poole pealt – olid vähemalt teised rauad kohe käepärast ja vahvlid ei jäänud tegemata. Ja iga järgmise korraga on lapsed taigna tegemisel osavamaks ja kiiremaks muutunud. Selle kogemuse said ka kätte, et kui suisa neljast munast tainas teha, siis võtab küpsetamine terve igaviku 😛 Kaks on vähe, kolm on ok, neli on liig. Nii nad õpivad 😛
Hoolimata kassi sabotaažist suutsin enne keskööd ära lõpetada 😛 Puudu ongi ainult üks tükk. Tea, kas peaks minema seda Uuskasutuskeskusest küsima? 😀
Tavaliselt teen hilisõhtul lõpetades foto valmis puslest hommikul päevavalguses, aga seekord oli vaja postitus ENNE KESKÖÖD üles saada 😀
