TIKKER 36
Taneli tungival nõudmisel, kahepäevase hilinemisega 😀 Sünnipäev karantiinis isolatsioonis, läbi kaamerasilma. Mul on maailma parim kodu ja pere 🙂
A woman cannot survive a wine alone, she also needs a cat 😛
FB-s katsusin kassipiltidega tagasi hoida, aga blogis õnneks ei pea 😀
6km jooksuring sai tehtud, pusle sai kokku pandud, lisaks suuremas koguses päikest, lilli, häid soove ja maitsvat toitu. Mida enamat veel elult tahta?
Kas teate, kui mitu inimest on juba ette heitnud, et ma üldse ei blogi? Kas teate, kuidas ma tahaks blogida, aga alati on midagi vajalikumat või lihtsalt mõnusamat teha? Kas teate, kui keeruline on valida, MILLEST blogida, kui oled lõpuks näpistanud ühel õhtul lugemise aja arvelt selle tunnikese, et blogisse siiski midagi üles saaks?
Nii palju pilte on veel näidata ja nii mitmel teemal tahaks kirjutada, aga kuna täna jõuan ainult pisut, siis otsustasin, et jagan lihtsalt hetki möödunud 1,5 kuust. Igapäevaelu. Võrratult tavaline, stabiilne ja mõnus.
Aga viimase kuu märksõna ongi vist eelkõige raamatud.
See lõik sai üles pildistatud “Minu Viinist”. Naersin südamest.
Üks jõulupuhkuse hilisõhtune söömaaeg 🙂
Poiss sai jõuludeks Carcassonne’i. Täiesti võrratu lauamäng, piisavalt põnev kogu perele.
Sai lastega Apollost nuputamist valitud… Ja siis nõudis Plika ristsõnu ka.
Kogemata valis ta Ripsiku asemel Miniristiku, nii et täiskasvanud said ühe endale 😛
Te ei kujuta üldse ette, kui ogaralt palju rõõmu valmistab mulle see, et ma saan kellegagi koos lugeda.
Leia pildilt kass 😛
Ühel õhtul sai korralik kõdistamismaraton maha peetud. Ma hoidsin targu veidi eemale ja võtsin endale fotograafi rolli 😀
Tavaliselt loeme kahekesi, aga tol õhtul pressis Plika ka ennast meie vahele. Pluss noh, kassid.
Ja sel nädalavahetusel võtsin üle hiiglama pika aja pusle ette…
Ja nii ongi.
Igapäev. Töö, kodused toimetused, lapsed, kassid, kaaslane.
Loen raamatuid. Joon teed. Käin trennis. Tantsutrennis ja jõusaalis ja eile oli Hardcore Saturday ja…
Vahel on sõbrad-tuttavad-sulelised. Tallinnas on paar korda käidud, Kaidi-Annika jõuavad vahel külla, Liisiga joome vahel veini, nädalavahetusel jõudis koguni Virge külla.
No ja siis käisin reedel ja laupäeval teatris (tänks, Virge!), lähen homme kinno, neljapäeval jälle teatrisse…
Kogu aeg nii tihe kava ei ole, aga näe, nüüd juhtus nii.
Nii et ärge siis imestage, et mul ei ole aega blogida. Elu on lihtsalt liiga mõnus 🙂
Aga ma luban, et ma ikka katsun siia tihemini sattuda. Sest kui on mõnus, siis tahaks ju jagada.
Tahaks kirjutada pikemalt sellest, kuidas ma ise ka ei usu, et ma jõusaalis käin ja seda naudin, jätta märgid maha kõigist toredatest kokkusaamistest sõpradega, jagada rohkem kassipilte ja mõtiskleda elu üle. Eks näis, millal tegudeni jõuan 🙂 Vahel kirjutan peaski blogipostitusi 🙂 Lootust ühesõnaga on.
Puslemajanduses on viimasel ajal vaikus – viimased kolm nädalat pole üldse pannud. Aga kaks juulis kokku pandud puslet on veel blogikajastuse ootel.
Džunglipusle leidis Soomlane Uuskasutuskeskusest. Hästi ilus pilt, pusle oli küll harjumatult kirju võrreldes mu tavalistega – kui enamjaolt saan jagada tükid suuremateks hunnikuteks ehk nt taevas, maja, auto, lilled jne, siis sel puhul sain küll otsida linde, punaseid ja lillasid lilli, kaslasi… Aga pool puslet käis suht katse-eksituse meetodil. Panin siit ja sealt pisikesi jupikesi. Vahva ikkagi. Viie päevaga panin kokku, ilmselt eriti ei pingutanud.
Kass, kes vahel ikka veidi sassi ajab, sai selle pusle puhul suuremat sorti pahateoga hakkama. Ma ei mäleta enam täpselt, kas ma “parandasin” tema tööd pool tundi või isegi terve tunni…
Selle pusle laenas Kaidi. See ajas mind närvi, sest oli LIIGA KIRJU ja nii palju erinevaid pisikesi pilte oli, et millegi kokku panemist ei saanud korralikult nautida. Aga Liis käis ühel nädalavahetusel külas ja koos saime siiski kokku 😛 Säde oli aktiivselt abiks 😀
…
Pealkiri käib muidugi pusle kohta, aga enne seda mõned igapäevaelulised pildikesed eelmisest nädalavahetusest.
Laupäeval olid õekese vanemad poisid terve päeva meil, õeke ja tema mees pakkisid samal ajal. Poisid mängisid terve päeva koos, meie Plikaga tegime lõuna ajal kahekesi ratastega väikese tiiru – käisime Shalomis ja Aara kohvikus. Puslesid seekord ei leidnud, aga leidsin Plikale €1 eest nunnu heegeldatud vms pluusi ning samuti tõin koju ühe 50-sendise 3-4 aastaste särgi, sest KIISUD! Väga mõttekas 😀 Aga küll ma leian mõne kassihullu, kel sobivas vanuses tirts kodus. Tundus lihtsalt õige see kaasa tuua.
Aara kohvikus käisime me ükskord Soomlase ja Poisiga, Plika oli toona miskil põhjusel kuskil mujal. Seekord sai siis Plikaga kahekesi käidud. Jagasime hamburgerit. Talle ka maitses. Ja see kohvik on lihtsalt nii nunnu! Üks mu uusi lemmikuid.
Arbuusimaiad:
Õhtul oli meil aias üks vahva külaline. Nii julget siili pole ma varem kohanud! Lapsed jälgisid teda õues vist ligi pool tundi.
Puslet alustasin laupäeval kella viie paiku:
…
