pusled

Lõpuks ometi saan jälle puslesid kokku panna

See vahepealne viis kuud (kõigepealt üks Kaaslase juures, siis neli “vanas” uues kodus) olid kõik mu pusled kastidesse pakitud ja ootasid oma aega – mul polnud nende jaoks mingit ruumi.

Uues kodus oli mul juba enne sisse kolimist plaan paigas, kuhu puslelaud tuleb. Elutoas oli kaks akent – ühe all oli kirjutuslaud, teise all aga oli täitsa vaba ruum. Ja köögis oli köögi poole peal üks parasjagu suur laud, mille plaanisime välja vahetada samas suuruses kapi vastu, et oleks lisaks tööpinnale ka rohkem kapiruumi (ümmargune söögilaud oli söögitoa poole peal nagunii eraldi). Seda köögikappi plaanisime teise ringi poodidest otsima minna. Septembris olime ostnud uuskasutuskeskusest 6€ eest tumedast puidust hiigelsuure kirjutuslaua (ostsime, sest nägi täitsa kena välja ja oli nii odav ja kirjutuslaudu liigub teisel ringil väga vähe – mõtlesime, et uues kodus kulub kuskil kindlasti ära) – olime selle ajutiselt kolides kööki tõstnud ja ema ütles, et kuulge, see ju sobib siia hästi… Ja tal oli õigus, sobiski 😀 Niisiis sain oma puslelaua juba suht esimestel päevadel elutoas paika.

Suur oli mu rõõm, kui puslekastid lõpuks lahti pakkida sain. Avastasin, et mul on neid ikka megapalju tekkinud – seega esimesena tegin väga karmi sorteerimise ja tõstsin pea pooled ära andmiseks kõrvale. Ülejäänud mahutasin uutesse oludesse ära:

Esimene pusle, mille uues kodus kokku panin, oli 150 tükki 😀

Need kassipusled ostsin vahetult enne eriolukorda. Käisime teise ringi poodides mööblit juurde otsimas, sest ehkki saime maja täismöbleeritult, oli riiuli- ja kapiruumi meie asjadehulga jaoks ikkagi vähevõitu. Leidsime nii kappe kui riiuleid ja puslesid ka 😀 Suurem uuskasutuskeskusest 2€ eest, väiksem Samaariast, 2.50€:

Alustasin kokku panemist väiksemast – no teate küll, kui on pikk paus jäänud, siis tuleb ju vaikselt harjutada…. Kõigepealt 130, siis 500… 😀

Ja üks tükk oli puudu… Üsna kindlalt ei kaotanud mina seda ära. Nii et… Oli tore, aga läks ära andmise kuhja. Ehk tasuta on mõned nõus siiski võtma, kokku panemise rõõm on korra ikka 😀

Pärast eelnevat soojendust väiksemate pusledega julgesin 1000tk kassipusle ka ette võtta 😀 Sellel olid õnneks kõik tükid olemas ja jätan alles, oli päris mõnus kokku panemine – nunnu pilt ja kvaliteetne pusle ka. Ehkki enamik tükke olid nö “tavalised” ja erilisi oli väga väike hulk, mis tegi kokku panemise tüütumaks. Nii et selles mõttes tasub Schmidt pusledega ettevaatlik olla…

Teate, see on tore, et Kaaslane mind aeg-ajalt omaalgatuslikult pildistab. Ise pildistan ikka väikeseid hetki, sest nii tore on mäletada – iseenda pildistamist reeglina ei palu. Nii et tore on, et ta seda teeb. Pildi pealt on muidugi näha, kui küürus seljaga ma seal seisan – pikalt nii ei saa, selg hakkab valutama 😀 Vahepeal istun ka 😀 Aga selle kassipusle ülejäänud pildid on hoopis sünnipäevapostituse lõpus.

Ja siis käisime juba eriolukorra ajal veel Plikaga uuskasutuskeskuses, sest mul oli vaja tema käsitööülesande jaoks lõnga. Kui ma seal juba olin, siis ei suutnud vastu panna ja ostsin ühe pusle ka, ehkki sealne tavaline puslehind 3€ on minu jaoks tiba kallis ja ma reeglina ostan sealt vaid VÄGA ilusaid puslesid ning pigem suuremaid – 500tk nii ühevärvilise pildiga tavaliselt valikusse poleks jäänud. Aga see oli nii ilus loodus ja linnuke… Ja nii ma siis ostsin… Ja kodus rõõmustasin, kui nägin kirjakest karbis:

Aga selle puslega tegin ma strateegilise vea – hakkasin kokku panema neljapäeval, jätsin kõik tükid lahtiselt lauale ja panin edasi alles nädalavahetusel. Kui vanas kodus oli mul pidevalt pusle panemine pooleli ja tükid laiali ning kassid seda kunagi ära ei retsinud, siis siin on puslelaud nende lemmikakna all ja üleüldse peavad nad seda lauda enda omaks 😀

Nii et kui puslega lõpetasin, ei olnud enam kõiki tükke olemas… Oli SEITSE tükki puudu. Seda pärast laua ümbruse läbi otsimist ja osade tükkide tuvastamist. Ütleme nii, et tolmuimejaga põrandate puhastamine ja selle hilisem tühjendamine ei pruukinud ka olla kõige parem idee… Ma siis prügikastis küll pisut sobrasin, aga… Mitte eriti innukalt 😀

Kõige naljakam oli see, et kaks päeva hiljem avastasin ma neljast tükist koosnenud jupi sellesama aknalaua pealt orhideepotist 😀 Mul on NII kahju, et sellest pilti ei taibanud teha 😀 Ühesõnaga, kui mul alguses puslet väga vähe koos oli, olin kokku pannud kõigi lillede südamikud ja ju see oli Mustu karva külge kinni jäänud ning kuidagi lillepotis lõpetanud, see on mu parim seletus asjale. Ehk lõppkokkuvõttes on puudu kolm tükki. Läheb ka ära andmise kuhja 😀

Googeldasin tükk aega puslematte, sest vildist ma ei soovi (üks on olnud, vastikult ebatasane) ja kummist Eesti kaubanduses ei paista olevat. Mingil põhjusel ei suutnud ma ka UK lehtedelt kummist leida, see-eest USA Amazon on erinevaid variante täis… Lugesin seal hoolega arvustusi ja kui kvaliteetsemad kummist matid maksavad 40$ ringis, siis leidsin lõpuks ühe lehe, kus on palju soodsam – aga video põhjal tundub kvaliteet küll võrdväärne nende kallimatega. Nii et ma VIST tellin sealt, kui keegi mulle just paremat kohta ei soovita.

Minu puslelaua mõõdud on 76x114cm. Sellel lehel on väiksem matt 65x91cm ja suurem 81x117cm. Hinnad vastavalt 10.99€ ja 17.43€. Postikulu on ühe puslemati puhul pisut üle 10€ lisaks – kahe puhul oleks soodsam ja kolme puhul veel soodsam, aga lisandub ju kohe tollimaks ja/või käibemaks… Ehk et maksude mõttes on ohutu siiski vaid üks matt tellida. Ma ausõna telliks palju parema meelega Eesti e-poest, aga no mis sa teed, kui ei müüda…

Ja ma ei suuda otsustada, kumb suurus mõttekam oleks. Iseenesest panen ma enamik ajast 1000tk puslesid, on ka mõned 1500tk ja suuremaid mul endal polegi, väga ei soovi ka. 1000tk pusle suurus on 49x69cm, 1500tk ca 60x85cm – ehk mahuks täpselt selle väiksema peale ära. Ja suurem on päris palju kallim ning oleks pisut üle laua äärte – samas ainult 1,5-2,5cm mõlemast äärest, et see vist väga ei häiriks? Ja mugavam on, kui pusle ümber on rohkem tühja ruumi. Ja mahutaks ka 2000tk pusle ära. No kumma ma tellin, ah? Mõelge kaasa 🙂

Sain siin vahepeal aastakese vanemaks

TIKKER 36

Taneli tungival nõudmisel, kahepäevase hilinemisega 😀 Sünnipäev karantiinis isolatsioonis, läbi kaamerasilma. Mul on maailma parim kodu ja pere 🙂

A woman cannot survive a wine alone, she also needs a cat 😛

FB-s katsusin kassipiltidega tagasi hoida, aga blogis õnneks ei pea 😀

6km jooksuring sai tehtud, pusle sai kokku pandud, lisaks suuremas koguses päikest, lilli, häid soove ja maitsvat toitu. Mida enamat veel elult tahta?

Raamatud, kassid, tee ja trenn

Kas teate, kui mitu inimest on juba ette heitnud, et ma üldse ei blogi? Kas teate, kuidas ma tahaks blogida, aga alati on midagi vajalikumat või lihtsalt mõnusamat teha? Kas teate, kui keeruline on valida, MILLEST blogida, kui oled lõpuks näpistanud ühel õhtul lugemise aja arvelt selle tunnikese, et blogisse siiski midagi üles saaks?

Nii palju pilte on veel näidata ja nii mitmel teemal tahaks kirjutada, aga kuna täna jõuan ainult pisut, siis otsustasin, et jagan lihtsalt hetki möödunud 1,5 kuust. Igapäevaelu. Võrratult tavaline, stabiilne ja mõnus.

Aga viimase kuu märksõna ongi vist eelkõige raamatud.

See lõik sai üles pildistatud “Minu Viinist”. Naersin südamest.

Üks jõulupuhkuse hilisõhtune söömaaeg 🙂

Poiss sai jõuludeks Carcassonne’i. Täiesti võrratu lauamäng, piisavalt põnev kogu perele.

Sai lastega Apollost nuputamist valitud… Ja siis nõudis Plika ristsõnu ka.

Kogemata valis ta Ripsiku asemel Miniristiku, nii et täiskasvanud said ühe endale 😛

Te ei kujuta üldse ette, kui ogaralt palju rõõmu valmistab mulle see, et ma saan kellegagi koos lugeda.

Leia pildilt kass 😛

Ühel õhtul sai korralik kõdistamismaraton maha peetud. Ma hoidsin targu veidi eemale ja võtsin endale fotograafi rolli 😀

Tavaliselt loeme kahekesi, aga tol õhtul pressis Plika ka ennast meie vahele. Pluss noh, kassid.

Ja sel nädalavahetusel võtsin üle hiiglama pika aja pusle ette…

Ja nii ongi.

Igapäev. Töö, kodused toimetused, lapsed, kassid, kaaslane.

Loen raamatuid. Joon teed. Käin trennis. Tantsutrennis ja jõusaalis ja eile oli Hardcore Saturday ja…

Vahel on sõbrad-tuttavad-sulelised. Tallinnas on paar korda käidud, Kaidi-Annika jõuavad vahel külla, Liisiga joome vahel veini, nädalavahetusel jõudis koguni Virge külla.

No ja siis käisin reedel ja laupäeval teatris (tänks, Virge!), lähen homme kinno, neljapäeval jälle teatrisse…

Kogu aeg nii tihe kava ei ole, aga näe, nüüd juhtus nii.

Nii et ärge siis imestage, et mul ei ole aega blogida. Elu on lihtsalt liiga mõnus 🙂

Aga ma luban, et ma ikka katsun siia tihemini sattuda. Sest kui on mõnus, siis tahaks ju jagada.

Tahaks kirjutada pikemalt sellest, kuidas ma ise ka ei usu, et ma jõusaalis käin ja seda naudin, jätta märgid maha kõigist toredatest kokkusaamistest sõpradega, jagada rohkem kassipilte ja mõtiskleda elu üle. Eks näis, millal tegudeni jõuan 🙂 Vahel kirjutan peaski blogipostitusi 🙂 Lootust ühesõnaga on.

Ükskord panin paar puslet kokku

Puslemajanduses on viimasel ajal vaikus – viimased kolm nädalat pole üldse pannud. Aga kaks juulis kokku pandud puslet on veel blogikajastuse ootel.

Džunglipusle leidis Soomlane Uuskasutuskeskusest. Hästi ilus pilt, pusle oli küll harjumatult kirju võrreldes mu tavalistega – kui enamjaolt saan jagada tükid suuremateks hunnikuteks ehk nt taevas, maja, auto, lilled jne, siis sel puhul sain küll otsida linde, punaseid ja lillasid lilli, kaslasi… Aga pool puslet käis suht katse-eksituse meetodil. Panin siit ja sealt pisikesi jupikesi. Vahva ikkagi. Viie päevaga panin kokku, ilmselt eriti ei pingutanud.

Kass, kes vahel ikka veidi sassi ajab, sai selle pusle puhul suuremat sorti pahateoga hakkama. Ma ei mäleta enam täpselt, kas ma “parandasin” tema tööd pool tundi või isegi terve tunni…

Selle pusle laenas Kaidi. See ajas mind närvi, sest oli LIIGA KIRJU ja nii palju erinevaid pisikesi pilte oli, et millegi kokku panemist ei saanud korralikult nautida. Aga Liis käis ühel nädalavahetusel külas ja koos saime siiski kokku 😛 Säde oli aktiivselt abiks 😀

Scroll to Top