pusled

Pusled ja kassid

Puslefanaatikuna otsisin vahepeal pikalt netist parimat puslematti ja pusletĂŒkkide sorteerimise kandikuid, aga kĂ”ikse parem valik oli ikkagi USA-s, kus ma tolli tĂ”ttu tellida ei soovinud.

No ja Geily soovitas mulle puslealuseks korktahvlit. Ma mĂ”nda aega mĂ”tlesin ja sain niisama hakkama, aga kuna Mustu hiljuti ĂŒhe pahanduse korraldas ja Ă”htud lĂ€hevad jĂ€rjest pimedamaks, aga puslelaua kohale valgust ma sel aastal ei saa, kuna Kaaslane on haiglas, siis tekkis jĂ€rjest teravam vajadus poolikut puslet vastavalt olukorrale liigutada. PĂ€ikeselisel pĂ€eval on puslelaud parim, sest aknast tuleb palju valgust – Ă”htuti aga on kĂ”ige parem valgus diivanilaua kohal.

Nii ma siis lĂ€ksingi ja ostsin 60x90cm korktahvli – selle arvestusega, et 1500tk pusle peaks ka napilt peale Ă€ra mahtuma. Sellega lĂ€ksin muidugi alt, sest suurus on koos raamiga, mis on 1,5cm lai, seega 3cm lĂ€heb maha… Ja 1500tk pusle lĂŒhem kĂŒlg on 58-60cm. Mis seal ikka 😀 1000tk on mul nagunii pĂ”hiline. JĂ€rgmine korktahvli suurus oleks olnud juba 90x120cm, mis oli jĂ€llegi liiga suur, sest laua suurus on ca 75x115cm.

Ja ma olen hullult rahul selle lahendusega – hea kerge ja stabiilne ning mahub tĂ€pselt diivani alla peitu, kui ei kasuta – sinna kassid ei pÀÀse. Saan tĂ”mmata tahvli poolenisti sĂŒlle – olenevalt sellest, mis osa ma panen, kas rohkem vĂ”i vĂ€hem, saan seda pisut kallutada, et valgus ei peegelduks jne. Super, noh!

PusletĂŒkkide sorteerimiseks  vaatasin kĂŒll pikalt igasugu karpide/kandikute komplekte, aga kas olid need mĂ”ttetult vĂ€ikesed vĂ”i liiga vĂ€rvilised ja no kĂ”ik USAs nagunii. LĂ”pus andsin alla ja otsustasin, et ostan lihtsalt kohalikust kaubandusest valged kandikud. Kuna poodides maksis ĂŒks kandik vĂ€hemalt 4€, siis tellisin tĂ€na Photopointi lehelt kuus valget kandikut suuruses 35x24cm ja maksin nende eest kokku 8.84€ 😀 Kahe nĂ€dala pĂ€rast peaks kĂ€tte saama.

Ükskord panin ĂŒhe pusle kokku

Mul oli mingi teise ringi pusle, ilmselt Uuskasutuskeskusest, kus ĂŒhes karbis oli kaks puslet… Panin need mĂ”lemad septembris kokku, ĂŒhest sai juba varem pildid ĂŒles pandud, teine siis nĂŒĂŒd siin.

See segadus siin on tĂ€itsa mu enda sĂŒĂŒ. Ma poleks pidanud Mustu peale röögatama, vaid ta vaikselt laualt Ă€ra korjama. Ta pani ehmunult plehku, aga ma olin pusle liiga ÀÀre peale jĂ€tnud, nii et osa kukkus pĂ”randale. See on sihuke vanem pusle ka, kus tĂŒkid pole nii tihedalt.

Kaks tĂŒkki jĂ€i lĂ”pus puudu, ĂŒhe leidsin veel hiljem kuskilt pĂ”randalt, aga teist ei leidnudki… Pole sugugi kindel, kas oli kohe puudu vĂ”i siiski kuskil elutoas veel peidus… Aga noh, mis seal ikka. Need pusled olid selline ĂŒhekordne ettevĂ”tmine, annan nĂŒĂŒd sĂŒdamerahuga Ă€ra.

Pusled!!! (ja kassid)

Mul jĂ€i pĂ€rast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sĂ”jatander. Üks laud ja mitu kasti tĂ€is Ă€ra andmist ootavaid asju, kĂ”ik kapipealsed tĂ€is vajalikke asju, millele polnud jĂ”udnud kohta leida, kĂ”ik kapid-sahtlid kolimisejĂ€rgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju tĂ€is topitud. Hakkasin Ă”ige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik nĂ€iteks vajas jĂ€lle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jĂ”udnud 😀

Siis tuli septembri alguse tavapÀrane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas kĂŒlaline. LĂ”puks vĂ”tsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ĂŒmber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka Ă€ra mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju Ă€ra…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kĂ”ik Ă€ra andmise asjad kastidesse… No ĂŒhesĂ”naga, pealtnĂ€ha sai korraks korda 😀 Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tĂŒhjad 😛

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain ĂŒle pika aja jĂ€lle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks vĂ”etud 500-tĂŒkine sai muidugi vĂ€ga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika kĂ€is kĂŒlas ja aitas panna, sai see ka lĂ”puks kahe pĂ€evaga kokku 😀

Trooja hobune

Tuli mulle nĂ€dala keskel sĂ”num, et ootab pakk. Imestasin, et pole nagu midagi tellinud – tuli vĂ€lja, et Kratt oli mulle ĂŒhe omamoodi pusle saatnud 😀

Ainsad 3D pusled, mis ma siiani olen kokku pannud, on olnud papist ja teistsuguse loogikaga. Plika sai kĂŒll kingiks ĂŒhe samalaadse kassi, nagu mul nĂŒĂŒd hobune, nii et temal oli pisuke kogemus olemas. Ega’s midagi, vĂ”tsin Ă”petuse ette ja asusin pusima.

A-osa sain Ă”petuse jĂ€rgi kokku. TĂŒkid olid piisavalt erineva kujuga, nii et sain need Ă”petuse pĂ”hjal jĂ€rjekorda panna ja siis jĂ€rjest kokku:

C-osa ehk aluse jaoks polnud Ă”petust vaja. 10 tĂŒkiga pusle kokku panemisega pole just eriti suurt raskust 😀

Aga B-osa tĂŒkke oli kĂ”ige rohkem ja need olid kĂ”ik nii ĂŒhesugused, et A-osa lĂ€henemine ei töötanud. Seal mul panemine esimesel Ă”htul pooleli jĂ€igi, sest tundus ĂŒsna vĂ”imatu kuskilt keskelt pihta hakata ja tĂ€iesti ĂŒhesuguse vĂ€limusega juppe adekvaatselt kokku sobitada.

TĂ€na vĂ”tsin asja uuesti ette ja otsustasin lĂ€heneda Ă”petusele vastupidises jĂ€rjekorras – hakkasin kokku panema lĂ”pust ehk peast edasi ehitama. See Ă”nneks töötas. LĂ”pus olid “teistsugused” tĂŒkid, nii et valikuvĂ”imalus oli vĂ€iksem ja kuna pea oli baas, siis hakkas kenasti otsast tulema. Juhendit ei jĂ€lginudki seekord ĂŒldse. Lihtsalt vaatasin, mis tĂŒkk enam-vĂ€hem kuju poolest sobib. Kui kĂ”ik erilisemad tĂŒkid paigas, sobitasin edasi tavalisema kujuga – seal oli lihtsalt rohkelt suvalist proovimist, kuni sobiv kĂ€tte jĂ€i.

LĂ”petuseks jaurasin veel tĂŒkk aega sabaga, mis kuidagi ei tahtnud auku mahtuda. Kuni ma viimaks avastasin, et saba jaoks on eraldi auk, see ei kĂ€i sinnasamasse, kuhu too pikk peenike pulk, mis kogu hobust koos hoiab… MĂ”istus pole oma teha 😀

KokkuvĂ”ttes: see oli ĂŒks ĂŒsna kirves pusle 😀 VĂ€ga pĂ”nev kogemus, aga mulle tundub, et tegu polnud lihtsalt eriti kvaliteetse isendiga. VĂ€hemalt vĂ€ljakutse ja midagi uut 😀 Peaks proovima Plika kassi kokku panna, oleks vĂ”rdlusmoment.

Kuidas me Paksuga musta puslet kokku panime

Et kĂ”ik ausalt Ă€ra rÀÀkida, peab alustama sellest, kuidas Tanel keeldus mulle enne sĂŒnnipĂ€evakingitust saatmast, kui ma olen teinud traditsioonilise sĂŒnnipĂ€eva blogipostituse. Ja siis saatis ta paki esimese hooga kogemata mitte PĂ€rnu Maxima, vaid Tallinnas PĂ€rnu maanteel asuva Maxima automaati, mis tĂ€hendas, et ta sai selle sealt ise vĂ€lja vĂ”tta ja edasi saata 😀

VahemĂ€rkusena, et corona meeldiva kĂ”rvalnĂ€huna paigaldati just turu Rimi juurde turu Rimi juures on juba vĂ€idetavalt ĂŒle poole aasta Omniva pakiautomaat, mille olemasolust ma alles nĂŒĂŒd teadlikuks sain, seega nĂŒĂŒdsest vĂ”ib kĂ”ik pakid sinna saata 😛

Igal juhul 7. aprillil sain oma paki lĂ”puks kĂ€tte… Ja purskasin naerma… Ma poleks elu sees ostnud ĂŒhevĂ€rvilist puslet… Tanel on Ă”el 😀

Mul oli tegelikult juba eelmisel pikal nĂ€dalavahetusel plaanis see pusle kokku panna, aga aeg kadus muude asjadega kĂ€est. Selle asemel lebosin, lugesin ja vĂ€rvisin mune. Nii et pusle ootas kannatlikult oma aega, mida aprillis ei tulnudki – ĂŒlejÀÀnud nĂ€dalavahetused tegelesin teise tööotsaga ja vĂ€hesel puhkeajal ei jaksanud puslele mĂ”eldagi. Oli teada, et see pole ĂŒhe pĂ€eva töö ja pikemaks ma seda kasside pĂ€rast poolikult lauale jĂ€tta ei tahtnud.

Aga siis tuli mai ja jĂ€rgmine pikk nĂ€dalavahetus ilma ĂŒhegi kohustuseta. Selleks ajaks oli puslede panemisse nii pikk paus jÀÀnud, et igatsus oli juba vĂ€ga suur 😀 Seega reede lĂ”una ajal hakkasin pihta ja kell kolmveerand ĂŒks oli seis selline:

Scroll to Top