pusled

Pusled ja kassid

Puslefanaatikuna otsisin vahepeal pikalt netist parimat puslematti ja pusletükkide sorteerimise kandikuid, aga kõikse parem valik oli ikkagi USA-s, kus ma tolli tõttu tellida ei soovinud.

No ja Geily soovitas mulle puslealuseks korktahvlit. Ma mõnda aega mõtlesin ja sain niisama hakkama, aga kuna Mustu hiljuti ühe pahanduse korraldas ja õhtud lähevad järjest pimedamaks, aga puslelaua kohale valgust ma sel aastal ei saa, kuna Kaaslane on haiglas, siis tekkis järjest teravam vajadus poolikut puslet vastavalt olukorrale liigutada. Päikeselisel päeval on puslelaud parim, sest aknast tuleb palju valgust – õhtuti aga on kõige parem valgus diivanilaua kohal.

Nii ma siis läksingi ja ostsin 60x90cm korktahvli – selle arvestusega, et 1500tk pusle peaks ka napilt peale ära mahtuma. Sellega läksin muidugi alt, sest suurus on koos raamiga, mis on 1,5cm lai, seega 3cm läheb maha… Ja 1500tk pusle lühem külg on 58-60cm. Mis seal ikka 😀 1000tk on mul nagunii põhiline. Järgmine korktahvli suurus oleks olnud juba 90x120cm, mis oli jällegi liiga suur, sest laua suurus on ca 75x115cm.

Ja ma olen hullult rahul selle lahendusega – hea kerge ja stabiilne ning mahub täpselt diivani alla peitu, kui ei kasuta – sinna kassid ei pääse. Saan tõmmata tahvli poolenisti sülle – olenevalt sellest, mis osa ma panen, kas rohkem või vähem, saan seda pisut kallutada, et valgus ei peegelduks jne. Super, noh!

Pusletükkide sorteerimiseks  vaatasin küll pikalt igasugu karpide/kandikute komplekte, aga kas olid need mõttetult väikesed või liiga värvilised ja no kõik USAs nagunii. Lõpus andsin alla ja otsustasin, et ostan lihtsalt kohalikust kaubandusest valged kandikud. Kuna poodides maksis üks kandik vähemalt 4€, siis tellisin täna Photopointi lehelt kuus valget kandikut suuruses 35x24cm ja maksin nende eest kokku 8.84€ 😀 Kahe nädala pärast peaks kätte saama.

Ükskord panin ühe pusle kokku

Mul oli mingi teise ringi pusle, ilmselt Uuskasutuskeskusest, kus ühes karbis oli kaks puslet… Panin need mõlemad septembris kokku, ühest sai juba varem pildid üles pandud, teine siis nüüd siin.

See segadus siin on täitsa mu enda süü. Ma poleks pidanud Mustu peale röögatama, vaid ta vaikselt laualt ära korjama. Ta pani ehmunult plehku, aga ma olin pusle liiga ääre peale jätnud, nii et osa kukkus põrandale. See on sihuke vanem pusle ka, kus tükid pole nii tihedalt.

Kaks tükki jäi lõpus puudu, ühe leidsin veel hiljem kuskilt põrandalt, aga teist ei leidnudki… Pole sugugi kindel, kas oli kohe puudu või siiski kuskil elutoas veel peidus… Aga noh, mis seal ikka. Need pusled olid selline ühekordne ettevõtmine, annan nüüd südamerahuga ära.

Pusled!!! (ja kassid)

Mul jäi pärast suviseid suuri koristamisi viimane jupp venima ja elutuba oli pikalt nagu sõjatander. Üks laud ja mitu kasti täis ära andmist ootavaid asju, kõik kapipealsed täis vajalikke asju, millele polnud jõudnud kohta leida, kõik kapid-sahtlid kolimisejärgsest ajast nagunii suht suvaliselt asju täis topitud. Hakkasin õige mitu korda otsustavalt otsast pihta, aga ots oli alati nii kaugel (tagumine esik näiteks vajas jälle kraamimist, köögis mingid sahtlid jne), et elutoana ikka kuidagi ei jõudnud 😀

Siis tuli septembri alguse tavapärane sagin kooli ja sellega kaasnevate koosolekute ning muude kohustustega, see just kaasa ei aidanud.

Aitas aga maagiline teadmine, et on tulemas külaline. Lõpuks võtsin ennast nii palju kokku ja sain raamatud nii ümber paigutatud, et juurde tulnud raamatud ka ära mahtusid… Ja sorteerisin mitu hunnikut asju ära…

Ja tegin suures sektsioonis enamiku kappe-sahtleid korda. Ja pakkisin kõik ära andmise asjad kastidesse… No ühesõnaga, pealtnäha sai korraks korda 😀 Need lauad seal esimese pildi peal olid vahepeal tühjad 😛

Kaaslane avas pidulikult veinipudeli selle puhul, et ma sain üle pika aja jälle puslet panna. Viimati vist… Appi, aprillis?!?

Soojenduseks võetud 500-tükine sai muidugi väga kiirelt kokku, niisiis alustasin uut. Kuna Annika käis külas ja aitas panna, sai see ka lõpuks kahe päevaga kokku 😀

Trooja hobune

Tuli mulle nädala keskel sõnum, et ootab pakk. Imestasin, et pole nagu midagi tellinud – tuli välja, et Kratt oli mulle ühe omamoodi pusle saatnud 😀

Ainsad 3D pusled, mis ma siiani olen kokku pannud, on olnud papist ja teistsuguse loogikaga. Plika sai küll kingiks ühe samalaadse kassi, nagu mul nüüd hobune, nii et temal oli pisuke kogemus olemas. Ega’s midagi, võtsin õpetuse ette ja asusin pusima.

A-osa sain õpetuse järgi kokku. Tükid olid piisavalt erineva kujuga, nii et sain need õpetuse põhjal järjekorda panna ja siis järjest kokku:

C-osa ehk aluse jaoks polnud õpetust vaja. 10 tükiga pusle kokku panemisega pole just eriti suurt raskust 😀

Aga B-osa tükke oli kõige rohkem ja need olid kõik nii ühesugused, et A-osa lähenemine ei töötanud. Seal mul panemine esimesel õhtul pooleli jäigi, sest tundus üsna võimatu kuskilt keskelt pihta hakata ja täiesti ühesuguse välimusega juppe adekvaatselt kokku sobitada.

Täna võtsin asja uuesti ette ja otsustasin läheneda õpetusele vastupidises järjekorras – hakkasin kokku panema lõpust ehk peast edasi ehitama. See õnneks töötas. Lõpus olid “teistsugused” tükid, nii et valikuvõimalus oli väiksem ja kuna pea oli baas, siis hakkas kenasti otsast tulema. Juhendit ei jälginudki seekord üldse. Lihtsalt vaatasin, mis tükk enam-vähem kuju poolest sobib. Kui kõik erilisemad tükid paigas, sobitasin edasi tavalisema kujuga – seal oli lihtsalt rohkelt suvalist proovimist, kuni sobiv kätte jäi.

Lõpetuseks jaurasin veel tükk aega sabaga, mis kuidagi ei tahtnud auku mahtuda. Kuni ma viimaks avastasin, et saba jaoks on eraldi auk, see ei käi sinnasamasse, kuhu too pikk peenike pulk, mis kogu hobust koos hoiab… Mõistus pole oma teha 😀

Kokkuvõttes: see oli üks üsna kirves pusle 😀 Väga põnev kogemus, aga mulle tundub, et tegu polnud lihtsalt eriti kvaliteetse isendiga. Vähemalt väljakutse ja midagi uut 😀 Peaks proovima Plika kassi kokku panna, oleks võrdlusmoment.

Kuidas me Paksuga musta puslet kokku panime

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, kuidas Tanel keeldus mulle enne sünnipäevakingitust saatmast, kui ma olen teinud traditsioonilise sünnipäeva blogipostituse. Ja siis saatis ta paki esimese hooga kogemata mitte Pärnu Maxima, vaid Tallinnas Pärnu maanteel asuva Maxima automaati, mis tähendas, et ta sai selle sealt ise välja võtta ja edasi saata 😀

Vahemärkusena, et corona meeldiva kõrvalnähuna paigaldati just turu Rimi juurde turu Rimi juures on juba väidetavalt üle poole aasta Omniva pakiautomaat, mille olemasolust ma alles nüüd teadlikuks sain, seega nüüdsest võib kõik pakid sinna saata 😛

Igal juhul 7. aprillil sain oma paki lõpuks kätte… Ja purskasin naerma… Ma poleks elu sees ostnud ühevärvilist puslet… Tanel on õel 😀

Mul oli tegelikult juba eelmisel pikal nädalavahetusel plaanis see pusle kokku panna, aga aeg kadus muude asjadega käest. Selle asemel lebosin, lugesin ja värvisin mune. Nii et pusle ootas kannatlikult oma aega, mida aprillis ei tulnudki – ülejäänud nädalavahetused tegelesin teise tööotsaga ja vähesel puhkeajal ei jaksanud puslele mõeldagi. Oli teada, et see pole ühe päeva töö ja pikemaks ma seda kasside pärast poolikult lauale jätta ei tahtnud.

Aga siis tuli mai ja järgmine pikk nädalavahetus ilma ühegi kohustuseta. Selleks ajaks oli puslede panemisse nii pikk paus jäänud, et igatsus oli juba väga suur 😀 Seega reede lõuna ajal hakkasin pihta ja kell kolmveerand üks oli seis selline:

Scroll to Top