pusled

Jälle nädalake möödas

Oh… Ei tasu blogimist jätta pühapäeva hilisõhtusse… Unustasin ennast jälle puslet panema ja märkasin mingi hetk, et kell on palju… Nüüd olengi juba nii väsinud, et miskit asjalikku kirjutada ei jaksa 😀

Mis siis sel nädalal põnevat juhtus? No otseselt põnevat – mitte kui midagi 😀

Poisi arenguvestlus oli. Noormees teatas, et teda motiveerivad vaid head hinded ja et kodus ta õppida ei viitsi, sest teab, et saab koolis nagunii läbi niisama ka. Ja hinded on tal täitsa kobedad. Mõned neljad, enamik viied. Praegu käib meil diskussioon selle üle, et ta on ümber mõelnud ja mõtleb Koidula asemel pigem Ühisele, kuna Koidulas olla kurjad õpetajad ja Ühis on meie kodule ju mõnusalt lähedal… Ja ehkki Ühis on mulle koolina ausalt öeldes ehk sümpaatsemgi kui Koidula, siis ma arvan 200%, et ta peaks minema just Koidulasse, sest seal peab ta heade hinnete nimel rohkem õppima ja saab tugevama põhja, kuna tal on kindel soov ülikooli minna. Kuhu – seda ta ei tea 😀 Ma lihtsalt ei näe teda kuskil mujal kui reaalsuunal. IT vms. Seega jah… Sundida teda ei saa, aga loodan, et siiski läheb Koidulasse.

Mina ostsin Poisile kolmapäeval 50€ kingad ülikonna juurde ja balli riietus oli seega olemas. Õekese vanim poeg, Poisi klassivend, käis riiete otsinguil alles neljapäeval – viimasel päeval enne balli – ja sai kokku suurepärase komplekti: Humana 2€ kingad ja 2€ pintsak, NewYorkerist 40€ identsed triibulised ülikonnapüksid. Muljetavaldav! Triiksärk oli tal juba varasemast olemas. Õeke ütles, et oli arvestanud 150€ väljaminekuga ja oli väga rõõmus. Kingad küll lagunesid ballil tantsides ära ja tuleb uued osta, aga see on väike mure 😀 Poiss unustas kingad pärast pidu Tallinna riietusruumi, aga see on ka loodetavasti väike mure, küllap need tagasi meieni jõuavad 😀 Peamine on see, et pidulikud riided said õigeks ajaks soetatud ja poistel oli peol väga lõbus.

Neljapäeval oli tööl doonoripäev. Hemoglobiin oli 125, napikas – aga sain veel anda. Peet mulle ei maitse ja maksa söömise harjumust ka pole (ehkki mul iseenesest pole selle vastu midagi). Ehk seda rauda siiski kuskilt tuleb piisavalt, et saaks järgmine kord ka anda…

Nädalavahetusel sain tavalisest rohkem kodust välja – käisin laupäeval Humanas (proovisin selga ilmselt mitukümmend asja ja ostsin lõpuks ainult ühe halli seeliku :D), täna käisime Kaaslasega kolmes eri toidupoes, seejärel kolmes eri riidepoes talle riideid ostmas ja lõpus viisime kuus kotitäit riideid ja muud kraami uuskasutusse.

Väga rahuldustpakkuv on asju elamisest välja saada ja uuele ringile saata. Sama rahuldustpakkuv on ka suurte allahindluste ajal shopata, kui on miskit juurde vaja 😛

Aga jah, üldiselt oli rahulik nädalavahetus – nagu alati. Pesin pesu, panin puslet, usual stuff.

Kui blogis on vaikus…

…võib see väga tõenäoliselt tähendada, et ma olen liigselt ametis puslede panemisega. Eelmise nädalavahetuse postitus jäi vahele, küll aga olen viimase kahe nädalaga kokku saanud neli puslet, sestap tundus kohane teha neile eraldi postitus 😛

Kui ma olin eelmise nädala laupäeva õhtul kell kümme selle pusle lõpetanud, oli tunne, et paneks veel… Kuna see oli 1500tk ja seega suurema aluse peal (pidi ootama jääma hommikut, et saaks valges korraliku pildi teha), siis sain võtta 1000tk aluse ja alustada kohe järgmist, mille lõpetasin ka pühapäeval – kusjuures täitsa sündsal kellaajal, pool kuus õhtul… Aga näe, blogida pärast seda ikka ei viitsinud, häbilugu!

Kokku pandud ja teisele ringile saatmist ootavatele pusledele on mul üks eraldi riiul ja kui see täis saab, siis on viimane aeg tegutseda. Ühtlasi motiveeris mind see, et olin pisut valesti eelarvestanud ja oli vaja juba jaanuaris kiigujooga 5x kaart osta. Ma siiani taastun eelmise aasta igakuistest suurtest vajalikest väljaminekutest (aga kõik vajalik sai tehtud / makstud, olen selle üle nii tänulik!), sellest tulevalt kontol mul ülearust 40€ parasjagu ei olnud ja säästukonto kallale minna ka ei tahtnud. Seega panin üles puslemüügi kuulutuse ja teenisin ühe päevaga 66€ – müüsin kokku 13 puslet kolmele soovijale, ühe puuduva tükiga saatsin veel kauba peale. Kapp tühi ja trenniraha olemas, nagu niuhti. Olin endaga väga rahul 😀

Saatsin ostjatele pilte, et seletada, miks kast näritud on ja kuidas kassid vägisi kaasa pressivad… Mõlemad olid ka kassiomanikud 😀 Üleüldse tundub, et jube paljudel inimestel, kes puslesid panevad (olen aastate jooksul neid pakke saatnud ikka omajagu, olgu siis vahetusena või müügiks), on kodus kassid. Nii tore! Sugulashinged!

Seda puslet alustasin teisipäeva õhtul ja enamik sai kokku, tsipakene jäi kolmapäeva õhtul veel panna:

Reedel oli õeke külas ja alustas 1500tk pusle kokku panemist, ma ise päeval tegin tööd ja polnud aega puslet panna 😀 Õhtul kell kümme tundus, et nüüd tahaks natuke panna, aga olen liiga väsinud, et selle suurega tegeleda – võtsin siis ühe väiksema ja lihtsama, mis ludinal kokku sai. Tõsi, küll mitte reede õhtul, vaid ikka eile… Ja see 1500tk ootab endiselt alusel – ääred koos, tükid sorteeeritud… Ma ei ole kindel, kas ma sellega nädala keskel üksi tegeleda viitsin – võimalik, et panen hoopis mõne 1000tk veel vahepeal kokku ja jätkame suuremat koos õekesega järgmisel nädalavahetusel.

See muuseas oli mu majapidamise kõige pikemalt kokku panemist oodanud pusle – ostsin selle ligi neli aastat tagasi, veebruaris 2022. Hmm, kusjuures – mul oli ju too aasta väljakutse panna pusle nädalas ja saada kõigile kodustele pusledele ring peale. 52 puslet ma kokku panin ja enda meelest olingi ringi peale saanud (ainult 3000tk pusled jäid panemata, sest tellitud suurt alust ma tolle aastanumbri sees kätte ei saanud), aga selle oleks ju siis pidanud ka kokku panema! Ilmselt jäi kahe silma vahele, sest arvestasin kogemata nende hulka, mis ma tellisin 2022 novembris – üheksa puslet järgmiseks aastaks 😀

Siis aga hakkasin hoopis aktiivselt puslevahetusega tegelema ja esmajoones pigem neid kokku panema, nii et kiles pusled muudkui ootasid kapi otsas oma aega, kuni ma eelmise aasta lõpus mõned teadlikult neist kokku panin ja selle aasta alguses pärast suure puslefaili tegemist otsustasin, et ei vali enam puslesid kokku panemiseks selle järgi, milline kõige vähem meeldib (no tegelikult kõik ju meeldivad, muidu ma ei oleks neid valinud, aga mõned on ekstra mõnusad ja minu loogika on siis see, et järjest paremad pusled jäävad alles ja nauding muudkui suureneb), vaid panen alustuseks kõik 2022. aasta pusled kokku. Sealt järgmised kõige vanemad on juba maist 2024 ja see pole nii pikk aeg, siis ilmselt hakkan jälle pildi järgi valima 😀 Aga esmajärjekorras siis need neli vanimat – 1000tk, 1500tk (mida alustasime), 2000tk ja 3000tk (väljakutse… aga loodan, et kuna ise valisin ja üsna värviline, siis ei ole väga hull… äkki näiteks pikal nädalavahetusel veebruaris, kus on peaaegu neli vaba päeva järjest – no esmaspäeval peab 5h tööd tegema, aga enamik päevast ikkagi vaba :D).

39 puslet on hetkel ootel. Enne aasta lõppu on ilmselt juurde vaja… 😀 Ehkki mul on ka viis sellist puslet, mis ma tahan vähemalt veel korra kokku panna, sest pilt FB puslealbumis on tehtud enne seda aega, kui ma hakkasin pildistama valmis puslesid teadlikult täpselt ülevalt alla ja päevavalguses, nii et neist on praegu suvalised klõpsud lambi all ja viltu pildistatud… Tuleb teha uuesti ja paremad! Aga kuni mul on kokku panemata puslesid, seni ma nendeni raudselt ei jõua… Nii et võib-olla olekski hea, kui pusled korraks “otsa saaksid”… Samas ma kardan, et mul võivad võõrutusnähud tekkida, kui ühtki kokku panemata puslet ootel pole… 😀

Statistikahull

Mis ma sel nädalal teinud olete, te küsite? Peale tööl käimise, trenni ja olme? No õige pisut lugenud, aga tavapärasest tunduvalt vähem. Peamiselt olen tegelenud statistikaga 😀

Neli viimast aastat panin kulusid kirja nii, et oli soodushind ja täishind ja… No ma tegin statistikat, et kui palju siis õnnestub osta toitu viimase päeva / parim enne möödas pakkumistelt. Vastus: umbes kolmandik. Aga eelmise aasta lõpus äkitselt tundsin, et nüüd on isu täis, seega sellest aastast läheb kulufaili iga poeskäigu kohta ainult üks rida: söök. Ei mingeid rida-realt lahti kirjutamisi ega kaale jne. Aga kui söögipoe tšekil on muud asjad, siis need lähevad eraldi kirja 😀 Ja kõik ülejäänud asjad lähevad ikka ka suht eraldi 😀 Kuna toiduread on aga alati peamised, siis hoian nii palju aega kokku. Kui statistika enam lõbu ei paku, siis ei ole mõtet seda teha.

Aga eelmiste aastate failide põhjal tahaks teha veel kokkuvõtteid, sest see on põnev. Mudisin neid faile terve teisipäeva õhtu, aga kokkuvõtete tegemiseni päriselt ei jõudnudki, sest kolmapäeval panin õhtul hoopis ühe pusle kokku:

Ja neljapäevast kuni täna õhtuni välja olen veetnud praktiliselt iga vaba hetke oma puslestatistika faili mudides. 2025 hakkasin panema kokku pandud puslede kohta kirja lisaks tootjale ja tükkide arvule ka pusle nime ning lühikoodi. Kulufailis on mul kirjas kõik ostud-müügid. Aga olen ammu mõelnud, et tahaks kõik pusleinfo ühte suurde faili kokku lükata ja sellega ma nüüd olengi tegelenud. Ehk siis – millal ja kust olen saanud, millal ja kellele edasi andnud – tootja, pusle nimi, lühikood, tükkide arv… No ja seda infot kokku panna on olnud põnev – info siis kulufailidest, FB chattidest (puslevahetused), vanad fotod on aidanud mingeid vanemaid oste meenutada… Ja muidugi Google Lens on olnud põhiline abimees, et kõigile vanematele pusledele saada tootjad, nimed ja lühikoodid.

Enamiku infot ma olen ühesõnaga kätte saanud, aga kohati on natuke puudu ka. Mingid pusled olen 2020-2021 kokku pannud, mille kohta ei näe, et ise oleks ostnud, aga kust siis sain? Kõige loogilisem, et ehk Soomlane ostis teiselt ringilt ja ei saanud kohe kokku pandud, jäid kauemaks seisma… Kolme pusle kohta ma ei suuda leida infot, millal ja kellele olen need edasi andnud. Ühele inimesele tean, et midagi saatsin, aga minu arust polnud ükski neist. Ühelt inimeselt tean, et sain 10 puslet, aga tuvastada suudan vaid 9… Hah, ma ei ole normaalne, ma tean 😀 😀 😀 Aga mis ma parata saan, kui ma jumaldan puslesid ja statistikat 😀 Aga see paganama pusle statistikafail on olnud alates neljapäevast mu hüperfookus ja ma olen kolm õhtut läinud magama kell kaks, mis on minu kohta täiesti ebanormaalne – minu tavaline taks on 23 ja kui keskööni üleval passin, siis on juba väga palju… Igal juhul on fail peaaegu valmis, ehk peilin kuskilt veel natuke infot välja…

Aga kui puslestatistika kõrvale jätta, mis veel?

LHV tegi hiiglama vahva aasta kokkuvõtte. Ma ei tea, äkki nad on seda juba aastaid teinud ja lihtsalt mina pole tähele pannud? Täitsa juhuslikult äpis nägin. Ma ei saa siia panna screenshotte tundliku infoga, no näiteks, et kellele ma olen aasta jooksul kõige rohkem ülekandeid teinud ja kes mulle, kuhu on läinud mu põhiline raha (Bigbanki :D) jne… Aga mõned näited siiski:

See siin ei ole minu kokkuvõttest, jätame privaatsuse huvides mainimata, kes minu tutvusringkonnast LHV aktsiaid omab, aga lihtsalt naljakas oli 😀

Reedel olin kodukontoris ja löristasin arvuti taga nutta, sest sõbranna lasi oma kassi magama panna. Oktoobri lõpust alates on nelja sõbra-tuttava kassid läinud parematele jahimaadele… Üks neist oli ligi 10-aastane ja suri une pealt, teised kolm vist kõik 17 ringis ja tervis nii kehv, et tuli raske otsus ära teha. Väärikas eas ja paratamatus jne, ma ju tean. Aga kurb on ikkagi. Ja mõtlen, et kõik see seisab mul ka kunagi ees…

Täna oli Sütevaka tantsuvõistlus. Sel aastal müüdi esimest korda pileteid, sest nagu ma aru saan, siis varasematel aastatel oli nii, et juba pool tundi varem kohale tulles oli saal täis ja istuda polnud kuskile. No see piletimüük oli ka üks kammaljaa. Esiteks, täielik müstika – Stuudiumi kiri, mis informeeris sellest, et piletid on nüüd kooli kantseleis müügil, jõudis kohale umbes kolm päeva pärast selle saatmist, koos viie muu kirjaga, millest vanim oli septembrist… Ma ei tea, kuidas see võimalik on, aga nii Plika kui mina nägime järsku täpselt ühel päeval neid kuut lugemata kirja. No ja siis olidki järgmine päev juba piletid läbi müüdud, enne kui ma jaole sain. Oi, ma olin tige… Aga noh, pool rõdust oli mõeldud õpilastele ja ma siis istusingi rõdu kõige tagumises reas 🙂 Ma nii väga tahaks, et need piletid edaspidi Piletilevi kaudu müüki tuleks, nagu Black & Brownie oma kevadkontserti pileteid müüb, see oleks palju inimlikum. Aga no seal on kindlasti mingid teenustasud, nii et eks ole näha. Kui saaks niigi palju, et kiri jõuaks kohe kohale, oleks juba ka hästi – saadaks Plika vahetunni ajal sularaha võtma ja laseks tal selle õnnetu pileti kohe ära osta 😀

Igal juhul olen väga tänulik, et sain koha ja sain näha, oli väga tore, Plika klassi tants võitis gümnaasiumiosa arvestuses teise koha. Mulle tantsuvõistlused ikka väga meeldivad! Nüüd järgmine asi on klassibändide konkurss, mis on mul veebruaris kalendris kirjas, aga ma isegi ei tea, kus see toimub või kuidas sinna pealtvaatajate mahutamisega on. Plika osaleb ka oma klassi bändis, nii et tahan kindlasti vaatama minna, loodame parimat!

2025 pusled

Nagu lubatud, panin terve ülejäänud detsembrikuu jõulupuslesid ja sain viimse kui ühe ka aasta lõpuks kokku.

Esimesed kaks olid väga nunnud, aga… Väga ühevärvilised. Peamiselt siis punane, roheline ja valge… Veits tüütu oli, pidin tükke kuju järgi sorteerima, et kiiremini ühele poole saada 😛

See siin on advendikalender ehk tegelikult 25 väikest puslet, kokku 1200tk 🙂

Jõululaupäeval suutsin ka ühe puslevahetuse organiseerida – no algas see nii, et nägin müügis ilusaid värvilisi puslesid, leppisime detailid kokku ja maksin ära, siis jutustamise käigus selgus, et talle oleks vahetus ka sobinud, nii ma siis pakkusin talle enda omi ja lõpuks kandis ta enamiku sellest summast mulle tagasi… 😀

See oli üks igati mõnus pusle – pisut rohkem eristatavaid värve ja kohe palju parem kokku panna.

See oli ka üpris tore, aga tsipakene tume mu jaoks. Pildilt ei saa nagu niiväga arugi.

Ja see oli ka täitsa mõnusalt erivärviline – paras punkt aasta lõpetuseks.

Kokku 55 puslet. Uus rekord! Senine oli 52 puslet aastal 2022. Eelmisel aastal oli näiteks 40.

Kopeerin siia lõppu FB postituse ka:

1x 132tk
13x 500tk
28x 1000tk
1x 1200tk
6x 1500tk
6x 2000tk
Kokku 56832tk – see teeb keskmiselt 1093tk nädalas ja keskmiseks pusle suuruseks 1033tk. Neist 33tk sain puslevahetuse grupi kaudu, 9tk teiselt ringilt, 9tk sünnipäevaks, 4tk ostsin uuena (neist kolm aastal 2022 😃), 2tk laenasin.
Kokku omandasin sel aastal 60 uut puslet ja kulutasin puslemajandusele 107€, aga müüsin puslesid 150€ eest, nii et aasta lõikes olen plussis 😃
Kokku panemist ootab 44 puslet (neist 8 kiles, millest 5 ostetud 2022), vahetamist / müümist 21 puslet, alles olen otsustanud hoida 24 puslet.
Olen täielikult loobunud puslede uuena ostmisest (ainsaks erandiks advendikalender) – FB puslevahetuse ja -müügi gruppidest leiab piisavalt põneva valiku. Eesmärk on endiselt puslede koguarvu kodus vähendada, nii et eks mingi hetk panen jälle portsu müüki.
Kaheksa aasta jooksul (2018-2025) olen kulutanud pusledele 382€ ja tarvikutele (alused, kandikud, grip kotid, valgustus) 123€. Kokku olen nende aastate jooksul pannud 211 puslet ja ootel on 44, mis teeb keskmiseks kuluks pusle kohta 1.39€. Ehk siis targalt majandades võrdlemisi soodne hobi 🙃

Viis päeva jõulupuhkuseni

Üks nädal on jälle mööda lennanud, nii et sellest suurt midagi ei mäleta… Isegi ühtki kassipilti ei teinud 😀 Nädalavahetus sai kuidagi ka liiga kiirelt läbi, ei saanud korralikult aega maha võtta ega lebotada. Aga mis seal ikka – ees on viimane töönädal ja siis saab 16 päevaks juhtme seinast välja tõmmata. Õndsus!

Uuskasutuskeskus kolis Pärnus suuremale pinnale (Port Artur 2 0-korrusele) ja olevat nüüd Eesti suurim – väga uhke, pole midagi öelda! Mul ei olnud üldse plaanis sinna kohe avamise päeval minna, aga kuidagi juhtus nii, et Anneliis mainis – tal jääb üks laste trenn vahelt ära ja plaanib sel ajal vaatama minna… Jalutasime siis pärast trenni koos sinna. Väga ilus ja puhas ja suur oli küll, kiitus. Ja esmaklassiline jõulueelne väljapanek – palju sätendavaid riideid 😀 Inimesi muidugi oli ka jube palju… Proovikabiini sabas sain seista ja siis ÜLIpikas kassasabas… Aga mul aega oli ja tuju oli hea, nii et polnud hullu.

Alates 20€ ostuga anti kaasa 5€ kinkekaart ja sellest teavitav silt tõsteti kassa pealt ära just enne seda, kui mina oma 22€ arvet maksma hakkasin, täielik ebaõnn 😛

Igal juhul mul on väga hea meel, et nad ruumi juurde said ja mugavamasse kohta kolisid – nüüd ma ilmselt satun sinna tihemini. Inimene on laisk – tihti jäi seal käimata just sellepärast, et ma ei viitsinud võtta ette seda väikest jalutuskäiku jõe poole… Ja vaatasin, et ehkki nad ei ole avatud päris keskuse lahtiolekuaegadel, siis tsipake kauem kui enne – vanasti olid nad nädala sees kuueni ja laupäeval neljani – nüüd on vastavalt seitsme ja viieni. Nii et jaa, ennustan, et hakkan seal rohkem käima – kui Humanasse minek, saab UK ka plaani võtta.

90% riietest tuleb mul ju teiselt ringilt, ma lihtsalt ei oska tavapoodides ostelda 😀 Minu jaoks on palju loogilisem riiete jaotamine konkreetsetesse gruppidesse ja värvide järgi – kui ma tahan, maitea, rohelist kleiti – siis ma lähen ja vaatangi roheliste kleitide juurest 😀 H&M ja teised taolised poed – kui tahad mingit konkreetset asja ja pead seda mööda suurt poodi taga otsima, sest kleidid on kümnes eri kohas… Niimoodi ajab närvi, et ma parem ei käigi! Eks ma mõned korrad aastas ikka satun “tavalistesse” riidepoodidesse ka, aga jah… Regulaarselt ma neid külastada ei soovi. Teise ringi poodides ringi tuulamine on minu jaoks palju nauditavam. Seal on küll täiesti õnne asi – vahel ostan viis asja ja vahel lahkun tühjade kätega. Aga valik on nii palju suurem ja loogilisemalt välja pandud.

Häid uudiseid ka – oma pusle sain LÕPUKS OMETI valmis, halleluuja! 22. novembrist saadik oli see mul töös – enamiku ajast küll seisis niisama, aga ikkagi. Nii mitu korda oli tunne, et mingi tükk on puudu (mida pikemalt pusle panemine aega võtab, seda tõenäolisem on, et tükid ikkagi kuskile jalutama lähevad) – veel täitsa lõpuski tundus, et midagi on valesti ja ei klapi. Tegelikult olin kogemata ühe tüki valesti pannud ja sain kõik korda.

Nüüd ootavad ees viis jõulupuslet – lootsin juba täna esimesega pihta hakata, aga päev kuidagi kadus käest ja nüüd on plaan TV3-st “Üksinda kodus” vaadata – ehkki ma ei tea, kui hea mõte see on, eilset kogemust arvestades… Me vaatame esimest kahte osa iga aasta detsembris, aga siiani oleme alati arvutist vaadanud (noh, arvuti telekaga ühendanud, aga you get the point). Ja tõenäoliselt Netflixis või Disney+ oleks ehk ka olemas?

Eile me nimelt vaatasime Masterchefi ja selle jaoks telekat käima pannes viskas ette TV3 kava, kus nägime filmi “Coyote Ugly”. Plika on tahtnud pikalt seda vaadata, nii et siis mõtlesime – ok, vaatame telekast. Jeesus küll, ma ei tea, kuidas inimesed otse telekat vaatavad, ausalt! 😀 Esimene reklaam tuli nii ruttu ja tundus, et oli sama pikk, kui see filmi osa, mida enne seda näidati… Teise reklaami ajal jõudsime hambaid pesemas käia ja muid toimetusi teha – reklaam kestis 10 minutit, võtsin aega… Kolmanda reklaami ajal läksime ära magama (film algas alles 23, nii et meie jaoks liiga hiline nagunii) – täna siis vaatasime järelvaatamisest ülejäänu ja saime reklaamid edasi kerida. Aga on ju olemas mingid inimesed, kes vaatavadki telekat otse… Tunnen neile kaasa 😀

Lisaks subtiitrite ränt – teine põhjus, miks ma ei soovi telekast midagi vaadata. Kui kohe filmi alguses tõlgiti “pretend to be mad” “teesklen, et olen hullumeelne”, ehkki selles kontekstis oli see vihane 😀 Ja songwriter tõlgiti järjekindlalt heliloojaks… Aga no samas sõnaraamat ütleb, et helilooja on inimene, kes kirjutab muusikat, nii et äkki siis kõik on juriidiliselt korrektne. Minu jaoks on helilooja see, kes meloodia kirjutab… Aga no see on võib-olla lihtsalt minu kiiks. Igal juhul neid tõlkepärleid pilluti kogu filmi jooksul. On põhjus, miks ma vaatan filme ingliskeelsete subtiitritega… Vast ehk oleks saanud kuidagi keele ära ka vahetada, aga keegi ei vaevunud otsima… Lihtsam niisama viriseda 😀

Kui uskuda mu statistikat, siis see oli mu selle aasta seitsmes film. Lisaks käisin ühe korra kinos ka, aga sattusime kogemata mingit väärtfilmi vaatama ja see ei olnud üldse minu teetassike. Meil olid vist mingid tasuta piletid, mis aeguma hakkasid ja too hetk polnud midagi paremat ka võtta. Kunagi käisime tihti kinos, nüüd tundub, et seal pole midagi huvitavat… Tegelikult toda kodumaist raha-filmi oleks tahtnud näha küll, aga seal jälle ei sobinud ükski aeg ja… Nii see jäi. Küllap vaatame siis miski hetk telekast. Vähemalt pole subtiitreid!

Aga detsembris tuleb veel vähemalt seitse filmi ära vaadata (iga-aastane jõuluklassika), nii et aasta lõpuks peaks mu filmilistis vähemalt uhke 14 olema. Äkki venitan isegi 15 täis! 😀

Scroll to Top