raamatud

Üks ütlemata üllatav üllatus

Maavanaema jättis mulle täna kommentaari, et alates kella viiest ootab mind Cargos pakk. Mul oli täielik hämming – mis, kus, miks 😀 Aga muidugi uudishimu ei andnud asu, käisime lastega õhtul linnas ja tõime paki ära. No ja siis koju jõudes avastasin seletava kirja, mis oli miskipärast mu spämmikausta läinud.

Igatahes sain ma maailmatuägeda raamatu ning lapsed olid pöördes – LOTTE mullitajad ja KLEEPSUD. Nii vähe on õnneks vaja.

retseptisahtel kasitookapis

IMG_6209

IMG_6207

Aga jaa, kohe hirmus põnev oli niiviisi mitte midagi teadmata paki järel käia 🙂 Suurimad tänud sulle, Maavanaema!

Tõhus kompott

2a10k Poiss õhtusöögilauas: hiir sõi täna lõunaks ühe õuna, kukkus siis pikali ja tal oli kõhus tõhus kompott.

Üleüldine naer.

Ma usun, et nii mõnelegi emale tuleb see adaptsioon tuttav ette 🙂 Gea näiteks peaks kohe kindlasti teadma, mu mäletamist mööda oli tema plika see, kes keeldus mütsi peast võtmast… Inside jokes 😀

Hea küll, ma annan lahenduse ka 😉 …

Plika jutustab

Plikal ei ole nõus minu juuresolekul ise “raamatuid lugema”, st raamatu sisu ümber jutustama, sest reaalselt lugeda ta ju ei oska. Ütleb, et teeb seda ainult siis, kui mina ei kuula. Ma siis alati kinnitan, et mina teen ju arvutis hoopis omi asju, ei mina kuula midagi.

Praegu ta just luges Poisile raamatuid ette – kõigepealt oma lemmiklugu raamatust “Las laps loeb”, mille pealkiri on “Lõbus hommik”, autoriks Kivirähk. Jutt on sellest, kuidas lasteaialaps ärkab hommikul uniselt äratuskella peale ja läheb vannituppa pesema, seal on aga vannis rohelise mantliga isa, kes mängib krokodilli ja ehmatab teda. Siis läheb tüdruk ise ka pidžaamaga vanni isa juurde, et koos ema ehmatada. Ja tõsiselt, Plika oskab kogu seda juttu ise peast rääkida 😀 Nii lahe on kuulata.

Kusjuures teine tema lemmiklugu sealtsamast raamatust, mida ta vahel spetsiaalselt nõuab, on “Kirju koer”, kah Kivirähk. See on jutt koerast, kelle karvad sügisel värvi muutma hakkavad ja seejärel välja langevad ning kevadel rohelisena tagasi kasvavad, saba otsa tuleb aga pung. Koeraga käiakse murelikult loomaarsti juures uurimas, kas kõik on korras ja arst imestab, miks ei peaks, endal langevad tal ka kuivetunud kollased kõrvad küljest ära ja kevadel kasvavavad suured rohelised asemele 😀

Kratt kusjuures soovitas mulle ka Kivirähu raamatut, mis pidavat väga mõnus olema – “Kaka ja kevad”. Kui Plika täitsa iseseisvalt need kaks juttu ühelt autorilt oma lemmikuteks valis, siis ma mõtlen, et võiks ju tõepoolest veel Kivirähku koju osta. Ma ei teagi, kas tal on veel mingeid lastejutte…

(mis pagana teema mul nende lasteraamatutega nüüd järsku on, ah)

Aga algse teema ehk Plika jutustamise juurde tagasi pöördudes, siis järgmiseks “luges ette” Poisi valitud raamatut “Kui ma suureks saan, hakkan…”. No tõsiselt, ma pidin vägisi naeru tagasi hoidma. Ta küll jätab jutustades mõned laused vahele, aga üldiselt on sisu siiski üllatavalt täpselt meeles ja väga ilmekas hääletoon käib asja juurde. Kui saaks, teeks videot, aga minu kuuldes ei olda ju üldse nõus jutustamagi 🙂

Lootusetu raamatusõltlane

Epu lasteraamatute teema ei taha kuidagi lõppeda – loen praegu Alice’i blogi, algusest peale. No mul on see igiammu plaanis olnud, aga õiget tuju on selleks vaja. Nüüd sattusin hiljuti Londoni/UK eestlaste blogide lainele ja kui üks läbi, võtsin kohe järgmise ette.

No igatahes, lugesin postitust, kus Alice küsis nõu kaheaastastele sobivate raamatute kohta, muuhulgas soovitati “Marta varbaid”. Ja veidi hiljem Alice kirjutas, et tema lapsele see kohutavalt meeldis.

Mis te arvate, kas ma tahan seda ka või mis? 😀 Nüüd ilmus hiljuti ju veel “Anna hambad”, seega tahan juba kahte raamatut (nojaa, ja siis veel seene-raamatut kah nagunii). Ma olen lihtsalt nii kuradi lootusetu raamatusõltlane, et endal hakkab ka hirmus. Kui endale raamatuid osta ei raatsi, siis LASTELE ju ikka 😛

Kui ma oleks naatukene varem lugenud seda kõike, siis ma oleks ehk pärast eilse arvustuse kirjutamist kaalunud nende raamatute ostmist (Petrone Printi e-poes on praegu kõik -20%), et saaks need ühte pakki minu valitud blogikampaania raamatuga “Muinasjutud armastusest”, mis vist juba ema poole teel on (palusin võimalikult kähku saata, et ema saaks selle oma jõulupakiga siia edasi saata) – no et oleks saanud postikulu pealt ka veel väheke kokku hoida ja nii. Kuskilt (kas Epu blogist või Petrone Printi blogist või nende FB-st) mõni aeg tagasi veel lugesin, et miski hetk sai Epu pühendusega raamatuid, see oleks eriti uhke olnud, eks.

Aga nojah 🙂 Olgem ausad, mul nagunii pole praegu tegelikult ÜLDSE raha, nii et raamatud pole kindlasti prioriteet number üks, olgu siis lastele või mitte. Ma nüüd katsun oma kannatamatust maha suruda ja oodata, kuni rahaline seis on parem ja küllap neid soodustusi tuleb ka jälle ja… Üleüldse, ma saatsin ju enamiku laste raamatutest siia, nii et ei saaks öelda, et mul just lugemisvarast puudust on.

Sellegipoolest tahaks nii hirmsasti. Kannatlikkus pole mul kunagi eriline voorus olnud. Nii tore oleks lastele miskit uut lugeda. Aga ma ju saan ka nagunii – muinaslugusid armastusest. Mulle see Petrone Printi blogikampaania ikka väga meeldib 😛 Nii et loen muinasjutte, kasvatan kannatlikkust ja olen tänulik selle eest, et raamatud ühel või teisel viisil ikka minuni jõuavad. Kunagi.

Peaks üldse lasteraamatutest veel mõne postituse kirjutama, meil on neid lemmikuid ju teisigi. Mõni päev ehk võtan ette.

(Eh, kirjutasin selle postituse alguses ilma piltideta, aga tundus nii igav ja tühi… Pidin ikka värvilisemaks tegema :D)

Scroll to Top