rõõm

Head asjad #48 – kõik saab korda

Ole kui positiivne tahes, vahel ikka juhtub, et miski läheb põhjalikumalt tuksi 🙂 Ja ma ei mõtle siinkohal igapäevaseid pisiasju, mis korraks tuju viivad, vaid selliseid suuremaid ja põhjalikumaid tujurikkujaid. Ikka tuleb ette 🙂

Nood korrad on küll kurnavad ja tuju taastumine võtab kauem aega, aga isegi siis saab kõik korda. Kõik lihtsalt rahuneb maha, saab selgeks räägitud ja elu võib jälle edasi minna.

Ja siis, kui oled juba täitsa rahulik, tuleb kuskilt veel täpselt see märk, mida sul on vaja. Kinnitamaks, et kõik saab korda.

Ja sa tead, et kõik saabki korda. Ja järgmisel päeval oled sellepärast topelt positiivne.

Ma olen ääretult tänulik selle eest, et kõik keeruline on mööduv ja homne on alati helge.

Head asjad #47 – kingituste pakkimine

Mulle on väiksest saati meeldinud kingitusi pakkida. Lapsena unistasin vahepeal isegi sellest, kui tore oleks töötada kingituste pakkimise letis. No ega ma selles nüüd ülearu osav ka ei olnud, lihtsalt tore oli asju paberisse mässida ja paelu ümber siduda.

Viimased kümme aastat on olnud kingituste puhul tugevas ülekaalus kinkekotid. Neid on lihtsalt kapis korralik varu olemas ja saab sisse panna ükskõik mida… Mõnusalt lihtne.

Eks kinkekottide kasutamine sõltub ka paljuski sellest, mis kingitusega on tegu. Mõned asjad (karbid, raamatud jne) on mõnusalt paberisse pakitavad, kui kingitusse läheb aga mitu asja, mis on suvalise kujuga (seebid, sukkpüksid, mis iganes) – neid on jälle mugavam kotti panna.

Aga… PÄRIS pakkimisel on nii suur võlu.

Sel aastal on Abikaasa pere jõulupidu tavapärasest nädal varem, sel laupäeval – ja kõik kingitused olid tänase õhtuni pakkimata. Juhtumisi oli enamik neist seekord kinkekotile pigem sobimatu kujuga, seega olin ometigi “sunnitud” pakkimisel veidi loovam olema. Lõppes asi sellega, et sattusin hoogu ja pakkisin ära mitte ainult homseks peoks vajalikud, vaid kõik olemasolevad kingitused. Ühtki kinkekotti ei kasutanud! Muidugi jah, pean tunnistama, et tänapäeval on kogu mu pakkimine paberi kinni teipimine, isegi paela kasutamine on pigem erand… No okei, selle paberiga lihtsalt ei tundunud kohane 🙂

Ja oi, kuidas ma jumaldan taaskasutust. Ostsin ma ainult rulli pakkimispaberit, sest seda mul kodus polnud – Maximas oli -40% allahindlus, olin väga rahul 😛 Aga muus osas läks käiku kõik kodus leiduv. Ühe Poisi eelmise aasta jõulupaki paberi kasutasin sel aastal ära kahe väikese kingituse pakkimiseks. Millegi ümbert tulnud riide sisse oli ideaalne keerata üks pikk ja peenike kingitus – tegin “kommi”, mille sidusin kinni lühikeste paelajuppidega, mis olid kleebitud vist ühe eelmise aasta väga kauni kingipaki peale – olin need sealt eemaldanud ja kõrvale pannud. Ühe kingituse nimesildi tegin meie üle jäänud pulmakutsest – lõikasin laste sisksak-kääridega sobiva tüki välja ja korras.

Ostetud paberirullist jagus täpselt, et kõik kingid ära pakkida, sai täitsa otsa. Viimase kahe kingi puhul pidin väikse ümberarvestuse tegema – ühele mahtus paber väga napilt ümber, teisele pidin lisariba kleepima, mis oli mujalt üle jäänud. Aga sain hakkama, kõik pakitud!

Need on muidugi kõik laste kingid… Täiskasvanutele kingin kalendreid, aga neid pole jõudnud veel kujundamagi hakata – ja mustand, mis oleks elu lihtsamaks teinud, on ka süsteemist kadunud, nii et pean kõik nullist sisestama… No homseks poleks nagunii jõudnud, nii et Abikaasa pere saab lihtsalt hiljem kätte – katsun nädalavahetusel tellimuse ära saata, vast jõuavad valmis küll enne jõule. See on see värk, kui soodustus kestab 27. detsembrini, sai edasi lükata 😀

Pildi nägemiseks peate klõpsama. Mul lapsed vaatavad ka vahel blogi, ei saa enne jõule niiviisi riskida 😀 …

Kassipilte kah

Esimene “kass jaburas kohas” nunnupilt. Kahjuks kehva kvaliteediga, aga mis seal ikka 😀

Kui lapsed magama lähevad, on lastetoa uks alati kinni – et me üksteist ei häiriks ja nüüd ka selleks, et kass sisse ei saaks (magaks ta lihtsalt nunnult voodis, oleks kõik okei, aga ta kipub ikka varem või hiljem küüntega mängima :D). Kui ma õhtuti Poissi pissile viimas käin, siis teen ukse lahti… Ja kass kasutab iga juhust, et sisse lipsata. Eile õhtul seadis ennast mugavalt Plika voodis sisse – pidin pilti tegema, enne kui ära võtsin 😀

Üks hetk ma võtan kätte ja teen kassile oma teema ära, ma luban… Aga kuhu alla ma ta panema peaks? Lapsed ja vaba aeg nagu väga ei sobi 😀 Kodu vist…

Head asjad #46 – ootamatud saadetised

Kõige ägedamad kingitused on need, mis tulevad täiesti ootamatult. Ja ma ei mõtle siin üldse midagi suurt, ma mõtlen lihtsalt pisikesi armsaid üllatusi, mida vahel teha/saada õnnestub. Kui pole üldse mõtte kõige õrnematki aimu, et on midagi oodata… Või ootad midagi, aga tuleb rohkem, kui ootasid.

Eelmise aasta jõuluüllatustest tulid esimesena meelde see ja see, üle-eelmisest aastast see… Ja muidugi eelmise aasta varajane sünnipäevakink. Need kõik olid täiesti ootamatud. Kusjuures siiamaani ei tea, kes mulle need valged piparkoogivormid saatis 😀

Sel aastal õnnestus mul endal rahulolevalt käsi kokku hõõrudes üht palutud pakki saates sinna veel üht-teist lisada… Ei osanud ma aga aimata, et kohe järgmisel päeval paki vastu saan – ehk paki saatjal oli minuga täpselt sama plaan 😀

Kui mulle täna hommikul Omniva pakiteade tuli, siis teadsin, et see peab olema midagi eraelulist, sest kõik töösaadetised tulevad Smartposti. Niisiis oli põnevus suur. Ei osanud aga tõesti aimata, et Minna nii operatiivne on.

Ja ma kihistasin kohe mõnuga naerda, kui lugesin tema kommentaari taigna juures. Olin talle ise just enne öelnud, et piparkook on täitsa tavalisest poetaignast… Ja kirjutanud veel paarile kaardile, et piparkoogid on täiesti mitteökod, aga südamest. Sest nii on.

Ühesõnaga, vahva. Üllatusi võib teha muidugi igal ajal ja ongi tehtud aastaringselt… Jõulude ajal kipub nende kontsentratsioon aga suurem olema.

Ja muidugi jõulukaardid… Nende puhul on ikka teada, et mõni alati tuleb, nii et terve detsembrikuu on postkasti palju põnevam kontrollida, kui ülejäänud osa aastast. No sünnipäeva ajal ehk ka 🙂 Meie kaardiriiul vaikselt täitub, tänagi sain ühe. Nii mõnus!

Ma olen väga-väga tänulik kõigi toredate üllatuste eest, mis mulle tehtud on ja kõigi võimaluste eest neid ise teha.

Head asjad #45 – toredad koostööpartnerid

Juba üsna positiivsusprojekti alguses panin kirja terve rea põhjusi, miks ma armastan oma tööd. Lugesin kokku, seal oli neid kümme. Noh, esmaspäevane tänulikkuse harjutus oli ka tööga seotud, siis sain neid põhjuseid juba 33 – mõtlesin muidugi ka laiemalt ja panin kirja iga pisiasja, mis aga meelde tuli, kindlasti leiaks neid veelgi.

Aga praeguse sissekande inspiratsiooniks on Liivi postitus “Signe Seebid” toodetest. Ta lihtsalt kirjutas seal nime nimetamata nii äratuntavalt Kristenist, kellega ma olen tööalaselt õige palju suhelnud ja kes ongi täpselt nii soe ja armas ja tore, nagu Liivi räägib.

Ja siis ma mõtlesin, kui paljude mõnusate ja inspireerivate inimestega ma olen tänu tööle tutvunud. Ja leidsin, et nad väärivad täiesti omaette postitust – mis siis, et keegi neist siin lugemas ei käi.

Juba mainitud Signe Seepide Kristen, kes vist särab küll kogu aeg… Vähemalt jääb selline mulje, isegi läbi telefoni. Signe ise on ka tore, temaga mul on lihtsalt vähem kokkupuudet olnud 🙂

Raismikuoja Märtin, kellega ma olen möödunud aastate jooksul üksjagu toredaid vestlusi maha pidanud – kui ta meile kaupa toob ja kõigil neil kordadel, kui on olnud vaja miskit teada. Küsida toodete kohta, kurta mõnd muret… Alati saab kiirelt vastused kõigile küsimustele ja lahendused muredele.

Jaanika, kes saadab meile imekiirelt magneesiumiõli ja -helbeid (ülipopulaarsed tooted) ja jõulude ajal alati meeles peab, neid kaarte ma kogun ka seinale 🙂

Alati heatujuline Tamme talu Heli, kes meile tihti ise oma kaupa toob – jällegi ülimõnusad ja populaarsed tooted, mida väga palju ostetakse. Kes pole veel Särtsusoola proovinud, soovitan soojalt 🙂

Armas Laura Via Naturalest, kes meid ikka aeg-ajalt koolitamas käib.

Loodusvägi müügijuht Illimar, kes on üks üsna meeldejääv tegelane ja ilmselgelt õige töö peal 🙂

Ja veel palju-palju toredaid ja inspireerivaid inimesi, kõik ei tule kindlasti kohe meeldegi.

Nii hea on suhelda inimestega, kellega jagad sarnast maailmavaadet – kes on silmnähtavalt oma ala fännid ja usuvad oma toodetesse kogu südamest.

Olen väga tänulik oma töö eest ja kõigi suurepäraste inimeste eest, kellega mul on olnud võimalus tänu sellele tutvuda.

Scroll to Top