rõõm

Positiivne päevakaja #10 – unistused realiseeruvad

/ igapäevaelu, positiivne päevakaja, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Täna oli üks äärmiselt tore päev, kust väljakutsed täiesti puudusid – olid küll mõned nö ohusitusatsioonid, aga neil sai kenasti sabast kinni ja positiivseks pööratud.

Ja tänased rõõmud:

  • Taustaks mängiv raadiokanal holiday smooth jazz
  • Tervise osas töötas mantra “ma tunnen ennast suurepäraselt” – läksid mõned tunnid mööda ja tundsingi 🙂
  • Abikaasal on endiselt põnev aeg, temaga sain kaasa rõõmustada.
  • Tööl oli asjalik päev, milliseid ma kõige rohkem armastan. Tegevust tuugalt täis õhtuni välja.
  • Tänane töölõuna. Ja uus ilus tass on ka pildil… Ei olnud tegelikult tühi, oli pooltäis 🙂

img_4543

  • Rahva Raamatu rallilt rändas minuga kaasa “Looduslähedane kodu”
  • Täiesti juhuslikult ja iseenesest realiseerus esimene sammuke minu unistuste köögi suunas. Aga sellest pikemalt homme õhtul, kui komplekt on koos…
  • Eile Maximast ostetud sussid. Soodukas -40%, maksid alla €5. Rõõm.

img_4549

  • Plika sai kätte kauaoodatud sünnipäevaraha eest tellitud lego. Seitse kotti juppe, üle 100 lk õpetust. Veidi üle poole jõudis täna õhtul kokku panna, ülejäänu jäi homset ootama. Kui valmis, teen kindlasti pilti ka.
  • Üleüldse oli selline võrratu päev, kus iga pisiasi valmistas rõõmu ja totter irve oli muudkui näol ja oli tunne, et ma armastan kõike ja kõiki ja kõik on võimalik ja… See kõige parem tunne üldse.

Head asjad #10 – optimism

/ elufilosoofia, head asjad, igapäevaelu, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Ma üritan meenutada, KUST mu firmamärgina tuntud optimism alguse sai… Ja ega ei oskagi öelda.

Ma ei mäleta, et ma oleks terve elu nii arutu optimist olnud. Selle blogi algusaegadelgi polnud optimism sugugi läbiv teema. Kirjutasin alguses lihtsalt pigem igapäevaelust või kasutasin blogi võimalusena ennast välja elada. Ma ei usu, et mul on praegu siin palju lugejaid, kes on jälginud blogi algusest peale, kui mõned sõbrad välja arvata. Või noh, ütleme siis – lugenud mu blogi regulaarselt juba enne seda, kui rasedaks jäin 🙂

Eks ma olin võrdlemisi optimistlik varem ka, seda ma usun. Palju see blogis väljendus, ei oska isegi hinnata. Aga see teadlik optimism ja soov jagada blogi kaudu pigem rõõme kui muresid – see tuli ilmselt ikkagi koos lastega.

Ja ausõna, mulle VÄGA meeldib olla optimist. See teeb elu PALJU lihtsamaks. Mida aeg edasi, seda enam ma oskan tagasi vaadates oma elu analüüsida ja järeldusi teha.

Nagu eelmises postituses mainisin, nüüdsest kavatsen olla senisest VEEL optimistlikum. Ma olen nõus, et negatiivseid tundeid ei tohi enda sees lihtsalt alla suruda ja neid eitada, nendest tuleb aru saada ja neil minna lasta… Aga teate, KUI palju on mõttetult negatiivseid tähtsusetuid mõtteid ja pisiasju, mis võivad ketrama ja kuhjuma hakata, tekitades lõpuks suure portsu negatiivsust – ilma, et sa sellest arugi saaksid? Täiesti mõttetut “kogemata” negatiivsust asjade suhtes, mis ei ole üldse olulised? Mis oleks olemata, kui sa neid oma mõtetega negatiivseks ei mõtleks? Vot just neist asjadest ma räägin. Just need asjad kavatsen ma edaspidi enda jaoks kõik positiivseks mõelda.

Ja nood sügavamad minevikuasjad… Neid ma tunnistan ja lasen neil minna. Armastusega. Sest täna on minu ülejäänud elu esimene päev. Ja minu minevik ei defineeri mind kuidagi. Ja minu tulevikus on võimalik absoluutselt KÕIK.

Ja ma olen väärt absoluutselt kõike head, mida endale soovin. Nagu ka sina 🙂 Nagu kõik inimesed maailmas. Tuleb ainult ise seda uskuda, ennast armastada, olla positiivne ja tänulik.

Positiivne päevakaja #9 – ajalooline päev

/ igapäevaelu, poliitika, positiivne päevakaja, positiivsusprojekt, rõõm / Leave a Comment

Eilsed rõõmud:

  • Kodukontor on küll võimalus, mida kasutan vajadusel suurima tänutundega, aga jõudsin eile lõpuks ometi päriselt tööle! Mulle meeldib tööl tööd teha 🙂
  • Sain raamatu läbi ja kavatsen nüüdsest olla VEELGI postiivsem.
  • Uni tuli varakult, nii et veidi peale kümmet kustutasin juba tule ja sain seega pikalt puhata (nii jäi ka praegune postitus tänasesse hommikusse)

Eilsed väljakutsed:

  • Vihje leiate postituse pealkirjast – eks saate isegi aru, millest räägin 🙂 Ma täitsa rahulikult olen ennast sellest teemast eemale hoidnud, aga blogisid loen ju tavapäraselt ja täna hommikul oli feedis kaks postitust, mille sisu… Ütleme nii, et ma keskendun enda elule ja positiivne olemisele. Ja ülejäänu loksub ise paika. Ja Eesti on turvaline ja kaitstud paik, kus elada. Nii praegu kui ka tulevikus 🙂

Positiivne päevakaja #8 – homse ootuses

/ igapäevaelu, positiivne päevakaja, positiivsusprojekt, rõõm, tervis / Leave a Comment

Tänased rõõmud:

  • Abikaasal oli väga-väga põnev päev, mida olime kaua oodanud. Aga kuna see on minu blogi, siis ega rohkem ei saagi rääkida. Lihtsalt, ütleme nii, et ma elasin kaasa ja mul oli sama põnev 🙂
  • Sain hoolimata kahetise väärtusega enesetundest kõik vajalikud tööasjad kenasti tehtud
  • Jõudsin õhtul isegi natuke koristada
  • Proovisime esimest korda Joel Ostrati köögivilja quiche’i, maitses suurepäraselt

Tänased väljakutsed:

  • Kahetise väärtusega enesetunne 🙂 Eile oli terve päev suurepärane, aga ei tea, kas oli asi selles, et pingutasin töötamisega üle, sõin hilisõhtul liiga palju rasvast toitu või ehk hoopis selles, et tänu pühapäeva maha magamise tõttu ei tahtnud isegi ööl vastu teisipäeva uni tulla… Igatahes täna ärgates oli olemine üsna kehvakene. Oli plaanis tööle minna, aga sellest ei tulnudki midagi välja – tegin automaatpiloodil kõik vajaliku ära (lasteaed, tööasjad, mis venisid lõpuks ikka poolde päeva), ülejäänud aja lihtsalt lesisin voodis ja puhkasin. Ju siis oli vaja veel ühte kodust päeva… Olen kindel, et täna öösel saan korralikult magada ja homme hommikuks on enesetunne jälle suurepärane 🙂

Head asjad #8 – raamatud

/ head asjad, positiivsusprojekt, raamatud, rõõm / Leave a Comment

Ma olen alati armastanud lugeda.

Ema väidab, et jätsin muusikakooli algklassides pooleli, kuna mul ei jagunud klaveri harjutamise kõrvalt piisavalt aega lugemiseks. Prioriteedid olid paigas, eks 😀

Mäletan lapsena raamatukogus käimist. Siis, kui Mai haruraamatukogu ei asunud veel Mai keskuses, vaid kuskil seal lähedal asuva viiekordse maja esimese korruse korteris. Siis, kui lugejapiletid olid veel kokku volditud papitükid, millele kirjutati iga kord uus tähtaeg 🙂

Just sellest raamatukogust leidsin ja laenutasin ma esimest korda elus Burnetti “Salaaia”, mida olen praeguseks lugenud julgelt üle kümne korra ja mis on mu lemmik siiani. “Väike printsess” oli mul kodus ning kui ma minu aastat hiljem avastasin, et samuti kogu aeg kodus riiulis olnud pealtnäha eriti igav raamat “Väike lord Fauntleroy” on sama kirjaniku sama kütkestav raamat… Oh seda rõõmu.

Mäletan täpselt, kus asusid selles raamatukogus lasteraamatud – uksest sisse tulles kohe vasakule. Ja osad raamatud – äkki koomiksid? – olid raamatukoguhoidja lauast vasakul asuvas riiulis.

Ma mäletan täpselt selle raamatukogu töötajaid – üks neist on nüüdseks vist pensionil, aga teisega kohtusin Mai raamatukogus veel mõned aastad tagasi, kui käisin seal juba oma lastega 🙂

Millegipärast on mul nii täpselt meeles üks praegu võttes täiesti rändom raamat – vaatan, et Läti kirjaniku oma – “Meie õue lapsed”. Mäletan, kuidas ma selle täitsa juhuslikult riiulist leidsin ja laenutasin ja kuidas see mulle üliväga meeldis 🙂

Ja siis tuli põhikool ja gümnaasium, seiklusjutud, musketärid ja krimkad… Dumas ja Doyle, Christie, Stout, Gardner… D’artagnan ja teised, Pantrikuru vangid, 20 000 ljööd vee all, Holmes, Poirot, Nero Wolfe ja Perry Mason… Ja kohustuslik kirjandus, millest ma suuremat ei pidanud, välja arvatud vabalt valitud noored Eesti kirjanikud, ma jumaldasin Kertu Rakke raamatuid 🙂

Ja siis tuli ülikooliaeg. New York Timesi bestsellerid.

Ja ma ei teagi millal, täiesti juhuslikult, ilmselt jälle raamatukogust suvaliselt kaasa haaratud, üks mu lemmik krimikirjanik praeguseni – Mary Higgins Clark.

Ja viimasse aja lemmik – Minu-sari.

Ja kes teab, kui palju raamatuid veel kõigi nende mainitute vahele.

Noil päevil eelistan pigem laenutamist ostmisele ning üsnagi tihti mugavuse mõttes e-lugerit paberkandjale. Aga Kõige Õigem Tunne on muidugi ikka raamatuid täis tuubitud riiulit vaadates 🙂

lugemine

Scroll to Top