rõõm

Ma olen sel aastal käinud Humanas umbes kord kuus (märts ja aprill jäid üldse vahele), enamasti ikka viimasel nädalal. Rahaline seis on hetkel tänu autoremondile ja talvepuudele kehv, nagu ta ikka aeg-ajalt kipub olema – kuna hetkel on taas viimane nädal, otsustasin küll ühe tiiru teha, aga väga valiv olla.

No ja juhtus selline kummaline lugu, mida tavaliselt minuga kunagi ei juhtu. Lahkusin €6 võrra vaesemana – kahe mantli, jope ja sooja jakiga. Kui pluuse, seelikuid ja kampsikuid leian ma kerge vaevaga, siis selliseid sobivaid õueriideid praktiliselt mitte kunagi – meeldivaks erandiks jaanuaris soetatud must villane mantel, mida ma terve ülejäänud talve kandsin.

Olen juba pikalt mõelnud, et oleks rattasõiduks külmale ajale sobivamaid riideid vaja. Suvel oli lihtne – kui oli tiba jahedam (ja seda juhtus sel suvel pidevalt), kandsin aasta tagasi soetatud Icepeaki softshell jakki ja võin tõdeda, et ost on end kuhjaga ära tasunud. See on aga vaid õhukese fliisvoodriga ja üpriski lühike, nii et ees seisvate külmade sügisilmadega mitte eriti kohane. Unistasin pikemast ja soojema voodriga isendist, mis oleks samamoodi vihma- ja tuulekindel ning kapuutsiga, ideaalis ka kena ja naiselik. Sellist Helly Hanseni jakki olen mitmel seljas imetlenud – välimuselt sobilik, voodri kohta ei tea, praegu seda enam ei müüda ja hind oli sel kunagi €180 kanti, mis poleks nagunii kuidagi mu eelarvesse mahtunud.

Täna leidsin Humanast XS suuruses musta jope, mis on ilmselt meeste oma 😀 On mulle veidike lai ja pole kehasse, vaid täiesti sirge lõikega, aga pikk, mõnusalt pikkade varrukatega, kapuutsiga, üsna sooja voodriga ja näeb seljas täiesti neutraalne välja. Muidugi ei ole see midagi sellist naiselikku, millest unistasin, aga kui väljas on ikka kõva tuul ja vihm, siis on esmatähtis mugavus ja soojus. See on ideaalne hommikul laste lasteaeda viimiseks, sest kell kaheksa on veel alati jahe, samuti võin sellega kehva ilmaga tööl käia. Puu peal ei näe just ülearu meelitav välja, nii et olin meeldivalt üllatunud, kui selga proovides peeglist päris kott vastu ei vaadanud. Ei ole kaunis, aga ei häiri.

Samuti leidsin ühe villase mantli. Pole ka päris nii naiselik, kui võiks, aga sellegipoolest nunnu. Vooder on keskmine – mitte kõige õhem, mitte kõige paksem. Katab tagumiku ära ja sellel on KAPUUTS, mida villastel mantlitel enamasti pole. Ideaalne noil päevil, kui on jahe, ent kuiv ja mitte väga tuuline.

Veel leidsin ühe imeilusa punase mantli, mis on imepehme (küll kahjuks mitte villane, vaid polüestrist), õhukese voodriga ja istub väga hästi, ainult käised võiks tiba pikemad olla – haun ideid, kuidas seda teoks teha, mingi variant kindlasti on. Aga on kantav ka niisama. No ma lihtsalt ei suutnud ostmata jätta, nii ilus punane ja need krooked! Täpselt minu stiil. Sobib soojema sügisilmaga.

No ja siis veel üks sooja karvase voodriga jakk. Ma küll üritasin endale selgeks teha, et see ei ole hädavajalik, kuna on üpris lühike ja pikemad jakid on praktilisemad. Aga see nägi lihtsalt nii äge välja! Suurus on S – on ümber, nii et kampsun alla ei mahu, samas ebamugav ka pole. Käised on mõnusalt pikad. No ja see selg on äge. Ja üldse. Mul ka polnud ühtki viisakat soojemat musta jakki. See on pigem vaba aja teema, mõtlen ma. Lihtsalt ei suutnud maha jätta.

Ühesõnaga rõõm on suur – paadunud külmavaresena on soojad õueriided väga olulised. Teise ringi poodidest ma neid tavaliselt ei leia ja kui raha on, olen nõus nende eest ka rohkem maksma. Aga sel sügisel ei oleks ilmselt kohe kuidagi leida noid summasid, mille eest uut jopet osta… Ja näe, ei peagi külmetama – kuus eurot ja neli jakki 🙂

Kõige rõõmsam olen ma aga tõesti selle igava ja kõike muud kui naiseliku musta jope üle. Sest see on lihtsalt kõige ideaalsem koerailma rattasõidu jope 🙂

Mütsi-salli-kindavaru vajaks ka veidi täiendust, aga seda vaatab järgmisel palgapäeval. Septembris saab loodetavasti veel ilma hakkama. Või siis olemasolevate varudega.