Selle aasta parim päev
Senini vähemalt 😛
Hommik algas kenasti, kella kümneks oli jogurt valmima ja pesu pesema pandud, ma kohe naudin selliseid toimekaid hommikuid, siis on tunne, et nii palju on juba tehtud. Siis tuli küll korra unekas, nii et lebotasin tunnikese diivanil, õnneks ajas ema telefonikõne mulle jälle eluvaimu sisse – tegin endale süüa, sain isegi enam-vähem rahulikult söödud kah. Lapsed küll vahepeal virisesid, aga üldiselt mängisid üsna kenasti ja me saime väga hästi läbi.
Lõunasöögi ajal sõi Plika kiirelt taldriku tühjaks ja teatas, et tema läheb kohe voodisse – tavaliselt viin kõigepealt Poisi õue ja siis pean ka Plikat kaikaga voodisse ajama (no hea küll, see oli kunstiline liialdus, ta küll räägib, et ei taha tududa, aga siiski lõpuks läheb ja jääb, ilma suuremate tülideta). Poiss, kes tavaliselt üksi kööki jäädes üldse süüa ei taha ja pigem lusikaga toitu maha loopima hakkab, istus rahulikult laua taga ja nosis senikaua, kuni temagi taldrik tühi oli. Mis nad nii maitsvat sõid, küsite? Hah, praekartulit munaga, no eilset toitu polnud suuremat alles ja see oli ainus, mis külmkapist võtta.
Ja siis, ja SIIS sain ma koristama hakata. Köögiga jätkata. Kolmas päev. Juba eile oli mul tunne, et ainult paar asja veel ja põrand ära pesta, siis ongi kõik. Eile suutsin ainult mõlemad kaosekolded ära sortida, Poiss ärkas miskipärast juba 1,5 tunni pärast, tagasi magama sõita ei õnnestunud, seega oli koristamistel kriips peal. Täna tõin ta see-eest peale viit õuest ära, Plika ärkas küll juba kaks läbi, aga oli mulle seltsiks, rääkisime juttu, koristasime ja mängisime. Mina esimest, tema teist 😛
Mis ma siis täna ära tegin? Kruvisin tükkideks Poisi söögitooli ja nõuderesti, et neid mõlemaid korralikult puhastada. Esimesel oli kõikvõimalikes kohtades kuivanud toiduläga, lapiga ei saa lihtsalt nii hästi puhtaks, teisel oli lihtsalt mustust ja roostet, mida nende metallist “trellide” pealt äärmiselt ebamugav eemaldada on. Mõlemad sain kenasti puhtaks. Kraanikausialuse kapi küürisin nii puhtaks, kui ma seda siin veel kunagi teinud pole, harja-kühvli ja prügikasti sinna juurde. Köögikappide käepidemeid puhastasin kah, no ja siis avastasin, et peaks veel seinu pesema 😀 Seinte juures jäigi asi pooleli, siis tuli hakata perega tegelema. Ja põrandani ikka ei jõudnud.
Homse lõunaune ajal lõpetan seintega, pliite tuleks veel küürida, homme vast jõuan põranda ka tehtud, siis olen köögiga ühel pool. Järgmiseks võtan ette kas vannitoa või elutoa, pole veel otsustanud. Vannituba ehk, see on selline ühe päeva projekt, pisike ruum ja paar kappi tühjaks tõsta ning otsast lõpuni puhtaks küürida.
Täna läks igatahes lademetes soodat ja äädikat, kihisevad koos nii mõnusasti ja puhastavad hästi. Tegin tühja spreipudelisse äädika-vee lahuse ka, sellega oli siis hää pritsida – sain puhtaks isegi segisti kangi all oleva prao, kus oli lademetes katlakivi.
Ühesõnaga see on nüüd mu suur projekt – kodu korda. On kohe tunne, et tuleb seda uut energiat sisse lasta. Asju ära anda. Organiseerida. Koristada. Seekord alla andmist pole! Võtku kui kaua tahes, koristan natukesehaaval, kuni kõik on korras. Ja nondes ruumides, millega lõpetanud olen, peab seda korda hoolega hoidma. Küll ma hakkama saan! Ei lõpeta enne, kui kaos on igalt poolt kadunud. Kui kogu segadusest ja ebavajalikest asjadest lahti saan, siis vast on ruumi ka selleks, et tuleksid uued ja toredad.
Muudest asjadest ka paari sõnaga.
Esiteks mu pallisõltuvus. Ma olen oma mängimisi oluliselt vähendanud, enamjaolt mängin õhtul, kui lapsed magavad ja millegi asjalikuma tegemiseks nagunii liiga sooda olen. Istusin tükk aega kinni 52. tasemel – no see on senini kõige ilgem tase üldse. Ja kui ma kuidagi edasi ei saanud, siis jäi ka mängimise motivatsioon üha vähemaks, mis oli jällegi hea, vahepeal oli sõltuvus ikka veidi liiga suur. Aga eile (või üleeile?) õnnestus too tase lõpuks ära teha, nüüd maadlen 55. tasemega ja katsun oma mängud endiselt õhtutesse jätta. Hommikusöögi kõrvale loen blogisid, lõuna ajal koristan, õhtul võib siis lisaks mängida ka.
Teiseks pettusin just Serla toodetes, mille ostmise harjumus on juba ammust ajast – on neil ju luigemärk ja Selveris pidevalt soodukas. Ma tegelikult kunagi isegi kellegi blogist lugesin, et kõik nende tooted polegi taaskasutatud paberist, aga kontrollisin toona kõik kodus leiduvad pakid üle ja mul olid küll, seega mõtlesin, et ehk ikka on. Noh, täna vaatasin, et majapidamispaber on küll taaskasutatud kiust, aga WC paber uuest. Halb! Nüüdsest hakkan siis poes silte lugema, põhimõtteliselt ei taha puid koju vedada. Lotus on vist teine luigemärgiga, kui ma õigesti mäletan, aga soodukaid sel mu teada eriti pole. Või olen teiste markide suhtes lihtsalt pime, sest Serlaga nii harjunud? Novat, olgu mu mõtteviis kuitahes roheline, ei taha ju eriti maksta üle 20/40 (WC/maj) sendi rulli eest, juba põhimõtte pärast. Ja ma usun, et on ikka võimalik ka normaalse hinnaga taaskasutatud kiust paberit saada, tuleb lihtsalt tähelepanelikum olla.
Kolmandaks suutsin järjest kaks laari jogurtit tuksi keerata – esimest korda elus, pärast ligi aastast praktikat. Enda jogurt läks viimati Tallinnas käies halvaks, nii et tellisin Nelelt 500 g starteriks, nagu ma noil puhkudel ikka teen. Piim ka Nele oma nagu tavaliselt. KÕIK oli nagu tavaliselt. Ok, esimesel laaril oli temperatuur täpselt 42, äkki oli tegelikult vähem ja sellepärast ei reageerinud. Tavapärase nelja tunni pärast oli pealt paks, altpoolt täitsa vedel. Lasin teise neli tundi veel peale, ei läinud paremaks, maitse ka veider.
Õnneks oli Nele jogurtit veel nii palju alles, et sain täna teise laari teha. Seekord segasin küll täpselt 45 kraadi juures ära, nii et selles ei saanud viga olla. Nelja tunni pärast oli jälle täitsa vedel, lasin kaks tundi veel, siis andsin alla ja tõstsin külma. See vähemalt maitses nagu jogurt… Aga miks äkki nii vedel, pole õrna aimugi. Tellisin Nelelt homseks uue jogurti, eks katsetan siis uuesti. Väga jabur.
Menüü ette koostamine toimib suurepäraselt. Sellest olen küll aru saanud, et päeva kaupa pole mõtet paika panna, ikka plaanid muutuvad. Hästi toimib aga see, et pidevalt on umbes seitse toitu listis olemas ja enamik nende koostisosadest kah, sealt saab siis vastavalt tujule ja ajale midagi valida. Mõnus on süüa teha, kui selle asemel, et mõelda, MIDA teha, saad valida, millise plaanitud söögi järele täna isu on. Eile oli täiesti plaanimatult ja menüüväliselt praetud tint (njämm) – õnnestus tänu tutvusele kohalikult kalurilt skoorida. Täna tomatisupp, polnud nii ammu teinud, maitses imehea nagu tavaliselt. Homme on plaanis kartulipuder ja kotletid, mille tarbeks just viimase hakkliha sügavkülmast välja tõstsin. Ja miskit toorsalatit kah kõrvale, näiteks kapsas ootab riivimist.
Nii me hästi elame.
