rõõm – Page 266 – Tikri blogi

Lootust on

13/02/2012 / autokool, rõõm / 5 Comments

Käisin täna hommikul teises sõidutunnis. Kui esimeses polnud mingit võrdlusmomenti, kõik tundus lihtsalt keeruline ja tunni lõppedes oli valdav tunne kergendus, et see pinge lõpuks ometi lõppes, siis tänaseks oli võrdlusmoment olemas ning areng ka tuntav. No näiteks käiguvahetus õnnestus enamasti juba kangi vaatamata, pilku suutsin rohkem teel hoida, autot ennast ka 😀 Siduri vajutamine ja käigukangi liigutamine tulid juba üsna hästi koos välja, ilma et ma oleks pidanud kogu mõtte ainult sellele suunama, samuti hakkab sisse harjuma see, et kui siduri lahti lasen, peab jala sealt pealt ära võtma, eelmine kord kippusin ikka kogu aeg seal juures “valmis” hoidma, sest alguses me peamiselt käiguvahetust ju harjutasimegi.

Ja kiirus ei olnud ka enam nii õudne. Vastutulevad autod ei tekitanud paanikat 😀 Me harjutasime mingil vaiksel teel veidi linnast väljas, kus autosid liikus vähe, aga kui eelmisel korral sõitsime ainult pikka teelõiku edasi-tagasi, siis seekord ikka keerasime mujale, sõitsime edasi, tiirutamist oli tunduvalt rohkem. Päris maanteel sõitsin lõpuks ka, kuni linna piirini, vahepeal oli kiirus 50 ja ei tundnudki, et ma ei saa hakkama.

Nii et jaa, täna oli palju mõnusam, pinget enam sees polnud.

Muidugi olen ma veel ikka väga algaja ja ka nendest vähestest asjadest, mida ma olen üldse teinud, vajavad paljud veel korralikku harjutamist. Mul on endiselt komme ühele asjale keskendudes teised tähelepanuta jätta. Auto teel hoidmine on endiselt suurim probleem – küll kaldun liiga äärde, küll vastassuunavööndisse. Aga siiski-siiski, seekord ma juba suutsin enamik ajast seda ise teel hoida ja samal ajal käike vahetada, see on ka juba progress. Järgmiseks korraks panime küll veel topelttunni ja läheme taas linnast välja, ehk saan siis selle ka käppa, et ma päriselt oma teepoolel püsiks 😀 Siis julgeb linnas ka harjutama hakata.

Igal juhul tunnen ennast juba kindlamalt kui enne. Järelikult saab asi ainult paremaks minna 😀 Neljapäeva ootan juba rohkem, kui tänast ootasin. Järgmiseks nädalaks on kolm lühemat (st tavaline 50 minutit, mitte topelt, nagu seni) tundi ka juba kenasti kirjas.

Üks hea uudis on ju veel

07/02/2012 / kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Meie pesumasin on korras ja jõuab homme koju tagasi. Katki oli kõigest voolik, millest vesi ära voolas 😀 Ma ei tea täpselt, on sel miskit pistmist külmaga või ei, aga vahet pole, kas see läheb garantii alla või mitte, eriti kallis see küll olla ei saa.

Mäherdune kergendus!

Elu läheb põnevaks

06/02/2012 / autokool, igapäevaelu, kutsumuse otsingud, rõõm / 3 Comments

Tõepoolest tundub, et kõik läheb ülesmäge. Kodus on mõnus ja rahulik, ilm on tibake soojem, märgitöö tegin kenasti ära, esimesed sõidutunnid said lõpuks kirja ja sain veel ühe potentsiaalselt huvitava (koos)tööpakkumise, millest asja saamise protsent on suurem kui kõigil eelmistel 😛 Ma olen väga põnevil!

Miski aeg tagasi netist tasuta koolituste kohta uurides avastasin, et Sütevaka koolituskeskuses on aprillis tasuta raamatupidamise lühikursus. Panin ennast suure hurraaga kirja – mõtlesin, et kui alles aprillis, siis vast on veel kohti ja selleks ajaks on autokool ka läbi, ei lähe liigseks rabelemiseks. Mingit tagasisidet ei tulnudki enne, kui nüüd mõned päevad tagasi kirjutati, et olen registreeritud ja kursus on juba veebruaris. See on tõesti lühike, 3x3h, alates homsest kord nädalas. Kaks osa kolmest on teisipäeviti, aga üks kolmapäeval ning see kattus just selle autokooli ajaga, kus pidi olema esimene pool esmaabikursusest, mis on kohustuslik (tavalisest tunnist võib vabalt puududa). No ma sain küll ära räägitud, et piisab sellest, kui teises pooles käin ja muidu ise materjali läbi töötan, aga imelisel kombel oli järgmisel tunnil tahvlil kiri, et esmaabikoolitus lükkus edasi, nii et ajad enam ei kattugi 😀

Ja kõige ägedam on see, et Maris, kes on ka ammu mõelnud, et tahaks raamatupidamisest veidi rohkem teada, aga poleks aprillis saanud tulla, on veebruaris täitsa vaba ja kirjutas ka sinna ja ehkki kõik kohad olid täis, pandi ta ootelisti ja täna sai kirja, et pääses kursusele. Seda me lootsimegi, et nii viimasel minutil aega muutes ei saa kõik tulla 😛 Nii et me läheme Marisega koos tagasi kooli, nii äge 😀 Kahjuks on kursus küll keeltemajas, aga no ikkagi, Sütevaka!

Raamatupidamine on mäletatavasti teine ala, mis on mulle juba aastaid potentsiaalselt huvi pakkunud, sest mulle kangesti meeldib numbreid klapitada, samas on seal kindlasti palju asju, mida ma EI tea, Birxi soovitatud “Sissejuhatus raamatupidamisse” on ka juba pea kolm aastat riiulis, olen kaks korda alustanud, kuid lugemine on üsna alguses soiku jäänud… Ühesõnaga see kursus vast annab täpselt nii palju aimu, kas mul on mõtet selles suunas edasi mõelda või ei. Kui pakub endiselt huvi, ehk motiveerib raamatut läbi töötama ja ehk õnnestub pikemas perspektiivis mõni põhjalikum tasuta kursus skoorida.

Ühesõnaga üks kiire nädal tuleb. Täna oli autokool, homme raamatupidamiskursuse esimene osa, kolmapäeval hommikul on esimene sõidutund, õhtul autokool ja enne seda tõenäoliselt veel üks kohtumine töö asjus, neljapäev ainsana vaba, reede õhtul on Gildis üks põnev kokkusaamine, kus arutatakse Pärnusse waldorfkooli loomist – ema lubas lapsi hoida, nii et saame Abikaasaga mõlemad minna.

Ah, ja millalgi võimalikult lähipäevil peaks maksuametist läbi käima, et neile lõpuks vajalikud dokumendid ära viia, me eelmine kord ei jõudnudki. No et eluasemelaenu intressi pealt tulumaksutagastust saada, ma loodan, et ma mäletan õigesti – peab viima laenulepingu, ostu-müügilepingu ja tagasimaksegraafiku. Seekord pole selle tagastusega õnneks kiiret, võib vabalt hiljem tulla, sääste ongi pigem hiljem vaja.

Ühesõnaga rahulolu. Lõpuks ometi asjad liiguvad kuskile ja mõõnaperiood tundub olevat edukalt seljatatud.

Oleks nüüd veel aega kõigi muude tegemiste kõrvalt suurpuhastust ka jätkata 😀

Idandamine? Imelihtne!

27/01/2012 / öko, puhas toit, rõõm / 3 Comments

Mina olen elav näide sellest, kuidas kõik mahetoitumisega seotud “keeruline” on ainult mõtetes kinni. Olen küll juba mitu hea aastat järjest rohelisema mõtteviisiga, aga ometi tundus/tundub mulle nii paljude asjade puhul, et “see on ju NII keeruline, mina seda küll teha ei viitsi”, kui aga lõpuks ära proovin, siis tõden, et on tõesti nii lihtne, kui räägitakse.

Jogurti, hapukoore ja leiva tegemine näiteks on lihtsad, ehkki kunagi ma arvasin küll, et mina ise elu sees leiba teha ei viitsi, vaat kui masina saaks… Aga näe, tuli välja, et sõtkumine pole kohustuslik, see mulle ei meeldinud, segan tainast vispliga ja teen leiba nii mis mühiseb.

Üks asi, mis veel keeruline tundus, oli idandamine. No et kui just spets kasti pole, siis mölla purgi poolviltu keeramisega ja… Nii sain emalt eelmise aasta märtsis pool pakki Mahemarketist ostetud idandamissegu, aga see seisis senini sahtlis (säilivusaeg oli õnneks 27.02.2012, üsna õigel ajal leidsin üles). Talvest ja värske rohelise kraami puudumisest tulenevalt tekkis idude mõte jälle pähe, googeldasin korra, leidsin Aeda postituse ja järsku tundus see nii lihtne, et paningi kohe purgi kappi.

Täna said valmis, minu vaev ja ajakulu olid seejuures üsna olematud. Mm, ma jumaldan idusid, nüüd on ainus probleem see, et ma võiks terve selle kausikese üksi nahka pista, aga inimesele vajalik päevanorm on vist paar supilusikatäit ja liiga palju polevat ka hea. Ma täpselt seda teemat ei valda, olen nagu kuskilt kunagi lugenud, peakski uuesti uurima.

Igal juhul täiesti ideaalne, mahe, värske ja kasulik kraam talvel, kus muu värske sugugi nii kergelt kätte ei tule. Lähen nüüd kiirelt ökopoodi ja ostan seekord juba suurema paki.

Oligi kasu

26/01/2012 / bubble witch saga, rõõm / 2 Comments

Tasus vaid viriseda ja juba saigi 85. tase tehtud, lohutuseks sain kolmest selle seni ära teinud sõbrast rohkem punkte ka. Aga võib-olla on see ikka Anti võlujõud – nii, kui tema minust ette läheb, teen kohe ära taseme, mis seni pole päevi õnnestunud.

Alustasin veidi aega tagasi ka jälle poolelioleva statistikaga eelmise aasta toidu kohta, numbrite ritta seadmine on sama rahustav kui pallide sättimine. Tuju on juba täitsa mõnus, et seda nüüd jätkuks!