rõõm – Page 265 – Tikri blogi

Peaks vist vahel üldist juttu ka kirjutama

14/02/2012 / bubble witch saga, igapäevaelu, rõõm, suhted / 3 Comments

Mitte et siin täielik vaikus valitseks, aga viimasel ajal kirjutan ainult üksikutest seikadest ja üldine elu jääb tagaplaanile.

Nädalavahetus oli imeline. Abikaasa on pärast asjade selgeks rääkimist absoluutselt imeline. Nii hea on tunda, et pingutame mõlemad, ei ole enam neid varasemaid pingeid ja pidevaid tülisid. Sel nädalavahetusel oli tema tublim kui mina, tõusis mõlemad hommikud varem (no ok, ta läks lihtsalt õhtuti vara magama ja ärkaski seega), laupäeval ärkasin alles peale kümmet ja pannkoogitainas oli juba valmis… Ja laupäeva õhtul käisime restoranis ema mehe juubelit tähistamas, hästi mõnus õhtu oli.

Pühapäeval käisime Abikaasa vanaema juures hommikust söömas, pole sinna ammu jõudnud, vanad head ajad tulid meelde, täielik nostalgia. Laste lõunaune ajal vedas Abikaasa tohutu koguse puid kuurist kotta, et oleks jälle lähedalt võtta.

Muidu lihtsalt kulgesime, koristasime, tegime süüa, tegelesime lastega… No lihtsalt hea oli.

Läbisaamine lastega on endiselt kõikuv. Hoolimata sellest, et MEIE enam ei tülitse, ei suuda me sugugi alati lastega rahulikuks jääda. Ärritume mõlemad, aga rahustame siis teineteist, vaatame üksteisele otsa ja tõdeme – ma tean täpselt, mida sa tunned. Plika ajas mul täna juhtme kokku sellega, et ei maganud lõunaund ning kui ma õhtul autokoolis olin, siis oli ka kogu aja tüli majas olnud, üleväsinud lapse lollused… Abikaasal on kurk jälle hullult valus, tervis juba pikemat aega kesine, võttis siin vahepeal antibiootikume, aga niipea, kui nädalane kuur täis sai, läks kurk jälle jamaks kätte ära, nii et homme vist uuesti arsti juurde.

Kevad võiks tulla… Kannatlikkus võiks tulla 😛 Aga no hea küll, eks me anname endast parima. Seegi on tohutu edasiminek, et ise ei kakle. Lastega igal hetkel kannatlikuks jäämine on nüüd see kõige olulisem eesmärk, aga paraku ei lähe siinkohal asjad nii kiirelt, kuna nendega ei saa ju täiskasvanute kombel kõiki probleeme läbi rääkida ja kokkuleppeid sõlmida. Ma ootan juba aega, millal saab…

Vaatasin täna meie rahaasjad üle ja seis on rõõmustav – selle kuu rahad on üle tulnud, kulud maha arvestatud, säästudeks jääb päris kenake summa. Kõik vajalikud paberid intressidelt tulumaksu tagasi saamiseks on nüüdseks esitatud, täna saatsin netipangast meie info ka maksuametisse, homme õhtul saab ilmselt juba deklarit teha, sealt tulev raha läheb ka kõik säästudeks. No kohe kindlustunne on, kui veidike kõrvale pandud, ehkki ma loodan ikka varsti tööle minna.

Ma ise sain sel kuul suurema summa raha kui tavaliselt, sest vanemahüvitist makstakse eelmise kuu eest ehk sain jaanuari eest viimase täissumma, aga lapsehooldustasu käib siis ilmselt jooksva kuu eest ehk Poiss sai 11. veebruar 1,5 aastat vanaks ja VH aeg seega läbi, ülejäänud kuu eest tuli nüüd siis suurem lapsehoodustasu. Järgmisel kuul saan lapsehooldustasu juba täislaksu ja viimase jupi VH-d, mis on ca kolmandik senisest. Ausõna, see lapsehooldustasu on hetkel ikka väga teretulnud lisa sissetulekule, millega veel poolteist aastat arvestada võime.

Ahhaa, Tallinna plaanidest kah. ÕNNEKS tuli mulle seekord meelde ENNE pühapäeva, mis on mu Tallinna-tripi kõige olulisem eesmärk – Plikale turvatool välja valida 😀 Nii et sõitmist on plaanitust veel rohkem – reede õhtul ei saa ma mitte otse Merlise juurde minna, vaid autoga üsna tema kodu lähedale, et siis ühistranspordiga Beebimaailma sõita ja seejärel tagasi Merlise juurde. Laupäevaõhtuse augu lubaski Nadja ära täita, kui ta just ühele juubelile minema ei pea, mis olevat ebatõenäoline ja pühapäeval õnnestub siiski vist korra Kratiga ka kokku saada. Ja tegelikult on võib-olla vaja Ökosahvrisse ka minna (kodulehelt paistab, et neil on seal kaaluga küpsetuspulber müügil, mida ma kindlalt skoorida tahan, pean uurima, ehk on Mahemarketis ka)… Ja ühistranspordiga seonduvat tuleb täpsustada, ma tahan kõik plaanid täpselt ära teha, et ei peaks korralduslikele küsimustele nende päevade jooksul mitte ühtki ajurakukest kulutama ja saaks täiega sõpradega suhtlemist nautida.

Lõpetuseks palliuudiseid kah. Olin mitu päeva 124. tasemel kinni, aga eile õnnestus see ära teha ja tänaseks on juba 129 ees. Tean nüüd ka seda, et viimane on 155, vaatasin selle huvi pärast YouTube’ist ära ka. Aegamisi võiduka lõpu poole!

Lootust on

13/02/2012 / autokool, rõõm / 5 Comments

Käisin täna hommikul teises sõidutunnis. Kui esimeses polnud mingit võrdlusmomenti, kõik tundus lihtsalt keeruline ja tunni lõppedes oli valdav tunne kergendus, et see pinge lõpuks ometi lõppes, siis tänaseks oli võrdlusmoment olemas ning areng ka tuntav. No näiteks käiguvahetus õnnestus enamasti juba kangi vaatamata, pilku suutsin rohkem teel hoida, autot ennast ka 😀 Siduri vajutamine ja käigukangi liigutamine tulid juba üsna hästi koos välja, ilma et ma oleks pidanud kogu mõtte ainult sellele suunama, samuti hakkab sisse harjuma see, et kui siduri lahti lasen, peab jala sealt pealt ära võtma, eelmine kord kippusin ikka kogu aeg seal juures “valmis” hoidma, sest alguses me peamiselt käiguvahetust ju harjutasimegi.

Ja kiirus ei olnud ka enam nii õudne. Vastutulevad autod ei tekitanud paanikat 😀 Me harjutasime mingil vaiksel teel veidi linnast väljas, kus autosid liikus vähe, aga kui eelmisel korral sõitsime ainult pikka teelõiku edasi-tagasi, siis seekord ikka keerasime mujale, sõitsime edasi, tiirutamist oli tunduvalt rohkem. Päris maanteel sõitsin lõpuks ka, kuni linna piirini, vahepeal oli kiirus 50 ja ei tundnudki, et ma ei saa hakkama.

Nii et jaa, täna oli palju mõnusam, pinget enam sees polnud.

Muidugi olen ma veel ikka väga algaja ja ka nendest vähestest asjadest, mida ma olen üldse teinud, vajavad paljud veel korralikku harjutamist. Mul on endiselt komme ühele asjale keskendudes teised tähelepanuta jätta. Auto teel hoidmine on endiselt suurim probleem – küll kaldun liiga äärde, küll vastassuunavööndisse. Aga siiski-siiski, seekord ma juba suutsin enamik ajast seda ise teel hoida ja samal ajal käike vahetada, see on ka juba progress. Järgmiseks korraks panime küll veel topelttunni ja läheme taas linnast välja, ehk saan siis selle ka käppa, et ma päriselt oma teepoolel püsiks 😀 Siis julgeb linnas ka harjutama hakata.

Igal juhul tunnen ennast juba kindlamalt kui enne. Järelikult saab asi ainult paremaks minna 😀 Neljapäeva ootan juba rohkem, kui tänast ootasin. Järgmiseks nädalaks on kolm lühemat (st tavaline 50 minutit, mitte topelt, nagu seni) tundi ka juba kenasti kirjas.

Üks hea uudis on ju veel

07/02/2012 / kodumajandus, rõõm / Leave a Comment

Meie pesumasin on korras ja jõuab homme koju tagasi. Katki oli kõigest voolik, millest vesi ära voolas 😀 Ma ei tea täpselt, on sel miskit pistmist külmaga või ei, aga vahet pole, kas see läheb garantii alla või mitte, eriti kallis see küll olla ei saa.

Mäherdune kergendus!

Elu läheb põnevaks

06/02/2012 / autokool, igapäevaelu, kutsumuse otsingud, rõõm / 3 Comments

Tõepoolest tundub, et kõik läheb ülesmäge. Kodus on mõnus ja rahulik, ilm on tibake soojem, märgitöö tegin kenasti ära, esimesed sõidutunnid said lõpuks kirja ja sain veel ühe potentsiaalselt huvitava (koos)tööpakkumise, millest asja saamise protsent on suurem kui kõigil eelmistel 😛 Ma olen väga põnevil!

Miski aeg tagasi netist tasuta koolituste kohta uurides avastasin, et Sütevaka koolituskeskuses on aprillis tasuta raamatupidamise lühikursus. Panin ennast suure hurraaga kirja – mõtlesin, et kui alles aprillis, siis vast on veel kohti ja selleks ajaks on autokool ka läbi, ei lähe liigseks rabelemiseks. Mingit tagasisidet ei tulnudki enne, kui nüüd mõned päevad tagasi kirjutati, et olen registreeritud ja kursus on juba veebruaris. See on tõesti lühike, 3x3h, alates homsest kord nädalas. Kaks osa kolmest on teisipäeviti, aga üks kolmapäeval ning see kattus just selle autokooli ajaga, kus pidi olema esimene pool esmaabikursusest, mis on kohustuslik (tavalisest tunnist võib vabalt puududa). No ma sain küll ära räägitud, et piisab sellest, kui teises pooles käin ja muidu ise materjali läbi töötan, aga imelisel kombel oli järgmisel tunnil tahvlil kiri, et esmaabikoolitus lükkus edasi, nii et ajad enam ei kattugi 😀

Ja kõige ägedam on see, et Maris, kes on ka ammu mõelnud, et tahaks raamatupidamisest veidi rohkem teada, aga poleks aprillis saanud tulla, on veebruaris täitsa vaba ja kirjutas ka sinna ja ehkki kõik kohad olid täis, pandi ta ootelisti ja täna sai kirja, et pääses kursusele. Seda me lootsimegi, et nii viimasel minutil aega muutes ei saa kõik tulla 😛 Nii et me läheme Marisega koos tagasi kooli, nii äge 😀 Kahjuks on kursus küll keeltemajas, aga no ikkagi, Sütevaka!

Raamatupidamine on mäletatavasti teine ala, mis on mulle juba aastaid potentsiaalselt huvi pakkunud, sest mulle kangesti meeldib numbreid klapitada, samas on seal kindlasti palju asju, mida ma EI tea, Birxi soovitatud “Sissejuhatus raamatupidamisse” on ka juba pea kolm aastat riiulis, olen kaks korda alustanud, kuid lugemine on üsna alguses soiku jäänud… Ühesõnaga see kursus vast annab täpselt nii palju aimu, kas mul on mõtet selles suunas edasi mõelda või ei. Kui pakub endiselt huvi, ehk motiveerib raamatut läbi töötama ja ehk õnnestub pikemas perspektiivis mõni põhjalikum tasuta kursus skoorida.

Ühesõnaga üks kiire nädal tuleb. Täna oli autokool, homme raamatupidamiskursuse esimene osa, kolmapäeval hommikul on esimene sõidutund, õhtul autokool ja enne seda tõenäoliselt veel üks kohtumine töö asjus, neljapäev ainsana vaba, reede õhtul on Gildis üks põnev kokkusaamine, kus arutatakse Pärnusse waldorfkooli loomist – ema lubas lapsi hoida, nii et saame Abikaasaga mõlemad minna.

Ah, ja millalgi võimalikult lähipäevil peaks maksuametist läbi käima, et neile lõpuks vajalikud dokumendid ära viia, me eelmine kord ei jõudnudki. No et eluasemelaenu intressi pealt tulumaksutagastust saada, ma loodan, et ma mäletan õigesti – peab viima laenulepingu, ostu-müügilepingu ja tagasimaksegraafiku. Seekord pole selle tagastusega õnneks kiiret, võib vabalt hiljem tulla, sääste ongi pigem hiljem vaja.

Ühesõnaga rahulolu. Lõpuks ometi asjad liiguvad kuskile ja mõõnaperiood tundub olevat edukalt seljatatud.

Oleks nüüd veel aega kõigi muude tegemiste kõrvalt suurpuhastust ka jätkata 😀

Idandamine? Imelihtne!

27/01/2012 / öko, puhas toit, rõõm / 3 Comments

Mina olen elav näide sellest, kuidas kõik mahetoitumisega seotud “keeruline” on ainult mõtetes kinni. Olen küll juba mitu hea aastat järjest rohelisema mõtteviisiga, aga ometi tundus/tundub mulle nii paljude asjade puhul, et “see on ju NII keeruline, mina seda küll teha ei viitsi”, kui aga lõpuks ära proovin, siis tõden, et on tõesti nii lihtne, kui räägitakse.

Jogurti, hapukoore ja leiva tegemine näiteks on lihtsad, ehkki kunagi ma arvasin küll, et mina ise elu sees leiba teha ei viitsi, vaat kui masina saaks… Aga näe, tuli välja, et sõtkumine pole kohustuslik, see mulle ei meeldinud, segan tainast vispliga ja teen leiba nii mis mühiseb.

Üks asi, mis veel keeruline tundus, oli idandamine. No et kui just spets kasti pole, siis mölla purgi poolviltu keeramisega ja… Nii sain emalt eelmise aasta märtsis pool pakki Mahemarketist ostetud idandamissegu, aga see seisis senini sahtlis (säilivusaeg oli õnneks 27.02.2012, üsna õigel ajal leidsin üles). Talvest ja värske rohelise kraami puudumisest tulenevalt tekkis idude mõte jälle pähe, googeldasin korra, leidsin Aeda postituse ja järsku tundus see nii lihtne, et paningi kohe purgi kappi.

Täna said valmis, minu vaev ja ajakulu olid seejuures üsna olematud. Mm, ma jumaldan idusid, nüüd on ainus probleem see, et ma võiks terve selle kausikese üksi nahka pista, aga inimesele vajalik päevanorm on vist paar supilusikatäit ja liiga palju polevat ka hea. Ma täpselt seda teemat ei valda, olen nagu kuskilt kunagi lugenud, peakski uuesti uurima.

Igal juhul täiesti ideaalne, mahe, värske ja kasulik kraam talvel, kus muu värske sugugi nii kergelt kätte ei tule. Lähen nüüd kiirelt ökopoodi ja ostan seekord juba suurema paki.