Ma ütleks, et nädalavahetus oli absoluutne great success, paremat poleks osanud tahtagi.
Reedel läks Pärnus küll tuksi kõik, mis minna sai – alates sellest, et ööuni jäi 4-5 tunni pikkuseks kuni selleni, et pliidi ust avades kukkus välja põlev halg, mis oma tossuga suitsuanduri röökima pani, mida ma vaigistada ei osanud ja selle lihtsalt kolmes tükis laest alla peksin 😛 Pool plaanitud asjadest jäi tegemata, lapsed virisesid ja lollitasid – no nagu ikka, just siis, kui oleks vaja kiirelt palju asju korda ajada.
Igatahes mingi hetk sain lapsed magama, suutsin piisavalt rahuneda ja korraks aja maha võtta, kella neljast Tallinna poole sõitma hakates oli tuju jälle hea, ainult plaanitud autos magamisest ei tulnud midagi välja, kuna olin liiga elevil ja jutustasin selle asemel terve tee Kristinaga.
Tallinnas vedas Merlis mu esiteks teatrisse, ühele esietendusele, mida ootamatult töökohustuste tõttu väisama pidi. Ei olnud meie tassike teed, aga noh, lõbus oli meil ikkagi. Siis haarasime veidi enne sulgemist Rimist hunniku poole hinnaga saiakesi ja paki ökokrõpse ning läksime Merlise poole maailma asju paika panema. Tema uus elamine on absoluutselt imeline, jutustada sai lõpmatuseni, kõik maailma asjad said üsna paika ja selle kõrvale täiesti märkamatult ka kaks pudelit šampust ära hävitatud. Kella poole ühe paiku vajusime mõlemad õndsasse unne. Järgmisel hommikul oli mul üllatavalt ainult veidike raske olla, Merlisel aga selle eest hirmus peavalu. Mina sõin hommikust, tema vedeles horisontaalis, lobisesime veel veidike ja oligi aeg edasi liikuda.
Reede õhtuks planeeritud Beebimaailma väisamine lükkus tänu teatrile laupäeva hommikule. Bussile kiirustades torkas pähe, et kõik oma käimised ja ühistranspordid olin ma hoolikalt ette planeerinud, selline pisike asi nagu PILETI ostmine oli aga kahe silma vahele jäänud. Õnneks on meil eduline e-riik, nii et ostsin mobiiliga päevapileti ja sellega oli mure lahendatud.
Turvatool sai vist välja valitud, no mulle meeldis algusest peale Concord kõige rohkem ja see mulje poes ei muutunud. Minu blogipostituse peale jagati minuga küll veel üht kogemust, et see tool olevat jube umbne, nii et laps suvel kogu aeg higistas, aga… No tõsiselt, ma ei tea, vaatasin neid kõiki, see polnud oluliselt kitsam kui teised, polnud ka katteriie halvem. Ma ka suvel autos higistan… See on ju loomulik? Suvekate on võimalik ka tellida, see äkki veidi aitab? Novot, mõtlemist veel veidi on. Vähemalt sain oma käega üle katsuda, see oli peamine.
Ühtlasi skoorisin kolm soodushinnaga veekindlat hingavat madratsikatet, mul oligi neid juurde vaja. Ma neile küll mingit lina peale ei pane, sest minu jaoks need ongi linad.
Beebimaailmast kiire kõrvalepõige Prismasse, kust leidsin lahedad kassiga sokk-sussid ja ostsin Poisile ühe suuruse ootama, veidike hallitusjuustu ja viinamarju ning siis Pipsiga Krissu poole. Ma pole tal hirmus ammu külas käinud, sai tehtud remonti imetleda, Krissu kokkas meile, maailma asjad said jällegi veel rohkem paika, ühesõnaga lust ja rõõm.
Seejärel Katsi poole, kus ma ka varem käinud polnud. Kolmekuustest kaksikutest olid üleöö saanud veidi üle aastased kratid, neid jagus igale poole 😀 Kaks tundi möödus linnulennul ja järgmine peatus oli Nadja juures. Kui Krissu juures ma veel alkoholi ei tahtnud, siis õhtuks oli raske tunne ammu unustatud ning tundus kohane pudel veini kaasa haarata. See sattus olema äärmiselt düsfunktsionaalse ja jonnaka korgiga, mida Nadja vähemalt pool tundi eemaldas – aga lõpuks oli kork muidugi sunnitud alla andma. Sai jällegi veini kõrvale igasugustest asjadest juteldud ning lõpetuseks Eesti laulu vaadatud.
Ja juba helistaski Marko, kelle tööpäev oli lõpuks läbi saanud ning sõidutas mind enda poole. Tal on hiljuti ostetud uues kodus remont pooleli, aga nad olid minu tuleku auks Margega kõvasti pingutanud, põrandaid õlitanud ja viimasel ööl tapeeti pannud… Sellest rääkimata, et mind ootas taas kord ees pidulaud, täiesti jumalik liha ja… Ja jällegi, sai uut kodu imetletud ning poole ööni maailma asju paika pandud, kuni ma poole kahe paiku lõplikult ära vajusin.
Täna unelesin poole üheteistkümneni voodis, siis tunnike mõnusat lobisemist hommikusöögilauas, seejärel läks pererahvas tööle ja mina jalutasin Kristiinesse. Plaanitud kohtumine jäi ära, Ilves Extrat seal kah polnud (tahtsin sealt pikkade suusapükste kohta küsida), niisiis oli mul ootamatult palju vaba aega, poodide kammimise tuju polnud, siis aga jäi ette Apollo 😀 Jajaa, RAAMATUPOE tuju on mul küll alati, tunnike möödus linnulennul ja mitu raamatut sai ära ostetud. Siis võtsin oma Swedi preeminapunktide eest saadud pusle, ostsin Prismast paki uusi põnevaid ökomähkmeid ning sõitsin kesklinna, kus veidike Rahva Raamatus hängisin, veel kolm raamatut ostsin, Kaubamaja Toidumaailmast Santa Maria mahedat lihamaitseainet ostsin ning siis trolli peale kiirustasin, et tunnipileti kehtivusajas Mahemarketisse jõuda. Mitmeid loodetud asju ma sealt ei leidnud, aga lahtist riisi ja mungube ostsin küll, poole hinnaga tähtaja ületanud šokolaadi ka.
Kuna Kristina pidi mu Mahemarketist peale korjama, aga selleni oli veel veidi aega, ostsin vastlakukli ning tassi kohvi ja lugesin pool tunnikest raamatut. Ja seejärel oligi kojusõit ehk jälle poolteist tundi lobisemist maast ja ilmast.
Fotokat mul kaasas polnud, nii et illustratsioone pole, tegin siis nüüd vähemalt pildi oma “saagist”, mungoad ja riis jäid küll välja. Need mähkmed, neid müüakse ainult Prismas ja kui tavaliste hind on Muumidega üsna võrdne, siis püksmähkmed on Muumidest ikka tunduvalt soodsamad. Proovida veel ei jõudnud, eks varsti. Ja mis raamatutesse puutub, siis kui tavaliselt ostan ma pigem €2-3 hinnaga, siis seekord priiskasin – kolm tükki olid igaüks €4, Aeda “Maitseelamused tervise heaks” suisa €10.50 (aga ma olen seda ammu tahtnud ja täishind oli üle €16, nii et win), Tiina Jõgeda “Õnne valem” köitis aga sedavõrd, et ostsin üle pika-pika aja TÄISHINNAGA raamatu, €12.95 😛
Tõepoolest, ma PEAN hakkama kord kuus Tallinnas käima. Just nii, et üks kuu Nõmmel ja teine kuu mujal. Lihtsalt nii tohutult lahe oli ja ehkki jätsin igaks kohtumiseks võimalikult pika aja, et ei peaks tunni pärast edasi kiirustama, vaid saaks ikka rahulikult jutustada, siis IKKAGI oli tunne, et ma võiks siin veel terve päeva olla, kas ma tõesti pean JUBA edasi minema???
Igal juhul on mul maailmaparimad sõbrad. Aitäh teile kõigile, oli mõnus!