Oh, kuidas mulle meeldivad algused! Ma küll kogu aeg ja iga päev üritan ennast ületada ja natukene paremini elada, millegi uuega hakkama saada… Aga sellised algused annavad kohe ekstra suure motivatsiooni. Täna on minu ülejäänud elu esimene päev 😛
Tundub, et põhjalikum 2011 kokkuvõte jääbki tegemata. Eks seekord oli ka tunduvalt vaiksem aasta, kõige eredam moment vast suvel läbi viidud turbo-säästuremont. Üldiselt oli kohanemise ja harjumise aasta. Oma kodus, kahe lapsega, Abikaasa tööga… Nüüd detsembris siis Plika lasteaiasaaga… Aga rohkem nagu polegi miskit öelda, meeme ei viitsi ka tegema hakata.
Uus aasta tuli FB-s istudes, olen oma pallidest endiselt totaalses sõltuvuses. Abikaasa olen praeguseks ammu seljatanud, hiljuti veel ühe tuttava, nüüd ongi vaid ees too tuttav, kel käsil 117 level. No mul on hetkel 44, millest kuidagi edasi ei saa. Kiskusin ennast vaevaga korraks mängust eemale, et see postitus ikka kirja panna 😛
Räägitakse, et selline, nagu on uue aasta esimene päev, saab olema terve järgmine aasta. Noo, ma loodan, et põhirõhk pole mitte kisklemisel, vaid ikka sellel, kuidas me neid olukordi lahendada suudame. Sest no sai Abikaasaga nagistatud piisavalt, peamiselt ikka vanade probleemide pärast, millele oleme varemgi lahendust otsinud, aga nagu näha, siis siiani veel ei tööta…
AGA. Hoolimata sellest, et voodist said kõik välja vasaku jalaga ja päeva jooksulgi oli mitu situatsiooni, kus tekkis tahtmine labidas nurka visata ja karjuma hakata, suutsime võrdlemisi rahulikuks jääda ja asjad ära lahendada. Ja rõõmustada ning päeva nautida. Ja kui lapsed magasid, siis saime pikalt rääkida ja mõned uued reeglid paika panna. (Välja) magamise ja lastega tegelemise ja arvutiaja ja söömise kohta. Kuna pallid ootavad, siis ma ei viitsi neid praegu kirja panna, ehk mõni teine päev.
Igatahes on meil nüüd peenike kalender, kuhu kõik saavad oma käimised üles kirjutada. See on lihtsalt üks võrratult ilus kalender ja too pisike pilt seal lingi all ei anna mitte mingitki ettekujutust selle lihtsast sümpaatsest välimusest ja kenadest piltidest. Ostetud sai see peamiselt selleks, et Abikaasa saaks kõik oma õhtused ületunnid kuskile kompaktselt kirja panna – see reegel sai kuu aega tagasi paika pandud ja toimib hästi – kui ma ise paberil näen, millal teda õhtuti pole, siis on palju lihtsam sellega leppida, aega harjumiseks.
Plika kleepekad lähevad ka sinna kalendrisse, no ja minul on ka vahel käimisi… Ja Poisi nimi saab ka kirja, lihtsalt sellepärast, et oleks õiglane, ehkki peale poole aasta taguste arstikülastuste sinna vist eriti midagi kirjutada pole 😀
Aga kalendril on viis tulpa ja ma leidsin viimasele, mis üle jääb, täiesti ideaalse kasutuse – sinna hakkan kirjutama meie menüüd. Ammust ajast on ju teadmine, et peaks nädala söögid ette planeerima, aga parim saavutus on seni olnud kolm päeva, misjärel seegi ununeb. Noh, nüüd ma igatahes otsisin kenasti nädala jaoks retseptid välja, käisin juba täna nimekirjaga poeski ja ostsin igasugu kraami kokku. Issand, kui imeline on nii süüa teha, et tead ette, MIDA tegema hakkad ja kõik vajalik kraam on tõepoolest ka kodus olemas… MIKS me juba ammu nii ei tee?
Kui viitsiks, lingiks teile esimesi välja valitud toite, aga ei viitsi, pallid ootavad ju.
Igatahes on kõik imeline. Mis siis, et vahepeal me tülitsesime, vahepeal ajasid lapsed virisemisega närvi, lastel on nohu, Abikaasa veidi tõbine, kodu pole ideaalses korras… Aga päeval oli ideaalne ilm – soe, tuulevaikne, päikseline, isegi lund oli veidike, tõime kelgud välja. Me pole NII ammu kogu perega õues olnud! Saime palju olulisi reegleid paika pandud, et neid nüüd katsetama hakata, loodetavasti läheb kodune elu nende tulemusel palju mõnusamaks. Süüa tegime tervislikult, ahjus igasugu juurikaid. Ja köögi suutsin üle pika aja pärast õhtusööki kohe ära koristada. Lastele jõudsime vanni ja jalavanni teha, neid hanerasvaga määrida ja varvaste alla rohelisi triipe maalida… Poes jõudsin käia, nüüd võin rahulikult arvutis istuda.
Uue aasta eesmärgid on mõttes paigas, aga kirja panemiseks tahaks veidi süveneda, ei hakka seda täna üle jala tegema.
Imelist uut aastat teile, mu kallid sõbrad! Taasavastasin ühe oma vana lemmiku: Natasha Bedingfield – Unwritten, mis sobib uue aasta algusesse nagu rusikas silmaauku.
Feel the rain on your skin
No one else can feel it for you
Only you can let it in
No one else, no one else
Can speak the words on your lips
Drench yourself in words unspoken
Live your life with arms wide open
Today is where your book begins
The rest is still unwritten
Elu on imeline. Me ise loome oma reaalsuse. Me ise saame valida, mida me mõtleme, mille poole püüdleme, mida tunneme. Kõik valikud on meie endi teha. Ja kui muretsemisest loobuda ning uskuda, et kõik loksub paika, siis just nii lähebki. Minevik pole oluline ja tulevik on meie endi teha! Tehkem seda rõõmuga 🙂
