seltsielu

Pühapäevane

Olen ainult nädala tööl käinud ja juba ärkan ka pühapäeva hommikul ilma igasuguse kellata 7.30 – hoolimata sellest, et lugesin eile kella üheni raamatut.

Lapsed ärkasid suht sama vara. Soovisid vaadata multikat, mis oli vaid minu arvutis, samas kui vaatama pidid nad seda Abikaasa arvutist. Otse loomulikult ei suutnud ma majapidamisest üles leida ühtki mälupulka. Lõpuks kasutasin selle asemel oma e-lugerit 😀 Mingit võrku arvutite vahel pole keegi suutnud üles seada. Bluetooth peaks kah võimalus olema, aga ma pole seda kunagi kasutanud. See selleks – sai ka ilma.

Nädal oli tihe. Õeke oli perega terve nädala siin, lahkusid eile õhtul. Nii et päeval töö, õhtul seltsielu.

Neljapäeval oli suguvõsa kokkutulek. Algne plaan oli võtta reede vabaks ja jääda kauemaks Tartusse. Kuna me aga oma autoga minna ei saanud, jaotasime perekonna lõpuks kahe auto vabade kohtade vahel ning tulime koos nendega samal õhtul tagasi. See tähendas ühtlasi, et ehkki esialgne plaan oli jõuda kella neljaks Tartu lähedale, jõudsin kell kaksteist Tartusse ja pidin veetma paar tunnikest, kuni mu autojuht omi asju ajas. Õnneks oli Kessu täiesti plaanivaba, nii et läksime lastega talle külla ja veetsime need tunnid ülimalt meeldivalt – grillides ja jutustades. Lapsed mängisid nii kenasti koos, et neid polnud suurema osa ajast näha ega kuulda. Võrratu!

Õhtupoolikul väisasime lühidalt Karijärve külapäeva, kus osa sugulastest tegevad olid – väga äge üritus. Me ei oodanud sellest midagi ja läksime lihtsalt kohale, aga no tõesti mõnus oli.

Suguvõsa kokkutulek ise jäi tänu päevaste ürituste rohkusele lühidaks. Samuti tuli välja, et kommunikatsioonierrorite tõttu osad onulapsed üritusest ei teadnudki… Mina korralduspoole peal tegev ei olnud, seega ei osanud midagi kahtlustada. Noh, tore oli näha neidki, kes tulid – mis siis, et lühidalt. Üks onupoeg, keda ma mäletasin kümneaastase poisiklutina, oli äkitselt sirgunud minust pikemaks väga asjalikuks inimeseks. Küll see aeg ikka lendab 🙂

Neljapäevaõhtune tagasisõit andis võimaluse reedel siiski tööle minna – hea oli, mul on palju teha.

Eile oli ääretult intensiivne päev, mis kahjuks lõppes äärmiselt ebameeldivalt. Pärast hommikusi vaidlusi tundus, et kõik sujub kenasti, aga õhtul läks asi nii inetuks, et siiamaani on kurb ja häbi.

Kui õeke oli teele saadetud ja Poiss rühmakaaslase sünnipäevalt ära toodud, veetsin ülejäänud õhtu meeleheitlikult koristades. Kui ma olen kurb või vihane, siis ma tihti kasutan koristamist nö auru välja laskmiseks. Mul oli plaanis suuremad korrastustööd tänaseks jätta, aga kuna oli vaja eile end välja elada, sorteerisin lastetoas mänguasju, pühkisin põrandaid ja tegin kõike muud, mida olin terve nädala edasi lükanud, sest seltskond, kes siit kogu aeg läbi käis, oli liiga suur, et kodu jooksvalt korras hoida. St jah, kööki enam-vähem, aga just laste asjad ja põrandad, mis olid pidevalt täis vett ja koerakarvu…

Koristasin üle kolme tunni – alustasin enne üheksat, lõpetasin peale keskkööd.

Täna hommikul oli võrratult mõnus korras kodus ärgata. Küürimist vajab see muidugi endiselt igast otsast, aga vähemalt on kõik asjad omal kohal ja põrandad lahtisest sodist puhastatud. Korral on minu jaoks täiesti teraapiline mõju. See on ääretult rahustav.

Tervise poole pealt on kehvad lood. Plika kurtis tegelikult valusat neelamist juba eile, kui mitte üleeile (reedel tõime ta pealegi lasteaiast ära väikese palavikuga, laupäeva hommikuks oli terve ja rõõmus nagu muiste). Lapsed käisid eile rannas ja möllasid kogu aja vees, seal võisid külmetuda. Mina ei märganud Poisile õhtul järele minnes lühikesele suvekleidile midagi peale visata, aga õhtul kell pool üheksa polnud väljas enam teps mitte soe. Tundsin juba eile hilisõhtul, et kurk veidi valutab – olin liiga väsinud, et midagi ette võtta, lootsin, et läheb ehk ise üle. Täna ärkasin aga väga põhjaliku ja vastiku valuga. Plikal on ka kurk veidi punane, Poisil on lihtsalt köha. Mina kuristasin soolaveega, Plika ei taha. Panin köhatee tõmbama, joodan neile seda koos meega sisse. Hoiame jalad soojas ja õhtul teeb ehk Poisile jalavanni sinepipulbriga. Auru võiks vist ka teha… Üldse ei tahaks lapsi lasteaiast koju jätta… Ehk saame täna rahulikult võttes homseks terveks. Näis.

Nädalavahetus, vol 2

Puhkus läks jaburalt. Plaanitud oli kaks nädalat, mis möödusid väga vaikselt, plaanimatult lisandus kolmas nädal, mis oli tegemisi nii täis, et ei tea, kuidas seda kõike veel töö kõrvalt oleks jõudma pidanud.

Reedel jõudis kohale õeke oma perega. Pargivad nüüd nädalakese haagissuvilaga meie maja ees ja varastavad meie elektrit… Nagu tavaliselt 😛

Nädalalõpp oli eriti intensiivne – üks üritus teise otsa, seltsielu hommikust õhtuni.

Laupäeval pidasime Poisi sünnipäeva. Varem töötas täiesti eduliselt see, et kutsusin lapsed kokku ja lasin neil mängida. Aga nüüd, krt, on vist liiga suureks kasvanud, äkki on vaja organiseeritud tegevust. Kuna ilm oli soe, lasin kähku Abikaasal poest kuus veepüstolit tuua, ülejäänud pidu möödus juba väga lõbusalt. Vahepeal peitsime veel Birgiti soovitusel aeda ära hunniku komme, et lapsed neid otsida saaks. Ühesõnaga lõppkokkuvõttes võib peo lugeda kordaläinuks, aga mina sebisin terve päeva ringi ja suhelda väga ei jõudnud. Alles õhtul sai hinge tõmmata.

Pühapäeval tulid kokku töökaaslased kõigist linnadest ja pidasime mu aias kollektiivpiknikku. Seda ette valmistades läks kõik järjest nii metsa, kui minna sai, aga lõppkokkuvõttes sai kõik kenasti tehtud ja üritus oli meeleolukas.

Kui ülejäänud kolleegid ära saadetud, läksime Liisi ja Paavo pesakonnaga geopeituse aaret otsima. Peale aarde leidsime ka muud huvitavat:

2015-08-16 18.56.32

2015-08-16 18.56.38

2015-08-16 18.56.43

Jalutuskäik viie lapsega oli muidugi meeleolukas, muuseas sai jalgupidi merevette minemisest sujuvalt üks ootamatult märg ettevõtmine. Oi seda kisa siis, kui hiljem tuli nende märgade riietega koju minna ja ilm ei olnud sel õhtusel ajal enam teps mitte nii soe 😛

2015-08-16 19.26.14

2015-08-16 19.26.28

2015-08-16 19.27.00

Kodus panime külmunud lapsed teki alla sooja ja mõneks ajaks oli õnnis vaikus. Kes luges raamatut…

2015-08-16 19.58.26

…kes mängis…

2015-08-16 19.59.16

…kes meisterdas sooje võileibu:

2015-08-16 19.59.59

Kui viimased külalised olid lõpuks koduteele saadetud, sai veel õekese ja tema mehega kaarte mängitud – no seda oleme muidugi pea iga õhtu teinud. Aga laupäeva õhtust saati planeeritud maasika daiquirid, mille jaoks rumm ja laimid külmkapis ootavad, on siiani tegemata, sest õhtuti keegi lihtsalt ei jaksa… Homme ehk – siis vähemalt see hea, et järgmisel päeval pole vaja tööle minna.

Poisi sünnipäev perega, vol 2

Tahtsin küll sünnipäevakokkuvõtet juba õige päeva õhtul teha – aeg ja viitsimine olid täiesti olemas. Näkku pani aga Dropbox, mis keeldus sünkimast, ja kuni pildid automaatselt telefonist arvutisse ei jõua, seni mina nendega tegeleda ei viitsi 😛 Täna lõpuks jõudsid üleeilsed pildid Dropboxi kausta, seega saab need just enne järgmist pidu üles.

Üks kingitustest oli hüppepall, pildil küll Plika valduses:

2015-08-11 18.02.19

Palliga oli kaasas pump, mida sai kasutada ka juba olemasoleva palli korralikuks täis pumpamiseks:

2015-08-11 18.01.42

Näe, ema jõudis teha ka ühe sellise pildi, kus laud oli alles kaetud ja korralik:

2015-08-11 18.02.43

2015-08-11 18.03.09

2015-08-11 18.03.26

Noorim külaline, vorstimaias:

2015-08-11 18.26.32

2015-08-11 18.27.28

Aga kui vorsti ei anta, kõlbab õun ka!

2015-08-11 18.36.57

Peitepilt. Leia üles sünnipäevalapse nimi ja vanus 😛 Tort oli imemaitsev ja tuli kingituseks Memmelt:

2015-08-11 19.24.10

2015-08-11 19.27.14

Ma olen täiesti teadlikult meie elamise mängurelvadest vaba hoidnud, aga veepüstolile tegin erandi:

2015-08-11 19.47.15

Ülejäänud kingitused… Raudselt on sealt veel midagi puudu, aga ma ei viitsinud too hetk rohkem otsida:

2015-08-11 20.25.34

Aga ma pean tunnistama, et mulle kohe üldse ei meeldi selliseid suuremaid pidusid korraldada. See tähendabki, et ma sebin kogu aja aktiivselt ringi ja jälgin, et kõik oleks korras, kõike jaguks… Korralikult suhelda ega pidu nautida nii ei saa. Mulle meeldivad palju rohkem koosviibimised väikese seltskonnaga – sünnipäevale eelnenud päeval oli nii mõnus Haide perega rannas käia, sünnipäevaõhtu parim hetk saabus aga minu jaoks siis, kui kõik külalised olid lahkunud, mina olin jõudnud elamise kiirelt ära koristada, siis jõudsid tagasi vahepeal veidikeseks ära käinud Erkini noorem õde oma perega, saime rahulikult istuda, kohvi juua ja torti süüa.

Nii et jah… Laste jaoks ma neid pidusid teen, aga enda sünnipäeva suuremas seltskonnas küll pidada ei viitsi. Pärnus elava perega ikka, neidki on juba piisavalt. Aga et teeks mingi suurema istumise sõpradele – selleks peab kõigepealt rikkaks saama, et seda kuskil mujal pidada, kus kõik söök mu eest valmis tehakse ja hiljem ka minu eest koristatakse. Kodus eelistan iga kell veeta kvaliteetaega korraga vaid ühe-kahe sõbraga. Sel puhul jõuab nii suhelda, kokata kui koristada ja seda kõike ka nautida 🙂

Scroll to Top