seltsielu

Positiivsete emotsioonide nädalavahetus

Ma ütleks, et nädalavahetus oli absoluutne great success, paremat poleks osanud tahtagi.

Reedel läks Pärnus küll tuksi kõik, mis minna sai – alates sellest, et ööuni jäi 4-5 tunni pikkuseks kuni selleni, et pliidi ust avades kukkus välja põlev halg, mis oma tossuga suitsuanduri röökima pani, mida ma vaigistada ei osanud ja selle lihtsalt kolmes tükis laest alla peksin 😛 Pool plaanitud asjadest jäi tegemata, lapsed virisesid ja lollitasid – no nagu ikka, just siis, kui oleks vaja kiirelt palju asju korda ajada.

Igatahes mingi hetk sain lapsed magama, suutsin piisavalt rahuneda ja korraks aja maha võtta, kella neljast Tallinna poole sõitma hakates oli tuju jälle hea, ainult plaanitud autos magamisest ei tulnud midagi välja, kuna olin liiga elevil ja jutustasin selle asemel terve tee Kristinaga.

Tallinnas vedas Merlis mu esiteks teatrisse, ühele esietendusele, mida ootamatult töökohustuste tõttu väisama pidi. Ei olnud meie tassike teed, aga noh, lõbus oli meil ikkagi. Siis haarasime veidi enne sulgemist Rimist hunniku poole hinnaga saiakesi ja paki ökokrõpse ning läksime Merlise poole maailma asju paika panema. Tema uus elamine on absoluutselt imeline, jutustada sai lõpmatuseni, kõik maailma asjad said üsna paika ja selle kõrvale täiesti märkamatult ka kaks pudelit šampust ära hävitatud. Kella poole ühe paiku vajusime mõlemad õndsasse unne. Järgmisel hommikul oli mul üllatavalt ainult veidike raske olla, Merlisel aga selle eest hirmus peavalu. Mina sõin hommikust, tema vedeles horisontaalis, lobisesime veel veidike ja oligi aeg edasi liikuda.

Reede õhtuks planeeritud Beebimaailma väisamine lükkus tänu teatrile laupäeva hommikule. Bussile kiirustades torkas pähe, et kõik oma käimised ja ühistranspordid olin ma hoolikalt ette planeerinud, selline pisike asi nagu PILETI ostmine oli aga kahe silma vahele jäänud. Õnneks on meil eduline e-riik, nii et ostsin mobiiliga päevapileti ja sellega oli mure lahendatud.

Turvatool sai vist välja valitud, no mulle meeldis algusest peale Concord kõige rohkem ja see mulje poes ei muutunud. Minu blogipostituse peale jagati minuga küll veel üht kogemust, et see tool olevat jube umbne, nii et laps suvel kogu aeg higistas, aga… No tõsiselt, ma ei tea, vaatasin neid kõiki, see polnud oluliselt kitsam kui teised, polnud ka katteriie halvem. Ma ka suvel autos higistan… See on ju loomulik? Suvekate on võimalik ka tellida, see äkki veidi aitab? Novot, mõtlemist veel veidi on. Vähemalt sain oma käega üle katsuda, see oli peamine.

Ühtlasi skoorisin kolm soodushinnaga veekindlat hingavat madratsikatet, mul oligi neid juurde vaja. Ma neile küll mingit lina peale ei pane, sest minu jaoks need ongi linad.

Beebimaailmast kiire kõrvalepõige Prismasse, kust leidsin lahedad kassiga sokk-sussid ja ostsin Poisile ühe suuruse ootama, veidike hallitusjuustu ja viinamarju ning siis Pipsiga Krissu poole. Ma pole tal hirmus ammu külas käinud, sai tehtud remonti imetleda, Krissu kokkas meile, maailma asjad said jällegi veel rohkem paika, ühesõnaga lust ja rõõm.

Seejärel Katsi poole, kus ma ka varem käinud polnud. Kolmekuustest kaksikutest olid üleöö saanud veidi üle aastased kratid, neid jagus igale poole 😀 Kaks tundi möödus linnulennul ja järgmine peatus oli Nadja juures. Kui Krissu juures ma veel alkoholi ei tahtnud, siis õhtuks oli raske tunne ammu unustatud ning tundus kohane pudel veini kaasa haarata. See sattus olema äärmiselt düsfunktsionaalse ja jonnaka korgiga, mida Nadja vähemalt pool tundi eemaldas – aga lõpuks oli kork muidugi sunnitud alla andma. Sai jällegi veini kõrvale igasugustest asjadest juteldud ning lõpetuseks Eesti laulu vaadatud.

Ja juba helistaski Marko, kelle tööpäev oli lõpuks läbi saanud ning sõidutas mind enda poole. Tal on hiljuti ostetud uues kodus remont pooleli, aga nad olid minu tuleku auks Margega kõvasti pingutanud, põrandaid õlitanud ja viimasel ööl tapeeti pannud… Sellest rääkimata, et mind ootas taas kord ees pidulaud, täiesti jumalik liha ja… Ja jällegi, sai uut kodu imetletud ning poole ööni maailma asju paika pandud, kuni ma poole kahe paiku lõplikult ära vajusin.

Täna unelesin poole üheteistkümneni voodis, siis tunnike mõnusat lobisemist hommikusöögilauas, seejärel läks pererahvas tööle ja mina jalutasin Kristiinesse. Plaanitud kohtumine jäi ära, Ilves Extrat seal kah polnud (tahtsin sealt pikkade suusapükste kohta küsida), niisiis oli mul ootamatult palju vaba aega, poodide kammimise tuju polnud, siis aga jäi ette Apollo 😀 Jajaa, RAAMATUPOE tuju on mul küll alati, tunnike möödus linnulennul ja mitu raamatut sai ära ostetud. Siis võtsin oma Swedi preeminapunktide eest saadud pusle, ostsin Prismast paki uusi põnevaid ökomähkmeid ning sõitsin kesklinna, kus veidike Rahva Raamatus hängisin, veel kolm raamatut ostsin, Kaubamaja Toidumaailmast Santa Maria mahedat lihamaitseainet ostsin ning siis trolli peale kiirustasin, et tunnipileti kehtivusajas Mahemarketisse jõuda. Mitmeid loodetud asju ma sealt ei leidnud, aga lahtist riisi ja mungube ostsin küll, poole hinnaga tähtaja ületanud šokolaadi ka.

Kuna Kristina pidi mu Mahemarketist peale korjama, aga selleni oli veel veidi aega, ostsin vastlakukli ning tassi kohvi ja lugesin pool tunnikest raamatut. Ja seejärel oligi kojusõit ehk jälle poolteist tundi lobisemist maast ja ilmast.

Fotokat mul kaasas polnud, nii et illustratsioone pole, tegin siis nüüd vähemalt pildi oma “saagist”, mungoad ja riis jäid küll välja. Need mähkmed, neid müüakse ainult Prismas ja kui tavaliste hind on Muumidega üsna võrdne, siis püksmähkmed on Muumidest ikka tunduvalt soodsamad. Proovida veel ei jõudnud, eks varsti. Ja mis raamatutesse puutub, siis kui tavaliselt ostan ma pigem €2-3 hinnaga, siis seekord priiskasin – kolm tükki olid igaüks €4, Aeda “Maitseelamused tervise heaks” suisa €10.50 (aga ma olen seda ammu tahtnud ja täishind oli üle €16, nii et win), Tiina Jõgeda “Õnne valem” köitis aga sedavõrd, et ostsin üle pika-pika aja TÄISHINNAGA raamatu, €12.95 😛

Tõepoolest, ma PEAN hakkama kord kuus Tallinnas käima. Just nii, et üks kuu Nõmmel ja teine kuu mujal. Lihtsalt nii tohutult lahe oli ja ehkki jätsin igaks kohtumiseks võimalikult pika aja, et ei peaks tunni pärast edasi kiirustama, vaid saaks ikka rahulikult jutustada, siis IKKAGI oli tunne, et ma võiks siin veel terve päeva olla, kas ma tõesti pean JUBA edasi minema???

Igal juhul on mul maailmaparimad sõbrad. Aitäh teile kõigile, oli mõnus!

Lõbusad plaanid

Järgmisel nädalavahetusel on mul linnaluba, saan kaks päeva ja kaks ööd täitsa üksi Tallinnas olla. Plaanid vaikselt selguvad, enamik kohtumisi on kellaajaliselt paigas, ööbimised ka. Laupäeva õhtul on veel ainult üks auk 19-22 ja pühapäeval on vaba ca 12-16, mille jooksul pean jõudma Kristiine keskusesse ja Mahemarketisse, neile lisaks ilmselt ainult ühe kohtumise mahutabki, muidu läheks liigseks rabelemiseks. Nojah, ja kuna Mahemarketist Lasnamäele liiklemiseks (sealt sõidab auto Pärnusse) kulub oma 45 minutit, siis tegelik vaba aeg on pigem 12-15.

Nadja ja Kratiga on räägitud, et võiks kokku saada, aga laupäev sai ootamatult kiiresti täis, Kratil oli vist pühapäev täitsa kinni ja laupäevane aeg on nii hiline, et sobiks ka ilmselt pigem Nadjale. Eks peab veel arutama.

Lõbus osa on see, et ma hakkasin kaardi pealt vaatama, kus kõik mu sõbrad-sulelised elavad ja kuidas nende vahet liigelda. Tuleb välja, et Merlis, Kats ja Marko elavad kõik VÄGA lähestikku, mida oleks võinud aimata ka tänavanimedestki, mis on täiesti ühest liigist. Jaburaks teeb asja aga see, et marsruut on Merlis -> Krissu -> Kats -> Nadja? -> Marko, ning kui neli neist elavad Põhja-Tallinnas ja ülal mainitet kolm eriti lähestikku, siis Krissu on hoopis lasnas ja Nadja (juhul, kui ma peaks talle külla minema, on alati võimalus, et tal on õhtuks juba muud plaanid või ta eelistab minuga kuskil väljas kohtuda) elab linnulennult küll ülejäänud kolmele Põhja-Tallinlasele väga lähedal, paraku on vahel raudtee ning sellest üle igas kohas ei roni, kenakese tiiru peab sisse tegema.

Ühesõnaga pole miskit kasu sellest, et kolm sõpra viiest elavad üksteisest 300-750 m kaugusel, ikka pean sisse tegema 6 km ja 2 km haagid. No viimane neist on vähemalt jalgsi käidav 😛

Hirmus lõbus on kaardi pealt niiviisi näpuga järge ajada! Ja kohe palju targemaks sain, selgelt oli näha, et üks suurem grupp sõpru on Põhja-Tallinnas üsna lähestikku, teine suurem grupp on Nõmmel üsna lähestikku, kaks tükki Lasnas üsna lähestikku. Nojah, (häid) tuttavaid on mul muidugi palju rohkem ja nende kõigi aadresse ma pole niiviisi analüüsinud, ega mul neid enamjaolt pole ka, ehkki linnajagu tean ilmselt kõigi puhul. Ühesõnaga see va statistikavajadus lööb ikka igal pool välja, sõprade elukohad vaja kah sinna suruda 😀

Nädalavahetuse mõtted

Käisime Tallinnas. Haidel ja Liisil külas. Emotsionaalne nädalavahetus, nagu nad alati olema kipuvad. Positiivse poole pealt kallid inimesed ja mõnusad jutuajamised, negatiivse poole pealt üks õnnetu õnnetus ja ühe väikese inimese valu tunnistamine (õnneks lahenes kõik hästi), lisaks tavalised pinged seoses väikeste laste ja pikemate autosõitudega.

Turvatool jäi kah ostmata, sest kõige tõenäolisem valik Concord on müügil vaid Beebimaailmas ja ega mul ometigi ei tulnud pähe enne laupäeva hilisõhtut kontrollida, kas nad üldse pühapäeval lahti on. Ei teagi, mis nüüd saab, Pärnus pole ühtki mind huvitavat mudelit müügil ja enne ostmist tahan neid ometi näha ja võrrelda, Beebimaailmas oleks kõik olemas olnud (no vähemalt veebis olid :P). Peab vist varsti jälle Tallinna minema.

Aga tore oli ikkagi, nii tore. Tahakski tihemini Tallinnas käia. Tahaks ise Nõmmel elada. Seekord oli tõeline talvemuinasjutt, Pärnus pole veel pooltki nii lahe.

Hoopis teisest teemast: mul on kohutav kirg kinnisvara vastu. No näiteks kui tuttav räägib mõttest müüa maha korter ühes linnas ja osta kodu teise ning et probleem on üsna suure laenuga, mis esimesega seotud on, lähen mina kohe portaalidest uurima, palju teised samasugused korterid maksavad, küsin tema korteri eripärade kohta ja mõtisklen, milline võiks olla optimaalne hind, kuidas korterit sättida, et sellest võimalikult ahvatlevad pildid teha, kuidas kirjutada võimalikult haarav tekst, mis rõhutaks selle korteri ainulaadsust, kas annaks veenda panka, et nad oleks nõus samast laenust teist korterit finantseerima jne.

No ühesõnaga, ma olen kinnisvarafriik. Sellest ma üldse ei räägigi, et senini hoian Pärnu kuulutustel aeg-ajalt silma peal – endal kodu ammu olemas, aga ikka on vaja vaadata, mida pakutakse. Kas äkki on nüüd midagi ägedamat jne.

Ma pole maakleri elukutset kunagi tõsisemalt kaalunud, peamiselt sellepärast, et see eeldab juhilube ja isiklikku autot, mul pole kumbagi. No vähemalt load on plaanis ära teha, autot muretseda aga niipea küll mitte. Ja ma tean, et maakleri elu pole ka mitte meelakkumine… Aga no… Kinnisvara on NII põnev! Kas annaks veel kuskil töötada, et sellega niiviisi kokku puutuda? Mingit erialast haridust mul ju pole ja ei tea, mis see ka olema peaks. Või mis ameteid peale maakleri veel olla võiks.

Oleks palju raha, siis ma investeeriks selle kinnisvarasse. Mulle tohutult imponeerib mõte osta halvas seisus perspektiivikaid kohti, et need üles vuntsida ja välja üürida või maha müüa. Jajaa, ma tean, et see oleks kõik üks k*pp ja igasugu probleeme oleks kindlasti palju, aga see oleks nii äge!

Kutsumuse otsingud on ühesõnaga endiselt täies hoos. Üks teine põnev suund terendab ka silmapiiril, aga kuniks midagi konkreetsemat kuulda pole, peab ju hoolega edasi mõtlema – vanemahüvitis hakkab lõppema ja raha ei kasva puu otsas… TÖÖLE vaja minna!

Imeline elu

Eile ja täna olen Plika aeda viinud ja ise pärast hommikusööki ära läinud. Mõlemal korral nuttis ja klammerdus, nii et pidin ta väevõimuga kasvataja sülle jätma, aga eile kestis nutt viis minutit ja täna vaibus juba sel ajal, kui eesruumis riideid selga panin. Mõlemal päeval oli pärast nutu lõppemist ilusti mänginud ja kõik asjad kaasa teinud, vahel küll veidi kurvastanud, aga see läks kiirelt üle. Ainus nähtav stressi märk oli lõunasöögi järele jätmine, aga hea märk jällegi see, et kui järele tuldi (ema käis mõlemal päeval), siis ei nutnud. Ühesõnaga nii ma olen vabalt nõus hommikul nutma jätma – tean, et kõik kohad, inimesed ja tegevused on talle piisavalt tuttavad ning ta rahuneb kiirelt.

Meil on nüüd kleepsusüsteem – kui õhtul ilusti magama jääb, saab hommikul selle eest kleepsu kleepida, lasteaiast tulles selle eest, et nii ilusti ilma minuta hakkama sai. Ma olen rääkinud, et kui ta nüüd hommikuti nutmise asemel mulle hoopis akna pealt lehvitaks nagu kõik teised lapsed, siis saaks koju tulles kohe kaks kleepsu kleepida. Vaatame, kas mõjub 😀

Täna õhtul käisime Abikaasaga kõigepealt kontserdil, siis kohvikus ja lõpuks Marise juures lauamänge mängimas. Ema pani lapsed magama ja kõik läks täpselt nii suurepäraselt, kui ma olin arvanudki. Mäherdune vabadus! Uue aasta plaan – iga nädal üks date night 😛 Või no hea küll, ehk üle kahe nädala. Eks näis, mis ema sellest arvab 😀

Nädalavahetus on vaba, homme õhtul oleme kahekesi kodus, piparkooke peaks millalgi tegema… Ja siis ongi juba uus aasta. Ehk jõuan aastakokkuvõtte ka homse jooksul ära kirjutada.

Toimekas nädalavahetus

Oh, kuidas ma armastan külalisi, nende auks saab alati kodu korda. Ühesõnaga Kristi kirjutas ja ütles, et tuleb Pärnusse, mina vuhtisin terve eilse ja pool tänast päeva koristada. Sai üle tüki aja põhjalikult ette võetud – elutoa põrandat pestud, lastetoa vaipu klopitud, põhjalikult vannituba küüritud ja kõike muud. Nüüd kõik särab ja on korras ja hea on olla.

Eriti mõnus on see, et Plika sünnipäeva eel oleks pidanud suurema puhastuse nagunii ette võtma, nüüd jääb see vaev ära. Ja täna leidsime juhuslikult talle sünnipäevaks printsessikleidi ka. Rippus kapis, ootas parajaks saamist – avastasime, et ongi. Abikaasa töötas mäletatavasti Londonis pruutkleite disainivas firmas, seal oli keegi väikestele lilleneiudele kleidid tellinud, aga polnud välja ostnud vms, need olid seal vist mitu aega seisnud, taheti ära visata, Abikaasa tõi siis hoopis koju. Teine kleit on sarnane, aga veidi suurem. No eks te nädala pärast näete pilte 😛

Kusjuures Kristi polnud tänase päeva ainus külaline, Kaidi käis ka õhtul läbi – mõlemaga sai mitu tundi mõnusalt jutustatud, ehkki jah, pool ajast nõudsid küll lapsed tähelepanu endale, klassika.

Kurk on valus ja hääl kähe. Ja viimased ööd on lühikeseks jäänud, nii et täna tuleb väga varajane magamaminek. Minu jaoks on enne keskööd väga varjane 😛

Scroll to Top