Nov 092014
 

Päeval kirjutatud postitus oli mõeldud küll vaid mobiilioperaatorite konkurentsi üle arutlemiseks, aga sinnagi hiilis veidi üldist nutikajuttu sisse. Nüüd, kus nutikogemust on viis kuud, tahaks sellesse teemasse pikemalt süveneda.

Mis mulle nutika juures meeldib? Kõige olulisem – et mailid ja FB chat on kogu aeg olemas ning vajalik info on seega alati värske. Eriti muidugi väljas asjatades, aga väga mugav ka kodus, kus ma üritan arvutit võimalikult palju kinni hoida (tahtes samas olulistest (töö)asjadest ikkagi jooksvat ülevaadet omada). Veidi vähem olulisem – kui on vaja kuskil aega surnuks lüüa ning arvutit pole käepärast, saan näiteks kosmeetiku ukse taga oodates kiirelt blogid läbi lugeda või pikas poesabas seistes Candy Crushi mängida. Teoreetiliselt vajalik – saan alati otsida netist infot, kui see vajadus peaks kuskil arvutist kaugemal tekkima. Mugav on see, et fotokas on alati käepärast, fotofailide nimetused on ideaalsed (aasta-kuu-kuupäev-kellaaeg), need laevad ennast automaatselt Dropboxi, nii et ei pea muretsema fotode backupi pärast.

Mis mulle nutika juures EI meeldi? Puutetundlik ekraan – õigemini pigem see, et ÜHTKI füüsilist nuppu pole. Ma tahaks kõnet vastu võtta ja fotosid teha reaalselt nupule vajutades – kõike muud võin ma põhimõtteliselt ka näpuga vedada, aga õues käigu pealt kinnastatud käega kõnele vastates oleks füüsilise nupu olemasolu kordi mugavam, samuti on minu jaoks üsna häiriv pildistamiseks ekraani toksimine. Aku vastupidavus – enne tööpäeva laen alati öösel, vaid siis, kui on ette teada, et kodust lahkumise plaani pole, jätan laadimise reaalselt selleks ajaks, kui aku tühjaks saab. Kahte päeva vastu ei pea… Kõigi toimingute sooritamine, mis nõuavad pikemat lugemist/kirjutamist – tillukese puutetundliku ekraaniga üsna tüütu, arvutis kordi mugavam. No ja üleüldiselt fakt, et telefon on nii lahmakas ja õrn. Ja fotokas on nutika kohta küll pigem hea, aga jääb minu jaoks tavalisest fotokast nii kvaliteedilt kui kasutusmugavuselt märgatavalt alla.

Minu ideaalne telefon oleks väiksem ja vastupidavam (nii disaini kui aku pidavuse poolest), nuppudega, mingi vahepealses suuruses värvilise pigem mittepuutetundliku, aga siiski piisavalt normaalse ekraaniga. Kuhu jookseks sisse nii meilid kui FB chat kui blogid ja oleks teoreetiline neti kasutamise võimalus :) Ja fotokas võiks ka ikkagi olla võimalikult hea. Aga ma ostaks selle telefoni kõrvale ideaalis siiski ka mõne nunnu kompaktkaamera ja jätaks telefonikaamera vaid nondeks puhkudeks, mil päris fotokat pole kaasas.

Aga sellist telefoni vist ei ole :D Nii et eks ma siis kasutan oma nutikat edasi, üldiselt ei saa väga kurta.

Lõpetuseks lähemalt pimp my phone aktsioonist. Kui ma nutika õelt sain, oli sel vana kulunud mustast nahast ümbris. Aja jooksul lagunes see üha enam (näiteks hargnesid lahti kinnituse õmblused ja magnet kukkus sealt seest välja), nii et lõpuks oli seda piinlik teiste nähes väljagi võtta. No ja must on minu jaoks surmigav värv nagunii. Tahtsin endale Aliexpressist uut ja ilusat ümbrist tellida, aga valik on seal nii suur, et ma üritasin korduvalt ilusti hinna järgi sortida ja järjest kõik läbi vaadata, aga tüdinesin sellest alati väga kiirelt – ammu enne seda, kui omadega reaalselt kuskile jõudsin.

Septembri teises poolsuvies jõudsin lõpuks nii kaugele, et tellisin ära kolm erinevat ümbrist – kahed nahast “kaaned” (nö flip case), kolmas plastikust tagumine pool. Nii umbes nädalake tagasi sain need kõik järjest ka kätte ja ehkki olen põhimõtteliselt kõigiga rahul, pole ükski ideaalne :D

Plastikust tagus maksis €3.75. Tellisin ühe teise pildi, mis neil otsas oli ja sain teise eelistuse, mis on ka väga nunnu, aga kuna see sinine ei sobi karvavõrdki mu tumepunase telefoniga, ei hakka ma seda kasutama (kui ma peaks kunagi uue nutika ostma, mida ma küll lähiaastatel juhtumas ei näe, siis võtaks kindlasti valge, sest see sobib igasuguste ümbristega kõige paremini). Väga hea tagus on muidu – ma vihkan läikivaid pindu, aga see on mõnusalt matt.

Kaalun oma lemmikpildiga taguse tellimist, mille kollased toonid peaks mu telefoniga kenasti kokku minema. Samas pean tunnistama, et olen kaante moodi ümbrisega juba harjunud ja mulle on oluline see, et ekraan on kaitstud… Seega ei tea, kas on ikka mõtet.

Kirju ümbris maksis €3.95 ja meeldib mulle tellituist kõige rohkem, seda kasutangi – värviline ja rõõmus on lihtsalt minu teema. AGA ma ei pannud tellides tähele, et selle sisu on HELEROOSA… Mis on viimane värv, mida ma enese lähedale sooviksin. No mis teha, pigistan silma kinni.

kirju

Kolmas ümbris oli kõige kallim – €5.52 – ja näeb neist ka kõige elegantsem välja. Peamine argument selle tellimisel oli sisemine fototasku – mulle kangesti meeldivad sihukesed asjad, saan igale poole perepilte toppida. No ja punane on ju üks mu lemmikvärve. Ja on tõesti ilus, aga ühevärviline tundub nii igav ja kirju meeldib ikkagi rohkem, seega osutuski esimeseks valituks see – enamasti on ümbrisest ju näha ikkagi välimine pool, mitte sisu. Ei suuda otsustada, kas peaks jätma alles, et seda vahelduseks kasutada või ei hakka ma seda nagunii tegema ning võiks maha müüa.

punane

Mu ideaalne ümbris oleks kombo kõigist kolmest – fototaskuga kaaned, mille peal mu lemmikfoto plastiktaguselt (selle sarja fotosid kahjuks kaantena ei ole). Kunagi ilmselt lappan veel Aliexpressi ja üritan ehk midagi paremat leida, aga kuna praegune ajab asja ära ja mul on muudki tegemist, siis usun, et seda niipea ei juhtu.

Kui mõni Samsung S3 omanik tundis seda postitust lugedes, et tahaks endale kangesti seda plastikust tagust või punaseid kaasi, siis ma põhimõtteliselt võin maha müüa :) Kui ei, siis seisku kodus edasi. Kuskile osta.ee stiilis portaali ma neid igal juhul üles toppida ei viitsi.

Nov 082014
 

Huvitav, kas mobiilifirmadel on reegel, et kord aastas võib üritada inimest uuesti enda juurde meelitada? Hakkasin blogist eelmist sarnast juhtumit otsima ning avastasin, et see toimus umbes aasta tagasi. Toona tegi Tele2 hea pakkumise, mille vastu võtsin, Elisa pakkus aga veel paremat ja jäin siiski nendega.

Nüüd hiljuti helistas Tele2 uuesti. Seekord oligi kõne konkreetselt nii sõnastatud, et mõtlesime küsida, mis te praegu maksate ja kas me saame äkki parema pakkumise teha. Ütlesin, et olen oma €2.99 ja 1000 kõneminutiga muidu väga rahul, aga sain suvel nutika ning ehkki ma olen enamik ajast wifis, tunnen vahel puudust mobiilsest netist, et meilid kogu aeg telefoni jookseksid – samas nii palju ma sellest aga puudust ei tunne, et maksta igakuiselt €2.99 asemel €8 või €10.

Selle peale pakuti mulle paketti, kus kõneminutid samad, lisaks 5GB netti ja kuutasu €8 – aga esimeseks aastaks soodustust 50%, nii et oleksin maksnud 12 kuud €3.99. Võtsin pakkumise vastu, sest üks lisaeuro kuus neti eest, mida ma vahel natuke vajan, oli just see kulutus, mille olin nõus tegema. Ja aasta pärast oleks uuesti vaadanud – kas õnnestub mõni uus soodukas kaubelda või kui ei õnnestu, siis lihtsalt ainult kõnede pakett tagasi võtta.

Ja taaskord tegi Elisa parema pakkumise – sama kuutasu eest samad minutid piiramatu netiga kaheks aastaks :D Sõnumi hind oli küll Tele2 paketis 1 sent ja Elisal 5 senti, aga ma eelistan nagunii helistamist ja saadan sõnumeid vaid viimase häda korral, seega pole ka selles suhtes mingit vahet.

Nii et mul on nüüd mobiilne internet ja on mugav küll. Peaasjalikult just see, et meilid on kogu aeg “kaasas”, FB chat samamoodi (kasutan seda pigem asjaajamisteks kui niisama lobisemiseks). Vahel loen Feedlyst blogisid (aga sedagi pigem harva, 90% ikka arvutist) ja see on suht kõik. Niisama FB feedi ei lehitse ma telefonist kunagi ja mis iganes muid asju ma netis ajan – neid teen endiselt arvutis, mis on minu jaoks nutikast kordades mugavam. Kindlasti on hea kasutada mobiilinetti jooksva info otsimiseks, kui arvutit pole käepärast, aga niisama meelelahutuseks nutikaga netis surfamine, kui arvuti kasutamise võimalus on olemas – see on minu jaoks endiselt täiesti arusaamatu.

(täpselt sama suhe on mul ka tahvelarvutiga – mängida ja veidi lugeda sellega ju võib, aga puutetundlikud ekraanid pole absoluutselt minu teema)

Ainult see on tüütu, et wifis laadis Dropbox kõik fotod kohe automaatselt netti üles, aga mobiilse netiga ta seda ei tee. Seadeid peaks olema võimalik muuta, aga ma olen googeldanud ja proovinud, seni tulemusteta. Mulle väga sobis see, et telefoniga pildistades sain pildid arvuti Dropboxi kaustast kohe kätte – ma tahaks, et see ka edaspidi nii oleks, mitte et ma peaks selleks spetsiaalselt wifit sisse lülitama ja OOTAMA, kuni Dropbox suvatseb sünkima hakata. Ma tahan, et see toimuks jooksvalt ja automaatselt, ilma et ma sellele üldse mõtlema peaks.

Suht samal ajal, aga teineteisest täiesti sõltumatult, helistas mulle ka teine Elisa osakond, mis tegeleb interneti pakkumisega. Kuna €20 kuutasu naersin kohe välja, pakuti 4G netti kiirusega 15 alla, 5 üles, 50GB piiranguga €15 eest kuus. Hetkel on meil Elioni 5 üles, 1 alla €16 eest kuus ja ma olen sellega täiesti rahul, samuti on mul õhust leviva neti suhtes suured eelarvamused. Ühesõnaga mina oleks nad pikalt saatnud, aga Abikaasa kuulatas kõrvalt ja tahtis proovida. Kuna tal oli võimalik sobilik ruuter laenuks saada ning esimene nädal oli tasuta prooviperiood, lasimegi SIM-kaardi koju saata.

Kodus muidugi avastasime, et torrent ei tööta, nii et sellele lepingule tuli sama kiire lõpp. Sai küll mainitud, et tõmbame sarju, aga ei täpsustanud, et kasutame torrentit ja see on ainsana keelatud. Kuna mulle aga ei meeldi sarju otse netist vaadata, samuti ei pea ma vajalikuks hakata oma tõmbamise harjumusi muutma, siis Elion sobib suurepäraselt. Jäägu õhu kaudu leviv internet neile, kes kaabliga ei saa, mulle piisab harilikust wifi-ruuterist.

Nutikaga seonduvatest mõtetest tahaks tegelikult veel ühe üldisema postituse kirjutada, aga see seisab fotode taga. Väljas on hall ilm ja meil pole kodus kuskil piisavalt valgust. Seega… Mõni teine kord.

Jun 292014
 

Kurtsin hiljuti, et oleks nutitelefoni juba täitsa vaja, aga ühtki ideaalset pole müügis ja ülejäänute seast ei oska valida. Õeke on mul aga täielik tehnikafriik, kes vahetab telefone umbes sama tihti kui sokke ja vanu eriti maha müüa ei viitsi, vedelevad tal niisama sahtlis. Mu seni kasutuses olnud telefon tuli ka kunagi tema sahtlist :D

Nüüd on mul siis Samsung Galaxy S3. Ma poleks seda elu sees poest ostnud, sest minu meelest näeb see kole ja ümmargune välja :P Aga mulle tundus igati loogiline võtta esimeseks nutikaks pigem õekese vähekasutatud telefon, mille sisu kohta olen vaid kiidusõnu lugenud… Parem variant, kui võtta järelmaksu peale telefon, mis pole nagunii ideaalne. Õeke tahab ka raha saada, aga esiteks vähem ja teiseks ei ole mul nüüd sundust kaheks aastaks mobiilse neti paketti võtta. Ma ei välista, et ma selle mingi hetk võtan, aga esialgu kasutan küll ainult wifit ja vaatan, kuidas mu vajadused on.

Elisa esinduses lõigati mu SIM kaart täitsa ilma rahata väiksemaks ja anti “raam” kaasa, nii et saan oma SIMi vajadusel ka vanade telefonide sees kasutada. Andmesidet ei tulnud küll pähe kohe kinni keerata – selleks ajaks, kui Abikaasa seda tegi, oli veidi üle 1MB täis tiksunud ja noh, mul pole õrna aimugi, kuidas seda nüüd maksustatakse. Ma tean, et taolistel puhkudel oleks võimalik ka suuremate kulude vältimiseks nö tagantjärele netipakett võtta, aga ma eeldan, et see 1MB ikka nii palju maksta ei saa. Pole õrna aimugi ja kuu ehk arveldusperiood saab homme läbi ka… Kuskilt Elisa iseteenindusest ilmselt kaevaks oma paketi tingimused välja, aga vanasse versiooni ei lase enam sisse logida, uus ei lase kasutajanime ja parooliga sisse, mina aga ID kaardiga logida ei viitsi, seega ei käi enam iseteeninduses kah. Peaks äkki homme neile helistama või midagi… Aga no siiski, 1MB, kui kallis see olla saab. Mingil odaval ainult helistamise paketil, mida nad praegu kodulehel pakuvad, oli andmeside hind vist veidi alla €3/MB. No ma eeldan, et mul hullem olla ei saa.

S3 on küll suurem ja ümaram, kui sooviksin ning tumepunane läikiv korpus pole ka üldse minu maitse, aga tellin eBayst mõne nunnu katte ümber ja vähemalt kaamerat sellel telefonil kiidetakse :) Esimesed pildid on tehtud ja tunduvad normaalsed. Külgede suhe on (vist) küll 3:4 ja seda 2:3-ks muuta ei saa – samas, olgem ausad, ma ei tee enam fotosid taskutega albumisse nagunii ja fotoraamatusse sobib mistahes mõõt, nii et vahet pole.

Olen nüüd tasapisi oma uut sõpra tundma õppinud ja endale sobivaks kohandanud. Nii hull polegi, kui kartsin, ehkki alguses oli küll tunne, et mitte millestki aru ei saa ja noh, senimaani on harjumuspäratult palju asju, mida ma lihtsalt ei oska teha, iga pisiasi nõuab googeldamist.

Eesti keele vahetasin üsna alguses inglise keele vastu – sel hetkel, kui hakkasin telefoni eestikeelset juhendit juba esimestel lehekülgedel ingliskeelse abil “tõlkima”, sest eestikeelsed väljendid jooksutasid mul juhtme kokku. Sest no mulle tõesti ei ütle mitte midagi väljend “seadme lähtestamine”, samas kui väljend “reset” on selge kui seebivesi. Eestikeelne tehnikat ja arvutit puudutav jutt on alati nii lohisev ja arusaamatu, minu jaoks polnud Android mingi erand. Juhendi lugemine jäi muidugi üpris kiiresti pooleli, ma lihtsalt ei viitsinud süveneda. Kõige paremini töötab ikka see, et kui ei oska, siis kõigepealt küsin Abikaasalt ja kui tema ei tea, siis googeldan :D

Minus tekitavad ebamugavust igasugused seaded ja asjad, mida ma mingil äpil teha/näha luban. No igasugu GPSi kasutavad värgid ja nii edasi. Ma alguses lubasin telefonil asukohta määrata vms, aga hiljem lülitasin lihtsalt GPSi välja. FB-l õnnestus vist ka asukoha värk välja lülitada, mulle see asi ei meeldi.

Äppidest tõmbasin endale Feedly, FB, FB chati ja Candy Crush saga :P Noh, Gmail ja Chrome olid juba olemas, Google’i telefon ju. Neid nö sisseehitatud Google’i äppe oli oksendamiseni, aga õnneks ma neid ei näe, nii et nad ei häiri. Esilehele jätsin ainult need, mida kasutan, kõik tundub üsna armas.

Üks asi, millest ma eriti sotti ei saa, on märguannete maha keeramine. No ei taha ma, et Dropbox saadaks teate iga kord, kui sinna on midagi laetud – ma tean isegi, et kõik mu fotod ennast sinna backupivad :D Aga kõige esimene kiire googeldamine mind targemaks ei teinud. Siis veel Candy Crush, mis  annab märku, kui elud on täis. No ei taha seda. Pole jõudnud veel googeldada, eeldan, et peaks need kõik ikka kuidagi maha saama, loogiline ju oleks. Ehkki Dropbox olevat vist hirmus pealetükkiv.

FB äpp on talutavam kui iPadil – seal tundus, et pooled asjad feedi ei jõua, selle eest reklaami oli nii palju, et surin. Põhimõtteliselt ma FB-s iPadiga lihtsalt ei käinud. Samas FB chat oli 10-tollise tahvliga hoolimata puuteekraanist üsna talutav, samas kui nutikaga on ikka väga ebamugav. Kaalun tõsiselt chati uninstalli, see ju näitab mind muidu kogu aeg wifis olles online, mis julgustab inimesi rääkima, aga ma tõesti ei viitsi neile telefonist vastata ja iga vestluse peale tulevad ju märguanded ja…

Põhimõtteliselt ma kaalun isegi FB enda maha laskmist, sest arvutist on mul seal siiski mugavam käia ja mulle tegelikult ei meeldi igal hetkel kõige parasjagu toimuva kontrollimine. Mulle istub just see, kui ma vaata päevas korra-kaks feedi läbi – nii ei raiska liiga palju aega, samas olen kõige olulisega ikkagi kursis. Aga noh, esialgu ma vist siiski FB jätan, chati pigem mitte. Ja kui on tunne, et hakkan FB-d liiga tihti kontrollima või et see liiga palju igasugustest asjadest märku annab (haldan tööga seoses üht lehte, kus iga inimese iga liigutus, laik ja kommentaar tuleb mulle märguandena jne) – siis lasen maha. Või keeran alustuseks märguandeid rohkem kinni, see peaks ju võimalik olema, ma kuskil isegi nägin. Arvutis need töölehe laigid mind ei häiri, aga telefon ju teeb iga kord häält… No samas mul mobiilset netti nagunii pole ja wifi võiks aku hoidmise mõttes olla nagunii pigem välja lülitatud, seega ei tohiks need märguanded minuni üldse eriti jõuda :D

Telefoniraamatust pole ma päris hästi sotti saanud. Kopeerisin enne telefonivahetust vanast telefonist kõik kontaktid SIM kaardile ja seal nad nüüd on. FB pakkus võimalust sünkida ainult olemasolevate kontaktide info, aga kui ma selle valisin, siis pani ikka terve kuradi FB sõbralisti mu kontaktide alla ja ühildunud ei olnud midagi, kõik olid SIM kaardil asuvatest kontaktidest eraldi. Nii et võtsin FB kontaktidest lihtsalt maha. Iseenesest mulle meeldiks, kui numbritele tuleks automaatselt FB profiilipildid juurde, aga jah, tahaks ainult neile numbritele, mis mul juba telefoniraamatus on, mitte et terve FB sõbralist sinna lisaks tuleb… Ja ma pole viitsinud uurida, kuidas seda saavutada. Vbla peaks kontaktid SIM kaardilt telefoni kopeerima, sest SIM kaardi kontaktile ei lasknud ta isegi fotot lisada, äkki FB sünkimine töötab ka ainult telefoni mälus olevate kontaktidega. Ühesõnaga eks ma uurin, kui viitsin.

Praegu on kõige põletavam küsimus meelespead. Ma elan nende najal, kõik jääks muidu tegemata. Mul on vaja, et telefon karjuks, kui midagi on vaja teha :D Kirjutasin vanast moblast kõik välja, aga kuidas uude lisada, ei tea. On seal mingi asi olemas või ma peaks äpi tõmbama või… Abikaasa kasutab Google Calendari, ma selle teen kindlasti endale, et me saaks omavahel näha, kes millal mida kus teeb… Aga kas ma peakski seda kasutama kõige jaoks või veel midagi muud ka… No mu vanal Nokial oli ainult üks lihtne võimalus ja seda ma kogu aeg kasutasin, nüüd on sada erinevat äppi ja… Palju küsimusi, vähe vastuseid. Homme õhtul peaks telefon mulle näiteks meelde tuletama, et ma vee ja elektri näidud ära saadaks, nii et ma peaks selle asja siiski kiiremas korras tööle saama :P

Rohkem vist ei oska praegu midagi öelda, niigi kirjutasin jälle romaani kokku. Eks ma näpin ja kasutan ja vaatan. Aga jah, üldiselt ei ole nii hull, kui kartsin. Tahaks nüüd lihtsalt asja nii palju tööle saada, et oskaks kõike vajalikku kasutada ja ei raiskaks sellele nutindusele enam nii palju aega. Alguse asi…

Jun 242014
 

Kuna ma olen teatavasti suures koristustuhinas, siis arusaadavalt ei leia ka siit blogist muud, kui paljude jaoks igavat koristusjuttu :P

Koristamise rindel oli puhkus äärmiselt edukas – koristasin viiest päevast kokku umbes 3,5. Laupäev kulus tervenisti sotsialiseerumisele ja molutamisele ning pool jaanilaupäevast kah, ülejäänud aja olin rakkes.

Läksin õhtuti magama 12-2 vahel ning ärkasin hommikul 9-10 vahel. Mingi bioloogiline kell vist siiski tiksub, sest just sellesse vahemikku ärkamine alati jäi.  Ja hästi tihti oli nii, et täpselt kell üheksa või täpselt kell kümme tegin silmad lahti. Ööuned jäid 7-9 tunni pikkuseks – täiesti normaalne tulemus, ütleks ma. Järgmised kaks päeva on vaja kella peale tõusta ja tööle minna, sestap katsun nüüd kenasti paika pandud plaaniga jätkata ning hiljemalt pool kaksteist voodis olla.

Laupäeva hommikul tegin veidi jooksvaid igapäevaseid koristustöid. Siis käis ema korra oma mehega siit läbi, tõid meile turult head-paremat: Pajumäe kakao kohupiimakreemi ja ürtidega kohupiimakreemi ja maasikaid. Ja lõhevorstikesi.

Hommikust sõime kella 12 paiku, siis viis Abikaasa mu tööle, ise läks aitas emal äsja ostetud söögilaua üles tassida, jättis siis lapsed sinna ning käis ka korra oma tööasju ajamas. Seejärel võttis ta mind peale ja läksime jälle ema juurde. Seal sai lõunat süüa ja niisama jutustada. Koju jõudsime õhtul vist umbes nelja-viie paiku, ülejäänud päeva veetsin ma voodis vedeledes ja nutitelefonide arvustusi lugedes.

Välja valida ei suutnud ikka midagi (ehkki oleks järjest rohkem vaja), sest sellist telefoni, nagu mina tahan, lihtsalt pole: 4,3-tollise ekraaniga, VÄGA hea kaameraga ja muidu kiiret Androidi, lisaboonuseks oleks vee- ja tolmukindlus. Sony Xperia Z1 Compacti promotakse hullu moodi ja tundub muidu igati ideaalne, aga kaamera olevat kehvades valgustingimustes üsna halb. Ideaalse telefoni eest ma võiks rohkem maksta, aga sellisel juhul küll mitte. Teine variant oli Sony Xperia V, mis on vanem mudel ning hind on praeguseks mõnusasti kukkunud – seda kaalusin, kuna tundus, et on ka praegu täitsa arvestataval tasemel, kaamera muidugi oleks suht sama, aga noh, selle hinna eest ning esimeseks nutikaks ehk tuleks kõne alla. Ega ma siiski pole kindel, kas asi on seda väärt või kui kiiresti see telefon tehnilises mõttes aeguks – kui ma ostan, siis tahaks ju pikaks ajaks… Ülejäänud miniversioonid on mu teada kehvema sisuga, peale Sony kellelgi vee- ja tolmukindlust nagunii pole, nii et neid ma pikemalt ei uurinud. Ja 5-tollised on nii kuradi suured…

Pühapäev möödus peamiselt lastetoa ja laste asjade koristamise tähe all. Kui lapsed oma tuba ise koristavad, tähendab see tihti, et kõik kraam lükatakse valimatult kappi peitu. Eks ma üritan jälgida, et asjad saaks oma õigetele kohtadele, aga ajaga läheb süsteem ikka veidi sassi. Nii ma siis nüüd vaatasin kõik üle ja korrastasin, viskasin ära hunniku kritseldusi ja katkisi asju, samuti tõmbasin julmalt põrandale kokku kolm riiulitäit pehmeid loomi, kellega varem mängiti, aga nüüd enam üldse mitte – ütlesin lastele, et valigu paar lemmikut välja ja ülejäänud anname ära. Nüüd ongi terve suur kuhi loomi, kes uut kodu otsivad. Ei teagi, kuhu oleks neid kõige mõistlikum pakkuda.

Lasteasjadega jätkates liikusin koristamisega elutuppa. Pärast lastetoa remonti sai sinna asju tagasi viidud väga valikuliselt ja kõik, mis kvaliteedikontrolli ei läbinud (titekamad mänguasjad ja raamatud, pisikesed jubinad jne), toppisin täiesti suvaliselt elutoa kappidesse peitu. Seal nad siis seisid üle poole aasta, ilma et ma oleks nendega midagi peale hakata viitsinud :D Aga igal asjal on oma aeg ja nende aeg jõudis lõpuks kätte. Õige tujuga läks sorteerimine kiirelt – prügisse, ära andmiseks, alles hoidmiseks. Üldjoontes viskasin ära peaaegu kõik mõttetud üllatusmunavidinad ja muid pisiasju, jätsin alles kõik puidust mänguasjad, sest tittesid ikka vahel külas käib (ja küllap tuleb meie perregi kunagi veel) ning tõstsin ära andmiseks kõrvale kõik plastikust mänguasjad – mul oli mänguasju lihtsalt liiga palju ja mulle isiklikult meeldib puit rohkem :) Abikaasa õel on kaks väikest last – 1,5-aastane ja 1-kuune – nii et saan kõik liigse neile edasi pärandada, asjad on ju iseenesest täiesti korralikud ja kenad.

Lisaks mänguasjade koristamisele tõin teiselt poolt tolmu seest ära hunniku asju, mis kuulusid minu “valdusalasse” – nõud, riided jne. Neid sai ka puhastatud ja ära pandud.

Eile jätkasime Abikaasaga teise poole koristamist ning panime turvatoolid autosse, masintäie pesu jõudsin ka pesta. Õhtul läks Abikaasa lastega Valka, mina võõrustasin ema ja tema meest, hiljem pidasime õekesega Skype’i sessiooni.

Täna magasin kümneni, lugesin siis läbi mõned blogipostitused ja kahe päeva FB, mis võttis aega hvaking KOLMVEERAND TUNDI – nii juhtub, kui suures koristushoos FB-s käia ei viitsi, aga päris üle vaatamata jätta ju ka ei saa :D Siis mõtlesin, et nüüd võiks juba hommikust süüa küll ning tuli tuju Kodutunde viimane osa ära vaadata. Kaheteistkümne paiku hakkasin lõpuks asjalikuks.

Kõigepealt koristasin ära kapikese koridoris, kus hoiame ravimeid, kilekotte, ära viskamist ootavat elektroonikat ja patareisid ning muud pudi-padi. “Enne” pilti nagu tavaliselt teha ei märganud, aga te kujutage ette kappi, kus kõik on täiesti läbisegi riiulitele kuhjatud, nii et mitte midagi pole võimalik üles leida ja meeleheitlikult tuhnides ning otsides kukuvad kõik asjad kogu aeg kapist välja, aga seda, mida vaja, IKKA ei leia :P

Noh, nüüd tõstsin kõik kraami kapist välja ja sorteerisin ära. Ravimite läbi vaatamine päädis ca tunniajase Skype’i vestlusega, kus ma Kaidilt järjest kõige kraami kohta lisakommentaare küsisin. No et mis kohe pärast aegumist ära visata, mida võib kauem hoida, kas võib WC potist alla lasta või peaks apteeki viima. Kuna mul antibiootikume polnud, siis kõik ülejäänud kraam kvalifitseerus ise ära viskamiseks küll. Nüüd vähemalt tean täpselt, mis asjad mul olemas on ja kõik on kehtiv.

Võtmekarbis, mille kunagi piinliku hoolega korda tegin ning kõik võtmed ruumide nimedega ära sildistasin, oli jälle segadus tekkinud, vahepeal oli ka üks lukk vahetusse läinud, nii sai jälle sildita võtmeid tuvastada ja organiseerida. Elektroonikale ja patareidele tegin omaette karbi, muud asjad said kah kenasti ära pandud. Nüüd on rõõm suur, sest kapist leiab jälle kõik kiiresti üles. Ma juba mitu kuud mõtlesin, et peaks korda tegema :P

IMG_0985

Siis liikusin edasi magamistuppa. Selles veebruarukuises postituses pildistasin viimati sealset kaost üles, toona sai kaks päeva hiljem üks pool toast korda, aga kaos kapi otsas jäi puutumata. Nüüd siis võtsin ette ja tõstsin kõik kraami kapi otsast alla, ülemisest kapist ning riidekapi põhjast kõik välja, sorteerisin ära ja panin tagasi. Riidekapp ise, st puudel rippuvate riiete osa, sai mäletatavasti hiljuti korda tehtud, nii et see õnneks koristamist ei vajanud. Aga too kapipealne, ülemine kapp ja need arvutud kotid, mis ma riidekappi eest ära tõstnud olin… Oh jah, koristamist jagus. Nüüd on vähemalt kõik asjad läbi vaadatud ja mugavalt ära pandud, nii et tean täpselt, kust mida otsida. Ainus, mis jäi tegemata, oli väikseks jäänud lasteriiete ülevaatus – need on suuremalt jaolt liikide kaupa kenasti kottides, aga lisaks on kaks või kolm kotitäit vahepeal juurde tulnud kraami, mis tuleks kenasti teiste juurde panna… No ja kõik võiks jälle selle pilguga ka üle vaadata, et äkki pole ikka vaja päris kõike alles hoida, äkki võiks veel midagi ära anda. Oma lemmikuid ju ei raatsi, kuna on vist ikkagi plaan veel kunagi perelisa muretseda. Ja neid lemmikuid tuleb ajaga järjest juurde. Nii et jah, kapid on muidu korras, aga need riidekotid vajaks veel lisatähelepanu.

Abikaasa riidekapi ja selle kohal asuva kapi vaatasin ka kiirelt üle – seal polnud palju teha, enamik riiuleid olin lähiminevikus juba ära organiseerinud. Sättisin natuke asju paremini paika, paar päeva varem ära likvideeritud kaoseriiulist panin viimased asjad ära, et Abikaasa talveriided sinna mahutada ning kõige alumist riiulit, kus me jõulukraami hoiame, tegin ka veits rohkem korda. No see ei võtnud palju aega.

Ma üldse ei tea, mispärast ma neid kappe üles pildistan, sest ega midagi erilist ju ei paista, aga no parem ikka, kui mõni illustratsioon juures on ja kui ka teid ei huvita, siis mul endal on aasta pärast juba kindlasti põnev vaadata, kuidas varem oli.

IMG_0982a

Aga jah, see üks pool toast, mis veebruaris korda sai… See on nüüd hullem kui enne :D Ma tegin küll kummutisahtlid reedel korda ja riidekapist panipaiga, st seal peaks ka kõik suht korras olema, aga ülemine kapp vajab endiselt organiseerimist, kõik viimase viie päeva jooksul välja sorteeritud asjad, mis ära andmist ootavad, on kummuti kõrval kottides kuhjas ning riiulisse, mis oli juba enne üsna sassis, olen viimaste päevade jooksul täitsa valimatult juurde toppinud kõik asjad, mis on plaanis maha müüa või mis mujalt koristamise käigus eemaldatud on ning veel oma õiget kohta ootavad.

IMG_0973

Elutoas on nüüd alumised kapid korras, aga sektsiooni ülemine osa endiselt oma aega ootamas – üks väiksem kapp ja sahtlid, kõik kapipealsed ja riiulid ning kõige põhjalikum kaosekolle on muidugi baarikapp, mis on täiesti suvalisi asju täiesti pilgeni täis topitud. Ei kujuta ette, kuidas pärast tööd tuju ja viitsimist on – võib juhtuda, et on väga palju, aga sama hästi võib ka juhtuda, et üldse mitte :D Hea oleks muidugi sorteerida, kui lapsi jalus pole, aga eks ole näha, kuidas kujuneb. Millal nad maalt tagasi tulevad, seda ma ka ei tea… Kui nad veel reede ära oleks, oleks ideaalne, aga ei ole sugugi kindel.

Üksinda on mõnusalt rahulik toimetada, aga natukene nukker on ka. Ma väga naudin üksindust, aga laste kilkeid ja kallistusi igatsen ikka. Nende lollitamist, tülitsemist ja segamist samas üldse mitte :P Nii et võtan olukorrast parima, varsti on nad nagunii tagasi.

Tänase koristuspäeva otsad tõmbasin kell kaheksa kokku, sõin siis kõhu mõnusalt täis, nüüd on blogi ka kirjutatud, kell on pool üksteist – ongi paras aeg voodisse minna, et mõned tükid šokolaadi nosida (küll on hea, kui vahel kingitakse – ise ma reeglina ei osta, aga maitseb ju ikka, irw) ja raamat läbi lugeda. Ja saabki veel normaalsel ajal magama ka.

Oli mõnus puhkus. Nüüd ootab ees kaks tööpäeva ning siis jälle kolm vaba päeva, et koristusaktsiooniga jätkata. Suvele omaselt hirmsasti kiheleb, tahaks kõike organiseerida, ebavajalikust lahti saada, remonti teha ja… Ohh.

Oct 162013
 

Eurod on mu hinnataju ikka täiega tuksi keeranud. Kas teil pole nii, et eurodes  tundub kõik odav? Mul küll on, enamike asjade puhul vähemalt. Et mis vahet seal, kas madrats maksab €99 või €149. Ehkki tegelikult on vahe ju suur. Ja toidupoes on hinnavahe enamasti mõned üksikud sendid. No pole ju üldse mingit vahet, tundub…

Miks ma sellele praegu jälle mõtlesin – tänu ühele nutikapostituse kommentaarile. Kui ma nüüd hoolega järele mõtlen, siis ka minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks ma üldse kaalun €500 maksva telefoni ostu. Selleks, et oleks mugavam pilti teha? Krt, ma ostsin üldse mitte väga ammu fotoka, mis maksis €200 ja mis on ilmselt siiski parema kvaliteediga kui ka uusimate nutika kaamerad.

On üks erand, kus eurohinnad tunduvad hoopis kallid – ja see on täiesti vale tunne. Nimelt läpakad. Mu paar aastat tagasi ostetud läpakas maksis €665, see on 10 400 kr. Eurodes tundus summa pigem suur, kroonides täiesti tühine. Mu eelmine palju nõrgem läpakas maksis sama palju :) Sellest eelmine veel palju nõrgem läpakas maksis poole rohkem. Läpaka eest on see €665 igati õigustatud raha, leian ma.

Ühesõnaga – korralik fotokas maksis €200. Veidi vähem korraliku (sellegipoolest ilmselt sama hea kui telefoni oma) oleks saanud ka odavamalt. E-luger maksis alla €100. Tahvelarvuti €150. Need kulutused, mis ei ole tehtud kõik korraga, vaid pikema aja jooksul, on minu jaoks õigustatud.

Aga €500 nutika eest? Kui mul on tegelikult olemas nii täiesti korralik läppar kui ka fotokas? Jah, ma hakkan tööl käima, mu eluviis muutub liikuvamaks. Aga mu tulevane töökoht on kodu lähedal ja üsnagi arvutikeskne, nii et mul pole MITTE MINGIT vajadust nutika järele. Interneti jaoks eelistan iga kell arvutit nutikale. Fotokas on mul olemas ja see tuleb lihtsalt kotti pista, ongi kõik. Need harvad korrad, kui ma sõidan pikemalt ühistranspordis või pean kuskil niisama ootama – selleks on mul e-luger.

Niigi olen arvutisõltlane. On’s vaja, et nutikas hakkaks igast asjast KOHE märku andma? Et ma VEEL rohkem netis passiks? Nutikas on seltskonna surm samamoodi kui taustaks mängiv telekas – selles mõttes pigem häiriv. Nojah, oleks mugavam, kui ei peaks fotoka kaasa võtmist meeles pidama. Kõige suurem nutika pluss oleks minu jaoks vist hoopis GPS – ma olen orienteerumisvõimetu, see oleks nii mõnus ja mugav. Aga olen seni hakkama saanud – kas teate, kuidas? Google Mapsi teekonna fotokasse üles pildistanud ;) Välja printida oleks mugavam, aga mul pole printerit. Fotoka väikesel ekraanil seda pilti zoomida on küll veidi kohmakas, aga täiesti tehtav. Kohale jõudnud olen alati.

Nii et ei, tegelikult mul EI ole vaja nutikat. Telefoniarved kasvaksid kohe ka, neti arvelt – mida mul kuigipalju vaja ei läheks, sest enamikes kohtades on wifi olemas. Nojah, võiks muidugi nutika kohe välja osta, siis pole moblanett kohustuslik, keeraks selle üldse kinni, et kogemata arveid ei teeks, kasutakski ainult wifit. Aga… On’s mõtet? On mul seda kõike tõesti vaja?

Ma arvan, et tegelikult ei ole :) Minul isiklikult mitte.

Nii et kui mu telefon peaks otsad andma, siis… Siis ma ei teagi, mis ma teen. Äkki käin ikka tiiru parandusest läbi ja uurin, mis nemad arvavad. Kui parandada ei saa, võin kaaluda mõne kasutatud klahvika ostu. Või siis ehk mõne odava nutika. Eks näis.

Ja ma tegelikult üldse ei välista, et ma lõpuks ikkagi võtan mõne edevama nutika. KUI see peaks olema ideaalne ja soodushinnaga. Aga €500 – tõesti, asi pole seda väärt. Minu puhul mitte.

Ma olen lihtsalt suur tehnika fänn. Ilusad, head ja vajalikud tehnikajubinad valmistavad mulle suurt naudingut – sama palju ka nende valimine. Nii ma vahel unustangi ennast valima. Sest eurodes tunduvad hinnad ju nii odavad ja tahaks ju ikka parimat :) Olemasoleva tehnika hinnaklassiga võrdlemine ja oma reaalsete vajaduste meelde tuletamine pani õnneks asjad paika. Reaalsustaju on tagasi. Nii et kui just mingit eriti head pakkumist ei tule, jään ma veel tõenäoliselt üsna pikaks ajaks mittenutikaks.

Tehnika areneb kogu aeg ja nutikad muutuvad sisult üha võimsamaks, nii et mida kauem ma ootan, seda parema hinna-kvaliteedi suhtega telefoni lõpuks saan. Kui mu fotokas peaks ühel heal päeval otsad andma, SIIS on juba reaalne mõte nutikat osta. Enne vist tegelikult mitte. Aga ega kunagi ei tea. Vaatame, mis elu toob :)

Oct 152013
 

Huvitav, mis värk sellega on, et minu nutitelefoni ihalused tekivad alati just sügistalvisel perioodil? Peaaegu kaks aastat tagasi, 2011 jõulude ajal, kaalusin esimest korda tõsiselt nutika ostu – juba siis oli ajendiks see, et vana telefoniga olid probleemid. Taganjärele lugedes ma selliseid probleeme ei mäletagi – et oleks pool aega levist väljas olnud. Huvitav, kuidas need siis lahenesid… Igatahes küsisin teilt toona nõu, siin ja siin. Ligi kuu aega hiljem aga selgus, et minu välja valitud mudel on igalt poolt välja müüdud, seega lükkasin nutimõtted tulevikku.

Pool aastat hiljem, eelmisel suvel, läks mu telefon katki. Siis polnud uue ostmiseks ei raha ega iha, kaalusin hoopis kasutatud odava mittenutika ostu. Lõpuks avastasin, et olemasolevat on võimalik remontida ning probleem lahenes iseenesest.

Läinud aasta novembris tekkis järjekordne nutikaihalus tänu sellele, et Abikaasa töö pärast endale sai. Kasutasin natuke ja leidsin, et on ikka mõnus küll. Sel hetkel mingit raha muidugi polnud, nii et ei ostnud miskit. Ja ihalus läks täiesti üle mõned kuud hiljem, mil arvasin, et mu arvuti tuksis on ning nutikas oli mõnda aega ainus side maailmaga. Olin siis küll tänulik, et see side olemas on, aga telefonist blogide, meilide ja FB lugemine oli minu jaoks pigem piin.

Novembrikuises postituses mainitud tahvelarvuti, muuseas, jõudis meie perre täiesti ootamatult paar nädalat tagasi. Üks endine klassikaaslane pakkus FB-s müüa oma praktiliselt kasutamata Nexus 7 – kuna olin ise kunagi just seda tahtnud, siis küsisin uitmõtte ajel hinda. Arutasin Abikaasaga, tema teatas, et tal oleks sellega väga hea tööd teha :D Nii ostsimegi, 32MB variandi, maksime €150. Ostetud oli see paar kuud varem ja kasutatud vaid mängimiseks – sellepärast müüki läkski, et omanik ei leidnud kasutust. Noh, meile kulub ära, Abikaasal tööl ja lisaks on vahel hea lõbustada lapsi – reisidel või mis iganes olukordades, kui oleks vaja, et nad rahulikult paigal istuks. Nii et tahvel on meil nüüd olemas, ma ise pole seda küll üldse kasutada saanud, läks otse Norrasse.

Jätkates nutiteemadel, siis mu eelmisel suvel remonditud telefon on septembri lõpust saadik jälle jukerdanud. Alustuseks keeldus ta ühel hetkel laadimast – õigemini laadis vaid siis, kui ma jõuga juhtme otsa telefonis hoidsin. Kuna mul oli vaja helistada, siis lahendasin asja nii, et panin telefoni valjuhääldi peale ja rääkisin samal ajal, kui laadijat sisse surusin. Pärast veerandtunnist kõnet laadis telefon edasi ka siis, kui ma juhtme lahti lasin ja sellest ajast saadik pole laadimisega probleeme olnud.

Kuna ma polnud aga tol hetkel kindel, kas laadimine normaalselt jätkub, vaatasin jälle pikalt nutikaid. Otsisin endiselt veekindlat, millel oleks hea kaamera. Kui kahe aasta eest ei olnud valikus ühtki, mis oleks mind piisavalt rahuldanud, siis nüüd leidsin lemmiku – Sony Xperia ZR. Selles Xperia seerias on terve rida veekindlaid, aga odavamatel on halb kaamera, veel kallimad on veidi suuremad – mulle meeldis just ZR, mis oli tibake väiksema ekraaniga, aga kaamera olevat hea ja välja nägi ka hea :) Hind oli muidugi €499, mis on ikka hirmus kallis, nii et mul oli üsna hea meel, kui mu telefon otsustas jälle laadima hakata.

Paar päeva hiljem helistati mulle Elisast. Oli üks tore noormees, kes soovitas mul nutikas osta. Arutlesime siis temaga pikalt, ta pakkus mulle erinevaid variante, mis neil parasjagu soodsad olid. Olin too hetk väljas, ütlesin, et ilma ise arvutist parameetreid ja välimust vaatamata ei osta ma mitte midagi – ta lubas mõned tunnid hiljem tagasi helistada. Vaatasin kodus järele, et tema pakutud Sony Xperia V on kahetuumalise prose ja väiksema mäluga, kuna tehnika aga väga kiirelt vananeb ja ma vihkan aeglast tehnikat, ei olnud nõus selle koha pealt järeleandmisi tegema. Nii et kui mulle tagasi helistati, siis ütlesin, et tahaks siiski ZRi, mis on aga nii kallis, et ei raatsi praegu osta, isegi mitte järelmaksuga. Selle peale pakuti mulle veel mingeid variante, aga ütlesin, et ei saa sellist asja nii kiirelt otsustada ja tahan mõtlemisaega. Kuna noormees oli meeldiv ja temaga jutustada tore, lubasin tal lahkesti, et ta võib mulle nädal hiljem uuesti helistada. Tavaliselt ma vihkan telefonimüüjaid, aga noh, teema oli aktuaalne ja nagu öeldud – ta oli tore. Mõtlesin, et KUI ma peaks lõpuks nutika kasuks otsustama, siis ma võin ju lasta küll just temal selle endale vormistada, et ta oma tulemustasu kätte saaks.

Nädal läks mööda ja mu telefon töötas tõrgeteta, tagasi ka ei helistatud. Matsin kogu mõtte juba maha.

Viimastel päevadel on aga olnud selline jama, et telefonil kaob lambist levi ära ning tuleb tagasi alles peale välja ja uuesti sisse lülitamist. Äkki sama teema, mis kaks aastat tagasi? Igatahes on see tüütu – pole küll õnneks tihti juhtunud. Samuti on taas avaldunud vana mure, et sisse ja välja lülitamise nupp ei tööta korralikult – see oli probleemiks juba esimest korda remontides, lasin toona lõpuks lisa €10 eest mingi jupi ära vahetada, et saaks korda. Noh, nüüd siis jälle tuksis ja ilmselt ainult aja küsimus, millal lõplikult.

Täna öösel toimus midagi hoopis kummalist – õhtul enne magamaminekut panin meelespea, siis oli telefoniga kõik korras. Hommikune äratus ka toimis, aga telefoni ekraan oli valet värvi :D No mul on üks punane taust valitud, aga telefon oli sinine. Pakkus seal mingit sisse lülitamise võimalust vms, aga ei tulnud ikka “õige” asi. Mul polnud too hetk aega asjaga pikemalt tegeleda – viisin lapsed aeda ära, kui kodus jälle telefonijama meelde tuli, oli see pildi täiesti taskusse visanud. Panin laadima, sain veidi aja pärast sisse lülitada ja hetkel on jälle korras… Aga kõik need asjad kokku panevad mind paratamatult mõtlema, et kauaks seda telefoni ilmselt enam pole ja ma ei ole kindel, kas on mõtet lõputult remontida, kui seda iga poole aasta tagant uuesti tegema peab.

Siis rääkisime Skypes Abikaasaga, kellega olime nutiteemat enne arutanud – ta uuris, mis minu ja Elisa värgist sai, sest ta enda telefon on ka praeguseks otsi andmas ning ta plaanib nüüd Norrast uue ostu. Mina ütlesin, et pole tagasi helistatud ja homme saab juba kaks nädalat täis. Ja mis te arvate, mis pool tundi hiljem juhtus :D Saingi kõne. Noormees oli vahepeal haige olnud :D

Arutlesime temaga siis veel pikalt-laialt. Tekkis mingi lootus, et minu soovitud mudel tuleb äkki varsti soodusmüüki. Ta lubas uurida ja tagasi helistada. Lõpuks tuli välja, et soodushinnaga tuleb hoopis üks teine, suurem ja kallim sama seeria mudel, mida ma ei taha. Ütlesin, et praegu ma sel juhul ei osta, kuna sain oma vana telefoni ikkagi tööle ja seni, kuni too veel hingitseb, ei suuda ma €499 väljaminekut enese jaoks õigustada. Kui aga mu telefon lõplikult otsad andma peaks või ZRi hind alla minema, siis oleksin käpp. Nii et ma jäin tema potentsiaalsete klientide nimekirja edasi.

Vaat selline lugu siis. Ma olen nüüd endiselt kahevahel – ausõna, tekkis ISU. Ma olen ehk nüüd tõepoolest nutika jaoks valmis :P Suurim pluss oleks minu jaoks kahtlemata see, et saaksin igal hetkel normaalseid fotosid teha – ma ei viitsi fotokat kaasas kanda.

Aga jah, maksta kohe €499 või kahe aasta jooksul €23 telefoni + €8 kõnede ja interneti eest, kui praegu maksan kuus €2.99… Kuniks karjuvat vajadust pole, seni siiski ootan. EHK peab mu telefon nii kaua vastu, kuni ZRi hind tiba normaalsemaks muutub :P

Millised nutikad teil on? Kas ma olen veidrik, et veekindlust taga ajan, kui niiskuskindel kest ajaks ka asja ära? Mul on lihtsalt väiksed lapsed ja ma olen tehnika suhtes paranoiline :) Telefon käib igal pool kaasas ka ja… Ma tunneks ennast palju kindlamalt, kui tean, et võin selle kasvõi veeklaasi uputada ja miskit ei juhtu. Mõelge, kui vinge oleks vee all pilti teha!

Jul 202013
 

Kõigepealt e-lugerist. Teatavasti ei suutnud ma valida, kas osta Kobo Glo (Rahva Raamatus €169) või Nook Simple Touch Glowlight (Krisostomuses €130) ning kas osta see Eestist või tellida eBayst. Surusin kärsituse maha ja panustasin kokkuhoiule – jälgisin nädal-paar kümneid oksjoneid, olemata lõpuni kindel, kumma ostan. Seadsin enda jaoks teatud piirid, pakkusin paaril oksjonil, pakuti üle… Kuni ühel ööl saingi Kobo Glo õnnelikuks omanikuks. Oli teine vist vähekasutatud, välja näeb igatahes nagu täiesti uus. Garantiid loomulikult pole, aga arvestades, et maksin selle eest €80.46, siis olen ülirahul. Mul oli muidugi mugav võimalus luger UK aadressile tellida, kust see mulle täitsa tasuta edasi saadeti (mul on salajased kontaktid, haa) – enamik müüjaid Eestisse üldse ei saatnudki ja kui ka oleks saatnud, oleks postikulu kindlasti päris suur tulnud.

Eriti tore oli see, et luger tuli koos kaantega, mis pole küll ideaalsed, ent siiski piisavalt kenad – ise oleks lasknud Tagel miskit veel värvilisemat õmmelda, aga oleks võinud ju ka näiteks üleni mustad saada, see oleks kohe eriti igav olnud. Nüüd on täitsa stiilne ja ma ise ei pidanud lillegi liigutama :)

IMG_6523

IMG_6527

Taustavalgus on hindamatult mõnus, kasutan pidevalt. Kui ma siin mõned päevad poolhaige olin, nii et tervet päeva magada ei jõudnud, aga midagi asjalikku teha ka mitte, siis oli ääretult peen ennast külili teki sisse keerata ning luger külili vastu Abikaasa patja toetada – nii sain pikali olla ja mõnusalt lugeda. Puutetundlik ekraan on ka väga mugav, just lehtede keeramise mõttes, kuna ekraan on matt, ei jää mingeid jubedaid sõrmejälgi kah. Ühesõnaga väga-väga rahul olen.

Jätkates rahuloluga seoses eBay ostudega, siis veidi üle kuu aja tagasi jahtisin oma läpakale uut akut. UK eBayst ei leidnud sobiva hinnaga, aga googeldades leidsin USA eBay lehelt sobiva pakkumise, kah otse Hiinast ja postikuluta üle kogu maailma. Eestis maksis sama aku kuskil netipoes üle €50, mina maksin €22.74 :P Hakkasin juba vahepeal kartma, et on postis kaduma läinud ja võtsin isegi müüjaga ühendust, aga ta ütles, et on teel ja palus veel nädalakese oodata – paar päeva hiljem tuligi sõnum, et pakk on kohal. Täna tõin ära ja olen absoluutselt ülirahul – see on suurema mahuga kui originaal, 4400 mAh, mis tähendab, et see on paksem, nii et mu läpaka tagumik on nüüd õhus, mis on omakorda suurepärane viis vältimaks üle kuumenemist. Abikaasa sai koos sugulase abiga lõpuks mu läpaka ka lahti ja tolmust ära puhastatud, nüüd on ta jälle vaikne ja aku peab pikalt. Kiri lubab seitse tundi, originaalakul lubas alguses vist ca neli ja pidas alla kolme, nii et ma arvan, viis tundi äkki peab see uus ikka reaalselt ka. Mul pole elu seeski nii kaua pidavat akut olnud :D Ja ma olen NII rahul, et mu arvuti nüüd õhku saab! Ma sellepärast just suurema aku tellisingi, et keegi USA Amazonis kiitis seda “lisafunktsiooni”. Ja kotti mahub läpakas ka paksema akuga ära, lukk läheb veel kenasti kinni.

IMG_6533

Tehnika teemal rõõmustades tuli veel meelde, et Tallinnas käies jäi täitsa juhuslikult ette imenunnu fotokakott – kui ma kunagi fotoka ostsin, ei leidnud kena kotti, ostsin Prismast mingi suvalise, mis kunagi eriti ei meeldinud, lisaks lõikasin väljaspoolt ühe häiriva sildi ära, mille lõikamise äär jäi samamoodi häirima… Nüüd on mul imenunnu uus kott, täpselt minu lemmiklilla ja rukkilille sarnaste motiividega, maksis 8.60.

IMG_6388

Nüüd ei oskagi enam midagi tahta, tehnika koha pealt on kõik superluks – nii sisu kui kest :)

Jun 112013
 

2009 mais ostsime Londonis Camdeni turult võrkkiige, mis meid tol suvel Tähtvere aias väga mõnusasti teenis. 2010 suve elasime ema juures, 2011-2012 oli kiik juba ununenud. Nüüd leidsin kastist, avastasin, et mis iganes kinnitused sel olid, jäid need ilmselt Tähtvere aeda puude külge. Aga vanaisa abiga sai uus süsteem loodud ja kiik on üle mitme aasta jälle kasutuses. Ning terve suvi on veel ees… Võrratu!

IMG_6034

IMG_6039

IMG_6043

Aga see va e-luger ajab mind hulluks. Otsustasin, et tahan taustavalgustust ning kuna Kindle’it ei soovi, taandus valik Kobo Glo ja Nook Simple Touch Glowlighti peale (laenasin siit võrdleva pildi ja lõikasin Kindle’i välja). Esimene on ilusam ja tehniliselt tiba paremate võimalustega, samuti on sellele tunduvalt ägedamaid kaasi. Teine on odavam ja Kessu sõnul vastupidavam, aga kuna ta ei suutnud enam seda artiklit üles leida, kus erinevaid lugereid vastupidavuse poole pealt testiti, siis sellest ma täpsemalt midagi ei tea.

nook-glow-kobo-gloEestis maksab Kobo €169, Nook €130, kaaned tuleks veel lisaks. UK-st tellides oleks hinnad vastavalt £99 ja £69, koos kaantega, arvutasin, läheks kokku umbes kas €118 või €87. Kobot käisin täna Rahva Raamatus näppimas, aga Nook on ainult Krisos… Kessul on see, aga ta tuleb Pärnusse alles juulis ja minul ka praegu Tartusse asja pole. Kui saaks ise käes hoida ja näppida, see aitaks ilmselt otsustada. Nojaa, pluss veel küsimus, kas tellida või osta siit. Hinnavahe on päris suur, aga Eestist ostes saaks vähemalt kiirelt kätte ja võimalike garantiijuhtumite puhul tuleks ka kasuks. Nii et ma kohe üldse ei tea.

Tegelikult, eks, oleks ilmselgelt mõistlik osta odavam :P Kui kallimal ei oleks imeägedaid punaseid valgete täppidega kaasi, siis ma ilmselt ei kahtleks nii pikalt… Aga need täpilised kaaned on lihtsalt imelised :D Teisele saaks ühevärvilised, minu puhul siis kas lilla või punane… Muidugi Etsys on ka igasugu variante, mis on jällegi imeägedad, aga hind on kah äge (no ja tegelikult, mõtlen ma, võiks ju sama hästi lasta kellelgi siin õmmelda). Aga kunstnahk on jällegi puhastamise mõttes tunduvalt praktilisem kui riie.

Ehk et… Kõik on endiselt lahtine. Saaks ainult Nooki näppida, see aitaks ehk otsustada. Aga juulini küll ei kannata. See on juba isegi suur asi, et ma üldse kaalun netist tellimist… Ja ma pole sellegipoolest kindel, kas see on tark tegu. Just see tehnika garantii värk jne. Mh.

EDIT: Tage lubas mulle kaaned õmmelda, nii et see mure on murtud. Siis ma arvan, et võtaks ikka pigem odavama, sest lõppude-lõpuks suurt vahet nagunii pole ja Kessu on enda omaga rahul. Siis on ainult küsimus, kas tellida Krisost või UK-st. €130 vs €81. Homme-ülehomme vs nädala-paari pärast. Võimalike garantiijuhtumite kiirus… Mh.

Jun 082013
 

Oh sa, juba nädal on möödas mu viimasest postitusest… Aeg lendab.

Ei saaks öelda, et see nädal on olnud ülearu asjalik. Olen pesu pesnud, veidi asju lahti pakkinud ja sättinud, veidi asju ajanud, aga peamiselt logelenud, maganud, raamatut lugenud…

Hirmus palju asju tuleks veel üle vaadata ja oma kohale panna, aga kuna need mul otseselt ees pole, siis ei viitsi. Nõusid pesen ehk kord päevas, jooksvalt koristan sama harva, pidevalt on kraanikauss täis ja laste mänguasjad ning riided mööda elamist laiali. Toitume peamiselt pelmeenidest, võileibadest, kamast ja kohukestest :) Kaks viimast küll peamiselt laste toit, mina teen endale vahel salatit… Kaks korda olen makarone ka teinud :D Kartuleid mul pole ja riisi ostma pole ka jõudnud. Ja nii ükskõik on sellest kõigest ka :)

Lapsed mängivad päevad läbi õues ja naudivad elu. Eile õhtul käisime mu onu sünnipäeval, saime sealt head ja paremat koju kaasa ka, nii et tänagi veel nautlesime.

Aga muidu, jah… Totaalne laiskus. Ma väga-väga loodan, et see läheb millalgi üle.

Hirmsasti igatsen Abikaasat.

Selline tunne on, et võiks ja peaks ikka igapäevaselt midagi kirja panema, aga kohe mitte mingit kirjutamise tuju pole. Nii ma siis mängin palle ja loen raamatuid. Aga lõputult ei saa ju logeleda! Ma tean küll, et vahel võib ja peabki, aga ma tegin seda ka viimased kuud Norras, kui peatse kolimise tõttu seal tegutsemise motivatsioon null oli. Nojah, seda küll, et sealne elu oli ikkagi pingelisem, nüüd ei ole Abikaasa töö-öid ja lastel on oma aias ja oma sõpradega palju rohkem tegemist, mis lõppkokkuvõttes jätab mulle veel rohkem aega logeleda :)

Samas olen ikkagi igal õhtul nii väsinud, et kui lapsed enne magama minekut jauravad, siis plahvatan. Täna õhtul olin ime läbi üsna värske, nii et sain lõpuks lastele vanni teha, tükk aega olen seda ette võtnud. Iga päev mõtlen, et täna õhtul peaks, õhtuks olen aga nii väsinud, et pesen neil vaid jalad ja hambad puhtaks, rohkemat ei viitsi. No aga see päev läbi paljajalu õues jooksmine ja mängimine, väikesed põrsad olid juba kodus. Nii hea tunne oli nad korralikult puhtaks küürida :)

Hää küll, miskit asjalikku siit enam ei tule, parem lõpetan eluolu kirjeldamise ja asun asja kallale.

Mul ON VAJA e-lugerit! Mul on 16 raamatust koosnev sari, mida olen epubist PDF-iks konvertinud ning arvutist lugenud, aga ma vihkan arvutist raamatute lugemist, see on NII ebamugav. Voodis või diivanil tahaks mõnuleda, mitte laua taga kügeleda – arvutit ma magamistuppa vedada ei taha ja see läheb kuumaks ja jõurab ja selle aku ei pea üldse. Kui Abikaasa oma läpakaga Eestisse jõuab, viin enda oma kohe hooldusesse – kui saaks ventika puhtaks, läheks asi kohe paremaks – Abikaasa üritas ise, aga mu läpakas on liiga hästi kokku kruvitud, tehku siis teenindus. Aku puhul see muidugi ei aita, tuleb uus osta…

Igatahes ma tõesti väga-väga tõsiselt plaanin nüüd e-lugeri ostu, nii kiiresti kui võimalik, sest praegu loen iga päev tundide kaupa ekraanilt. Ja te ei taha teada, KUI haiged on need konverditud PDFid. Üks raamat oli mul näiteks 912 imepisikest lehekülge.

Jäin jälle mõttesse, kas äkki ikkagi annaks kasutada selleks otstarbeks tahvelarvutit – nojaa, ma tean, et e-ink on silmadele parem, aga tahvlil saaks ju ka ekraani heledust reguleerida… Samas mul ei ole seda tahvlit nii hädasti vaja ja see oleks poole kallim, vähemalt esmasel vaatlusel. Ja kui tahta õues lugeda, mis oleks mõnus, siis sobib ainult e-ink. Aga nojah, isegi e-lugeri valimine… Tundub keeruline :) Maris on enda omaga hullult rahul, vaatasin, et sellest on nüüd nati uuem mudel ja seda on punast :) Mis mind muidugi kohe erutas. No ma ei tea. Samas mul pole nagu absoluutselt mingeid nõudmisi – ma ei plaani sellega muud teha kui lugeda… Et oleks hea ekraan ja… Hea aku ja… Näeks kena välja :) Kiirus on vist erinev, olen kuulnud, mõned on kiiremad ja sujuvamad kui mõned teised, too Sony on selle poolest esirinnas. Kindle’it ma igal juhul ei taha… Aga no müüakse ju igasuguseid… Nookid ja Kobod ja Prestigiod ja… Ja ma netis kuskil vastasin mingitele küsimustele, mille põhjal soovitati mulle sobivaimaks lugeriks selline Nook, mis on tiba odavam kui too Sony (€155 vms €130) – sellel on miski spets valgustus, mis oleks hämaras lugemiseks umbepeen, vähemalt mulle tundub nii… Samas ikkagi e-ink. No ja üleüldse saaks ma selle lugeri netist tellides kindlasti odavamalt, aga ma tõesti tahaks seda nüüd ja kohe, nii et Krisost tellimine tuleks veel raha kokkuhoiu pärast kõne alla, saaks vast järgmiseks päevaks kätte ja nii, aga välismaalt küll ei viitsiks, KOHE tahaks kasutada.

See on nüüd see koht, kus võib lahkesti arvamust avaldada. Kas too Sony või too Nook või mõni kolmas. Äkki mõni odavam siit? Kobot vist ka päris kiidetakse ja no see €89 Prestigiogi on e-ink. Mh. Ma olen nõus rohkem maksma, kui on reaalset vahet minu jaoks, aga mul on tõesti üsna algelised nõudmised…

Mar 202013
 

Eelmisel neljapäeval hakkas mu läpakas ennast täiesti lambist suvalistel hetkedel välja lülitama, kuni sama päeva hilisõhtul enam üldse pilti ette ei võtnud.

Reede hommikuks polnud midagi muutunud ja mina olin hüsteerias. Vaadake, kirjutamine on minu suurim sõltuvus, arvuti on minu peamine side sõpradega, meelelahutus, infoallikas… Ma ei oska ilma.

Läksime Külli poole, et nende arvutit kasutada – kõigi vajalike kõnede mobiililt tegemine oleks viinud pankrotini, aga Abikaasal on ostetud Skype’is krediiti, millega saab väga odavalt lauatelefonidele helistada.

Kõigepealt saime Eesti poole pealt kinnitust, et Delli garantii on rahvusvaheline, pole vaja mingit ostudokumenti, piisab service tagist. Siis otsisime tükk aega netist Norra Delli klienditoe telefoni taga. No tõsiselt, Delli leht on segane. Lõpuks leidsime, helistasime. Palju automaatvalikuid, kõik jutt Norra keeles. Suvaliselt numbreid klõpsides jõudsime lõpuks inimeseni… Sealt edasi saime kümme korda rääkida üha uutele inimestele oma murest, öelda service tagi ja seejärel suunati meid järgmise inimese juurde. Umbes iga kolmanda suunamise järel ei vastatud või katkes kõne ja alustasime kogu janti otsast peale :D LÕPUKS õnnestus saada ühendust õige inimesega, kes ütles, et kuna meie arvuti on ostetud teisest riigist, peame esiteks netis mingi andmete värgi ära täitma, et see Norras nö arvele võtta, siis saame garantiisse anda – mis siin riigis tähendab, et kuller tuleb koju ja viib arvuti ära, ise kuskile viia ei saa. Andmete muutmine võis kodulehe andmetel võtta aega vist kuni 15 tööpäeva, aga teenindaja arvas, et paari päevaga peaks korras olema ja siis võib mehe järele kutsuda.

Reedel alustasin Külli poolt koju jõudes uue puslega ning lõpetasin selle kokku panemise öösel kell pool neli :D

Laupäeval oli õnneks terve päev tegemist – lastering, nädala toidushopping, siis magasime kõik väsimust välja, õhtul lugesin Abikaasa nutikast blogisid ja FB-d ning siunasin, sest nii ebamugav oli.

Pühapäeva hommikuks oli mu kallis IT-geeniusest Abikaasa välja mõelnud parema süsteemi. Meil on siin ka laste arvuti, minu kunagine säästuläpakas – Poiss kiskus sellelt mõni aeg tagasi peaaegu kõik klahvid küljest ja wifi vastuvõtja on sel olematu, nii et kui just ruuteriga samas toas pole, siis netti ei saa, aga nad vaatasid sealt vahel videosid. Ruuter on teatavasti üleval korrusel omanike juures… Abikaasa nutitelefon võtab aga wifi kenasti välja ning sellest sai modem, mis andis USB kaabliga neti ka läpakasse. Ära kistud klahvid olid mul kenasti kaasas, Abikaasa pani enamik neist külge tagasi. Arvuti oli küll tapvalt aeglane ja netiühendus kadus pidevalt, nii et pidime iga natukese aja tagant telefonil klahviluku maha võtma ja seda natuke ringi liigutama, siis tuli tagasi – aga pärast kaht päeva ainult nutika kaudu netis käies olin sellegi võimaluse üle pisarateni tänulik.

IMG_5329

Tänulikkust jagus umbes-täpselt üheks päevaks, sealt edasi ärritus aina suurenes, sest see arvuti on ikka tõesti käkk. Pärast seda, kui olin poolteist aastat kasutanud veatult toimivat imemugavat ja -kiiret Delli, oli see tõeline katsumus. Seega küpses plaan osta teine läpakas – nagunii oli kavas Abikaasale enda oma osta, sest me oleme ühe arvuti jagamiseks liialt suured sõltlased ja see oli seni õnnestunud vaid tänu tema ebatavalisele magamisgraafikule (no ja nutikas oli ka, millest ta ikka FB-d ja uudiseid luges). See kuu oli esimene, mil üldse mingi raha üle jäi – päris kõik ei läinudki autoremondile ära :D Nii et vajalik summa oli meil ka olemas.

Tahtsime minu omale sarnast Dell Vostrot, aga neid Norras eriti ei müüda. Vostroid leidsime ainult paar, teisigi Delle oli pigem tagasihoidlik valik. Lõpuks vaatasime lihtsalt i5 prosega arvuteid, kõiki firmasid. Hinnad tundusid kirvelt kallid.

Täna pidin uuesti perearstile minema, et oma õnnetu tabletiretsept lõpuks kätte saada, seega viisime lapsed Külli hoida ja olime nagunii linnas. Pärast arsti käisime läbi kolm kohalikku elektroonikapoodi – Expert, Elkjøp ja Lefdal. Esimeses kahes polnud midagi sobivat, viimases leidsime kaks, mille vahel kaaluda. Üks oli 2000 kr allahinnatud Acer (soodustus oli seetõttu, et mudel oli mõnda aega poes näidiseks väljas olnud), mil suurepärased näitajad, aga 6000/€849 tundus siiski liiga kirves hind – 6200 eest oleks saanud ühest netipoest juba Dell Vostro suisa i7 prosega. Teine oli Dell Inspiron – 15,6-tollise ekraaniga, jube kolakas, koleda välimusega ja läikiva ekraaniga, mida mõlemad vihkame. Aga… HIND oli sel vaid 3495/€477. Olime eelnevates poodides kõiki i5 prosega variante vaadanud ja alla 5000 ei olnud midagi, hinnad olid pigem 6000+.

Abikaasa oleks juba peaaegu kallima Aceri ära ostnud, talle imponeeris selle SSD ketas – kuna see ketas oli aga ainus ja kõigest 120 GB ning ekraan oli ka läikiv, hakkasin mina protestima. Nagu öeldud, oleks netist saanud peaaegu sama raha eest veel parema prosega mati ekraaniga Delli, mil väiksem SSD ketas ja suurem tavaline. Aga jah, see kallis hind, lisaks netist tellimise puhul veel ooteaeg…

Läksime Külli poole, surfasime veel Norra veebipoodides, seejärel võrdlesime hindu ka Eesti omadega. Kui ma Eestist ka ühtki i5 prosega läpakat alla €500 ei leidnud ja väiksemamõõdulised olid sealgi €600+, siis leidsime, et võime selle odava Delli ära osta küll.

Nii ta läks ja ostis. Nüüd on Abikaasa arvutiks Dell Inspiron 3521 – i5 prose, 6GB RAM, 750 GB ketas. Netipoes oli sama mudeli hind 4995 – pole õrna aimugi, miks poes pea kolmandiku võrra odavam, täishinna eest poleks kindlasti ostnud. Välja näeb mu meelest küll tõesti jube kole (15,6 ja eraldi num-klaver pole ikka üldse minu tassike teed, lisaks see õudne kaas, ümarad nurgad ja läikiv ekraan), aga õnneks mehi huvitab sisu välimusest rohkem ja meil polnud mõtet praeguses rahalises seisus välimuse eest suuri summasid peale maksta. Win 8 suhtes oli suur skepsis, aga Abikaasa sõnul on see õnneks üsna okei.

IMG_5366

IMG_5370

Uue Delli toitejuhe oli minu omaga identne. Proovisime seda kodus minu läpaka taha, läpakas hakkas tööle :D Seejärel proovisime jälle minu juhtmega ja töötas ka. No täiega idioodi tunne, head IT-spetsialistid me ikka oleme, ah :D Teeninduse mees küsis ka, ega viga juhtmes pole, aga meie arvasime, et pole, kuna tuluke juhtme küljes oleva plastikjunni peal ju põles… Nojah, ilmselgelt on lihtsalt mingi ühendus kehv, eks seda juhet ole üksjagu ruunatud ka.

Niisiis ongi nüüd nii, et me ostsime uue läpaka, kui oleks piisanud vaid juhtmest. Küsisin Abikaasalt, kas viime tagasi (siin see oleks ilmselt isegi õnnestunud), aga ta ütles, et ei vii :D Eks meil ole aeg-ajalt ikka neid hetki, kus tahaks korraga arvutis olla, kahe arvuti omamine lihtsalt võtab pereelus pingeid maha ja minu puhul pigem vähendab arvutis istumise aega – varem oli mul tunne, et tuleb ära kasutada iga hetke, mil arvuti on vaba, sest äkki hiljem enam ei saa :D Eraldi pluss on ka see, et nüüd pole enam probleemi teleka ja arvuti ühendamisega – see, kes tahab vaadata, ühendab oma arvuti taha, teine saab enda omaga rahulikult laua ääres edasi istuda.

Mulle peaks ilmselt uue juhtme ostma, aga kuna praegune hetkel veel töötab, Abikaasa arvutil on uhiuus täpselt samasugune ja tema aku peab üle 4h, siis vist veel ei viitsi :D

Sihuke tore lugu siis. Lõpp hea, kõik hea :) Pärast kõiki neid läbielamisi olen ma lihtsalt pisarateni tänulik võimaluse üle jälle oma ustava Delli taga istuda. Siin on kõik mu vajalikud dokumendid ja fotod, siin on mu seaded ja bookmargid, see on nii kiire ja mugava klaviatuuriga… Trükkimine on nüüd jälle lust ja rõõm. Sain oma elu tagasi :D

Järgmisel nädala lõpus on Abikaasal pühade tõttu suisa viis vaba päeva ööd järjest, nii et kaks arvutit kulub selleks ajaks marjaks ära :P

Ma olen palju kordi mõelnud selle üle, et TEGELIKULT ei ole arvutisõltuvus ilmselgelt eriti hea asi :) AGA. Arvutis on NII PALJU häid asju, et minu meelest on see sõltuvus õigustatud. Eriti praegu ja eriti minu puhul – kuna olen välismaal, siis on see mugavaim ja odavaim viis lähedastega suhelda ning blogi ja e-mailide kirjutamine on mul igapäevane vajadus. Samuti ei oska elada ilma võimaluseta igal hetkel endale vajalikku infot välja googeldada… Nii et katsun lihtsalt arvutiaega piirata, eriti laste ärkvel oleku ajal ja lasen aga samamoodi edasi.

Mis me küll teeksime ilma arvutiteta, ah :)