Trennimuljed
Nagu eelmises trennipostituses lubasin, siis ostsin 8x kuukaardi ära ja läksin täna jälle rõõmsalt kohale. Seekord enam koridoris ei ekselnud, win.
Aga trenn ise, jah… No ütleme nii: jumal tänatud, et mul on esimene nö eduelamus eratrenni näol olemas, sest täna ma tundsin ennast ikka enamik ajast nagu täielik idioot 😀 Mitte millestki aru ei saanud ja suht mitte midagi välja ei tulnud 😀 Suvel oli lihtne – olimegi ainult meie õekesega, juhendati ainult meid ja meie tempos. Siin nüüd lööb välja see minu… Ebakindlus? Mul on nimelt eelarvamus, et ma olen igasuguste sportlike asjade õppimisel keskmisest aeglasem ja kobam. Kui midagi ette näidatakse, siis ma ei haara seda lennult, vaid vajan aeglast ette näitamist ja otsest juhendamist – rohkem kui korra 😀 Trennis on küll ainult kuus posti kolmes reas, aga selleks ajaks, kui ma kohale jõudsin, oli vaba ainult kõige tagumine – ja saalis oli hämar. Nii et ma väga hästi ei näinud ja enamik ajast absoluutselt aru ei saanud, kumb jalg või käsi nüüd kuhu käib. No ma ütlen, ma olen sellistes asjades keskmisest kobam, mis teha 😀
Aga noh, mis seal ikka… Katsun järgmisel nädalal varem jõuda ja ettepoole koha saada. Ehk siis läheb vähe libedamalt, kui näen paremini, olen treeneril silma all ja saan lihtsamini asju üle küsida. Ega ma seal muusika taustal tagareast eriti midagi ei küsinud. Katsusin kuidagi hakkama saada. Mitte eriti edukalt.
Igatahes jah. Kui mul seda suvist kogemust ei oleks, siis võib-olla oleks pärast tänast trenni juba alla andnud. Kuna ma aga tean, et see võib olla väga fun, siis käin edasi ja katsun millestki aru saama hakata 😀 Kuu ajaga ehk MINGI areng toimub – sest kui ma pärast nelja nädalat ikka sama juhmi näoga vahin ja ennast täieliku idioodina tunnen, siis ma ei ole kindel, kas jätkan.
Võib-olla ma olen muidugi enda suhtes ülearu kriitiline ja võib-olla tunnevad kõik ennast esimestes trennides sama juhmilt ja saamatult… Poole aasta pärast pidi juba välja tulema, rääkisid nad… Kui selle pool aastat vastu ka peaks… 😀
Aga lõpetuseks muidugi kassipildid!
Krt, ma ei saa aru… WordPress on mingil arusaamatul põhjusel iga postituse lõppu read more lingi pannud. Seda saab postitusse ka ise lisada ja ma kasutan seda alati, kui on liiga palju fotosid, et esilehe laadimine liiga pikaks ei läheks – aga tänases postituses polnud vaja ja sattusin täiesti segadusse, kui seda postituse lõpus nägin. Allapoole kerides tuvastasin, et eelmistel postitustel, kus ma seda päriselt kasutasin, on link topelt – enne laikimise südant ja pärast seda. Kiire googeldamine targemaks ei teinud. Teile siis selline juhend, et read more lingil tasub klikkida vaid siis, kui see on postituse lõpus kaks korda – ja sel juhul esimesel. Kui on ainult üks link peale südant, siis sealt ei saa midagi, tuleb täpselt sama postitus eraldi aknas lahti, Ma ausalt ei jaksa sellega praegu rohkem tegeleda 🙂
Muidugi võib nüüd juhtuda nii, et see värk läheb mingi hetk jälle korda ja siis te jätate ühe lingiga klikkimata, sest arvate, et seal pole midagi. Äkki ma peaks üldse kõigile postitusele selle peale panema? Siis ei ole võimalust enam RSS lugejas ka tervet postitust lugeda, vaid peab blogisse klikkima. Minu arust on see tüütu. Samas oleks ju jama, kui teil sajad kassipildid sellepärast nägemata jääks, et te ei tea, millal lingist neid juurde tuleb ja millal mitte 😀
Ühesõnaga jätke meelde – read more lingil tuleb klikkida siis, kui see on ENNE SÜDANT 😀
