TV/sarjad

Head asjad #65 – Su nägu kõlab tuttavalt

Jajaa, ma tean – natukene hiljaks olen jäänud selle postitusega 😛 Aga mis teha, juhtus nii, et meie pere lõpetas SNKT viimase hooaja vaatamise alles 25. detsembril. Ja siis läks ka aega, et ma reaalselt kirjutamiseni jõuaks.

SNKT esimene hooaeg oli 2013. kevadel, meie elasime siis Norras ja ei teadnud Eesti teles toimuvast midagi. Küll aga mäletan, et käisime külas tuttaval Eesti perel, kes püsivalt Norras elas – neil oli satitaldrik ja selle abiga ka Eesti kanalid. Nii et kõige esimest näosaate osa me nägimegi seal. See ei olnud ilmselt hooaja esimene, eks, lihtsalt meie jaoks esimene.

Ma nii väga tahaks esimest hooaega täies ulatuses järele vaadata. Klipid on küll üleval (ma ei tea, kui palju, pole süvenenud) – aga see pole üldse see. Just täispikkuses saateid tahaks näha… Aga hetkel ei kujuta küll ette, kuidas seda soovi teostada.

Teisest hooajast oleme vaadanud kogu perega. Telekat meil kodus pole – vahel sattusime sel ajal külla, enamasti vaatasime arvutist. Millalgi lasi seda netist otse vaadata, viimati enam mitte. No nende reklaamidega vaatamine ajab hulluks nagunii ja laste magama sättimise aeg on näiteks hetkel kell kaheksa – nii ongi, et õigel ajal vaadata ei saa, kuna saade on üpris pikk, siis tööpäeva õhtul jõuab lastega vaadata vaid poole. Detsember oli kiire kuu ka, sestap need viimased osad kogunesidki, kuni saime lõpuks jõulupuhkuse ajal kõik järele vaadata.

Võitja sain kogemata teada Printsessi blogist 🙂 No ma nii pahane polnud, kui omal ajal ANTM võitjad ette teada sain.

Igal juhul – lihtsalt suurepärane saade. Kõik esitused muidugi ei paku pinget, aga igas saates on suurepäraseseid numbreid ja kohtunike jutt ja kõik see pull, mis saadete käigus tehakse… No ja Avandi muidugi! Mulle väga meeldis Mart Sander, aga Avandi meeldib veel rohkem. Sest nalja peab saama!

Ühesõnaga – olen ääretult tänulik, et nii vahva saade Eesti telemaastikul on, loodan sellele pikka iga ja ootan juba kannatamatult järgmist hooaega. Nad võiks seda kaks korda aastas teha 😛

Head asjad #65 – Su nägu kõlab tuttavalt Read More »

Head asjad #26 – Gilmore Girls

Alustasin Gilmore Girlsi vaatamist kunagi keskkoolis käies, kui ETV seda näitama hakkas. Kuna ajastu oli toona ju täpselt sama ja olin ka Roryga ühes vanuses, oli see algusest peale äärmiselt nauditav.

Praegu üle vaadates on esimesed hooajad üsna veidrad. No see tolle aja mood ja… Rory on nii nooruke ja… Mida edasi, seda paremaks läheb. Visuaalse poole pealt vähemalt 🙂 Sisu jooksis viimasel hooajal veidike vasakule, aga mis teha, eks, kui kirjutajad muutusid.

Ja ma ei oskagi täpselt seletada, MIKS see sari mulle nii väga meeldib. Lihtsalt äge on! Karakterid, suhted, naljad, võluv väikelinnaelu…

gilmore-girls

Netflixi filme ootasin umbes sama palju nagu väike laps jõule. Ja tõepoolest vaatasin eile õhtul/öösel kõik neli tükki järjest ära. Vahepeal jäin tukkuma, siis kerisin tagasi, vaatasin üle… Jõin kohvi, mis ei aidanud absoluutselt… Mõtlesin alla anda ja poolteist filmi tänaseks jätta, aga pärast hammaste pesemist läks uni üle, nii et vaatasin siiski lõpuni. Magama sain pool neli 😛 Abikaasa jäi magama umbes esimese filmi poole pealt ja ärkas üles ning vaatas minuga ära viimase filmi viimased pool tundi 😀

Ma pean need filmid kindlasti veel üle vaatama. Eile olin väsinud, aga ablas, ahmisin kõik sisse – nii jäävad aga detailid märkamata.

Emotsioonid pärast esimest vaatamist? Nii mitmegi olulise tegelaskuju areng ja lõpplahendus olid minu jaoks äärmiselt rahulduspakkuvad. Aga ühe puhul olen kohe suisa nördinud. Sellepärast ongi nüüd vaja rahulikult ja värskema peaga üle vaadata – äkki nördimus siis väheneb. Äkki ikka ei jää nii nadi tunne sisse 😀

Sari tervikuna on super igatahes. Ja ma olen äärmiselt tänulik nende filmide eest.

PS. Kuna ma kahtlustan, et kommentaaridesse VÕIVAD tekkida spoilerid, kui keegi, kes filmid ära vaadanud, peaks tahtma oma muljeid jagada, siis soovitan mitte lugeda, kui endal veel vaatamata ja ei taha liiga palju teada saada 🙂

Head asjad #26 – Gilmore Girls Read More »

Gilmore Girls – kannatamatult oodates

Võtsin lahti blogiajaloo, et meenutada, kui palju kordi ma täpselt Gilmore Girlsi vaadanud olen.

gg1

Alustasin ma selle vaatamist üldse telekast, ETV kunagi näitas. Lõpetasin muidugi juba arvutist – siis, kui see ametlikult lõppes, 2007 suvel.

2008 sügisel olen midagi vaadanud…

Abikaasaga koos vaatasime terve sarja ära 2010 alguses – jaanuaris alustasime, märtsis lõpetasime. Siis mainisin ka blogis, et olen mitu korda otsast vaatama hakanud, aga mitte teisest hooajast kaugemale jõudnud. Üks noist kordadest oli siis ilmselt eelmises lõigus mainitu, aga kui neid kordi veel väidetavalt MITU oli, millal ma küll jõudsin 😀

gg2

Veel korra vaatasin peaaegu terve sarja ära aug-sept 2014, siis ilmselt jäigi viimasest hooajast pool vaatamata. Ma kustutasin kõik vaadatud osad lihtsuse mõttes kohe ära, et ei peaks hiljem meenutama, kuhu järg jäi – ja kaks aastat hiljem vaatasin need viimased osad ka lõpuks ära 🙂

Ainult et… Nüüd on algus juba meelest läinud 😀 Küll inimene unustab ikka kiiresti 😀 Ja mõtlen, et äkki peaks veel korra algusest peale ära vaatama. Ma olen segane, ma tean 😀

Aga nüüd on ju uute osade ootuselevus – terve aasta olen oodanud ja uudisnupukesi lugenud. 25. novembril tulevad Netflixi neli 1,5 tunni pikkust filmi – iga aastaaja kohta üks. Nii palju, kui ma olen aru saanud, siis pannaksegi kõik korraga üles. Peab 26. novembriks lapsed kodust ära saatma ja GG maratoni tegema 😛 Sinna on veel aga pisut üle kuu… Kui seniks igal õhtul neli osa vaadata ja nädalavahetustel pisut rohkem, siis saabki kogu sarja umbes läbi 😀 Ma usun, et ma küll ausalt nii palju ei viitsi, aga mõtlesin, et vaatan natuke, tunde järgi.

gg3

Sest noh, mul pole praegu midagi vaadata. Kõik meie ühised lemmikud on ära lõpetatud (viimati Castle), Bonesiga saime ka lõpuks järjele ja viimane hooaeg algab alles uuel aastal, Kodutunde selle aasta osad on ainsana ootel, aga miskipärast pole selleks tuju olnud… Suits jäi kunagi pooleli, sellega põhimõtteliselt VÕIKS jätkata, kui tuju tekib.

Modelle enam ei tehta. Grey’d vaatan, aga seda tuleb vaid üks osa nädalas. Kahe sarjaga alustasin, aga jäid pooleli, sest lihtsalt ei istunud (Girlsist vaatasin ära esimese hooaja ja teise alguse, Scrubsist ainult pool esimest osa).

Ühesõnaga… Pikad pimedad sügisõhtud vajavad sisustamist.

Gilmore Girls – kannatamatult oodates Read More »

UnREAL – ja mitte ükski reality ei ole enam sama

Birgit ükskord kirjutas ja ma hakkasin vaatama. Üsna varsti kirjutas ka Katre. Selleks ajaks olid mul mõned osad vaadatud – näitasin Abikaasale ka ja vaatasime koos, otsast peale. UnREAL oli üle pika aja üks tõsiselt nauditav sari.

Kahjuks on sarjal ainult kaks hooaega, mõlemas kümme osa 🙂 Võrdlusmomendid tekkisid Weedsi ja Dexteriga – hea ja halva vahel on väga raske vahet teha, sest kõik on absoluutselt fucked up ja järjest hullemaks läheb. Peategelased käituvad kõike muud kui eetiliselt, aga nad on täiesti inimlikud tegelased, kellele kaasa elada, miski pole mustvalge. Jabur ja nauditav.

Shiri Appleby on minu mälus ühene – teismeline hea tüdruk Liz Roswellist. Teda SELLISES rollis näha oli jabur. Constance Zimmerit, vaatasin, nägin esimest korda hoopis Grey Anatoomias – pidin mälu värskendama Youtube’i nii kohutava kvaliteediga videoga, et ei hakka seda siin linkimagi. Seal unustasin ta koheselt, siin sarjas aga – jumalik. Ta on mu meelest lihtsalt nii seks! Josh Kelly Jeremy oli esimeses hooajas nii seks (meenutas mulle kangesti Grey Anatoomia Marki ehk Eric Dane‘i, kes on minu meelest tolle sarja seksikaim mees) ja teises nii kohutav… Ja Chet on ka hullult äge!!!

Ja ausõna, mul oli vahepeal täitsa isu teha ka endale tätoveering “Money. Dick. Power” 😛

Aga tõsiselt – vaadake. Ja kui olete ära vaadanud, küsin teilt: suudate te vaadata ühtki reality show‘d samamoodi kui enne? Kahtlen…

Ja lõpetuseks üks hea artikkel selle sarja loojast – neile, kes suudavad pikemalt lugeda. Mul oli igatahes põnev.

UnREAL – ja mitte ükski reality ei ole enam sama Read More »

Pisut vasakule nali, ilmselt

Mul jäi eile see postitus üles panemata. Mõtlesin, et vaatan täna üle, kas on ikka veel naljakas. Mul endal küll on. Äkki siis on kellelgi veel.

Ehk et – puhkuse sisustamiseks ja mõtete kõrvale juhtimiseks üritan lõpuks Grey anatoomiaga ühele poole saada.

Meredith: Cristina was the third rail in our marriage: dangerous, fully charged, could kill us, but necessary for us to keep going. She got me. You think it’s possible that my one true love in my life is a girl?

Callie: Did you get excited by her vagina?

Meredith: No.

Callie: Then no.

Meredith: Good point.

Pisut vasakule nali, ilmselt Read More »

Scroll to Top