Oct 152011
 

Mul oli siin probleem, et Plika läks suveperioodil lõunaunne ühe asemel pigem kolme paiku ja õhtul sellevõrra hiljem voodisse ka. Üritasin küll vaikselt lõunaune aega ettepoole nihutada, aga sellest ei tulnud suurt midagi välja, Plika niheles voodis ikka kolme-poole neljani, enne kui magama jäi. Sageli magas kolm tundi või kauemgi, õhtul enne kümmet teda voodisse ei saanud.

Poisiga olid teised mured. Tema ei saanud täpselt aru, kas tahab magada üks või kaks korda päevas. Tükk aega oli nii, et hommikune uni oli üheksa paiku (2-3h) ja pärastlõunane kolme paiku (1-1,5h). Siis aga nihkus hommikuuni veidi hilisemaks ja jäi lühemaks (1,5-2h), teise une ajal enam magama ei jäänud, õhtuks oli üleväsinud.

Kõigepealt loksus Poisi graafik kuidagi paika. Käisime pidevalt Plikaga võimlemas, nii et Poiss oli kärus, kunagi ta hommikupoolikul magama ei jäänud, alles tagasi tulles, kui kell oli peaaegu kaksteist. Ja tõepoolest, kui hakkasin teda ka kodustel päevadel kaheteist paiku õue panema, siis magas ta ilusti 3-3,5h. Samas kui magama panemisega kella üheni välja venitasin, ärkas pigem juba 1,5 tunni pärast ja oli õhtuks jubedalt väsinud.

No ühesõnaga, Poisi uni on nüüd 12-15 – vahel läheb veidi peale kahtteist, vahel magab poole neljani. Kõige mõnusam on see, et ta jääb õues jälle kiirelt magama – kunagi jäi ta ilma kõigutamata, aga siis läks asi järjest halvemaks, vahepeal pidin teda suisa 20 minutit jalutama. Nüüd on jälle nii, et teen paar tiiru õues ja juba ta magabki. Täna oli suisa nii, et kui ma ta kärusse tõstsin, teki peale panin ja kile peale sättisin, suutiski ta selle aja jooksul juba magama jääda, minu vaev oli ainult käru akna taha lükata.

Mis puutub Plikasse, siis tema küsis lihtsalt ükspäev 12.30 süüa. Mina vastasin selle peale, et hea küll, aga pärast kohe tuttu. Plika oli nõus. ja oh imede imet, ta tõepoolest sõi ära, käis poti peal, jäi ilusasti voodisse ja üsna varsti magama. Ja sellest ajast saati ongi nii, et läheb ilusasti ühest lõunaunne. Müstika!

Õhtuti paneme Poisi üldiselt kaheksast voodisse, sel ajal, kui mina talle tissi annan, peseb Abikaasa Plikaga hambaid ja paneb talle pidžaama selga, siis väike raamat või massaaž või kõdi (nad igal õhtul kauplevad, mitu asja seekord on), siis voodisse, mõned laulud ja tuttu. Üheksaks on enamasti vaikus majas. Halvematel päevadel läheb Poiss enne üheksat ja Plika pool kümme, aga see on pigem erand.

Vahel juhtub õhtuti ka seda, et Plika joriseb ja nutab voodis, aga üldiselt see on meie endi rahuliku meele ja läbirääkimisoskuste küsimus, kui kiirelt ta maha rahuneb. Mida väsinumad ja ärritumad me ise oleme, seda kauem läheb.

Mulle igatahes meeldib :P Eks näis, mis kella keeramise ajal saab – vana plaani järgi oleks ma neid tasapisi harjutanud ja kella keeramine oleks õiged ajad lõplikult paika pannud.

Hommikuti ärkab Poiss tavaliselt 5-6 paiku, siis tõstan ta tissi otsa, kus ta enamasti vähemalt seitsmeni tukub, parematel päevadel kaheksani (aga seda viimast juhtub väga harva). Ma ei taha mõeldagi, mis saab siis, kui ma ta lõplikult tissist võõrutan, praegu ei viitsi veel isegi õhtusest loobuda. Ega pärast seda hambaid pesta, nagu arst soovitas :P Paar korda sai nii tehtud, aga siis hakkas Poiss pärast hambapesu virisema ja ei tahtnud ise magama jääda, nii et ma olen nüüd jälle pärast tissi ikka kohe voodisse pannud, nii jääb ta ise kenasti magama. Eks peab ikka varsti jälle usinamaks hakkama…

Plika ärkab tavaliselt 7-8 vahel. Ilmselt magaks pigem 8-9-ni, aga ümbritsev lärm segab.

No igatahes… Mulle hullult meeldib, et nad nüüd jälle ühel ja ÕIGEL ajal lõunaund magavad – rutiin on hea, ma saan alati kindlate kellaaegadega arvestada ja oma garanteeritud kaks vaba tundi. Ja mulle hullult meeldib, et õhtuti jälle normaalsel ajal vaikus majas on, jääb rohkem aega enda asjade jaoks.

Ma natuke aega naudin seda kõike, siis peab hakkama Poisi päeval toas magamist harjutama ja õhtuti tal hambaid pesema ja õhtuse tissi võiks ära harjutada ja… Ideaalis nad sööks koos kell pool üks lõunat, läheks koos kell üks oma vooditesse magama, õhtul hakkaks koos kella kaheksa paiku neid uneks ette valmistama, nii et nad poole üheksaks voodis oleks. Koos.

Aga praegu tundub veel, et tunni võrra nihkes graafik on kõigile mugavam. Eks näis, millal see muutub :)

Aug 222011
 

Morme leidis, hindamatu :D

Sleep Training – A Baby’s View

OK, here’s my situation. My Mommy has had me for almost 7 months. The first few months were great–I cried, she picked me up and fed me, anytime, day or night. Then something happened. Over the last few weeks, she has been trying to STTN (sleep through the night). At first, I thought it was just a phase, but it is only getting worse. I’ve talked to other babies, and it seems like it’s pretty common after Mommies have had us for around 6 months. Here’s the thing: these Mommies don’t really need to sleep. It’s just a habit. Many of them have had some 30 years to sleep–they just don’t need it anymore. So I am implementing a plan. I call it the Crybaby Shuffle.

It goes like this:

Night 1–cry every 3 hours until you get fed. I know, it’s hard. It’s hard to see your Mommy upset over your crying. Just keep reminding yourself, it’s for her own good.

Night 2–cry every 2 hours until you get fed.

Night 3–every hour.

Most Mommies will start to respond more quickly after about 3 nights.

Some Mommies are more alert, and may resist the change longer. These Mommies may stand in your doorway for hours, shhhh-ing. Don’t give in. I cannot stress this enough: CONSISTENCY IS KEY!! If you let her STTN (sleep through the night), just once, she will expect it every night. I KNOW IT’S HARD! But she really does not need the sleep, she is just resisting the change. If you have an especially alert Mommy, you can stop crying for about 10 minutes, just long enough for her to go back to bed and start to fall asleep. Then cry again. It WILL eventually work. My Mommy once stayed awake for 10 hours straight, so I know she can do it.

Last night, I cried every hour. You just have to decide to stick to it and just go for it. BE CONSISTENT! I cried for any reason I could come up with. My sleep sack tickled my foot. I felt a wrinkle under the sheet. My mobile made a shadow on the wall. I burped, and it tasted like pears. I hadn’t eaten pears since lunch, what’s up with that? The cat said “meow”. I should know. My Mommy reminds me of this about 20 times a day. LOL. Once I cried just because I liked how it sounded when it echoed on the monitor in the other room. Too hot, too cold, just right–doesn’t matter! Keep crying!! It took awhile, but it worked. She fed me at 4am. Tomorrow night, my goal is 3:30am. You need to slowly shorten the interval between feedings in order to reset your Mommies’ internal clocks.

P.S. Don’t let those rubber things fool you, no matter how long you suck on them, no milk will come out. Trust me.

Aug 222011
 

Poiss oli eile väikese palaviku tõttu tavalisest virilam ja sülekam. Õhtul sai ta veidi enne kaheksat magama pandud, hommikul ärkas 5.20, aga jäi pärast tissi meie voodisse edasi magama ja ärkas… Kell üheksa!!! Siis oli rõõmus lalin, mängis tükk aega magamistoas ja veerand tundi hiljem ärganud õega, sõi kohutava hunniku kaerahelbeputru ja pärast seda, kui ma paar väiksemat kisa ära lahendasin, mängisid nad Plikaga kahekesi pikalt ja vaikselt oma toas, nii et mina sain rahus kohvi juua ja hommikust süüa.

Nüüd panin nad riidesse ja saatsin õue, jälle rahu majas :D

Abikaasa käis eile sugulasel külas – tollel, kes on puusepp, laenas talle järelkäru, käis kaasas mängumajakest toomas, aitas selle kokku panna… Seekord aitas öökapid kokku panna, need jupid on poolteist kuud oma aega oodanud. Täitsa mõnusad said, mis siis, et jupid olid veidi erinevad ja sahtlid ka. Üldmulje on kena.

Riiuli ja peegli saime magamistoa seinale, mu kõrvarõngad ka… Ja külaliste nagi kööki. Ja Plika nagi vannituppa. Asjad edenesid vahelduseks jälle mõnuga.

Pilti teen kunagi hiljem, sest magamistoast on endiselt lamp puudu ja mõni detail tahab veel sättimist. Sain riiulile juba küünlaid sättida ja oma ehteid laiali laotada, mõnus. No hea küll, kõrvarõngastest ma enne ühe pildi tegin, seda võin näidata – peaks vist juurde ostma, ruumi on liiga palju üle :D Ma võiks nad rohkem laiali ka sättida või sinna veel midagi muud riputada, eks näis.

CIMG4975

Hüpates tagasi alguses maininud uneteema juurde, siis Poisi ärkamised normaliseeruvad järjekindlalt. Tissi saab ta nüüd ainult õhtul ja hommikul, kui vanasti jäi ta alati üles, siis viimasel ajal on hakanud edasi magama, nii nagu Plikagi seda omal ajal tegi. Tohutult mõnus on, kui ei pea ärkama mitte 5-6, vaid 7-9 vahel! Päevaunedega käib endiselt hull eksperimenteerimine – kord tahab magada juba kell 9 hommikul, teinekord venitab 13-14ni välja. Kui need 8-9 vahel ärkamised nüüd nii jääkski, siis oleks kõik superluks ja võiks hakata lapsi ühel ajal magama panema. Plikal ongi aeg jälle suviselt režiimilt sügisesele kolida, hämaraks läheb ka juba varem. Ainult sellepärast olen natuke mures, mis pärast kella keeramist saab. Ehk peaks praegu üritama 9-21 ja 14-16 graafikut juurutada, et see siis oktoobris sujuvalt 8-20 ja 13-15 muutuks… Eks lõppude lõpuks panevad lapsed ikka ise paika.

Ühtlasi jõudis mulle lõpuks kohale, et ma ei pea enam imetamisrinnahoidjat kandma. Vau! Viimased pool aastat olen vaheldumisi kandnud valget ja beeži ühesuguse lõikega nunnut pitsist rinnahoidjat – need olid ainsad, mis suuruse poolest sobisid. Aga teate, vaheldust on vaja, kohe naisem tunne on. Peab minema rinnahoidjavarusid täiendama :P Ok, sellega ma parem veel natuke ootan, suurus võib veel veidi muutuda…

Mõned pildid leidsin ka.

CIMG4954

CIMG4977

CIMG4978

Haige laps jäi tuppa magama – küll ainult veerandtunniks, misjärel ma kogemata köögis telefoniga rääkides ta üles ajasin ja hiljem pidin ikka kärru panema…

CIMG4998

Saime liivakasti ka lõpuni ära värvitud, nüüd näeb üsna kena välja. Teine kiht tuleks veel peale tõmmata, sai selle jaoks isegi Pinotexi juurde ostetud – eks näis, millal selleni jõuame. Kõigepealt tuleb korralik redel/trepp valmis meisterdada – selline, millest Poiss ka ronida saaks, praegu on majake ja liumägi puhtalt Plika lõbu. Meil on enamik vajalikke juppe vist isegi olemas, Abikaasa vaatas netist pilte ja õpetusi, ainult paari prussi on juurde vaja, kinnitused ka ja… No ma loodan, et saame ikka lähema kuu jooksul tehtud!

CIMG4999

Jun 302011
 

Ma ei tea, mis värk on, aga mul on viimasel ajal kogu aeg lõpmata mõnus olla. Tähendab, eks ma iga päev lähen vahel ikka närvi ja pahandan kellegagi, aga seda juhtub tavalisest oluliselt vähem, valdava osa ajast olen eluga hirmus rahul.

Tõenäoliselt on asja taga remondi suhtes ümber otsustamine. Plaanisime liiga suurt tükki hammustada, ei jõudnud aga neid plaane kuidagi valmis ja kogu aeg oli rõhuv tunne, et tuleks kähku palju suuri otsuseid teha. Nüüd on sellised plaanid, mille välja mõtlemine ja ellu viimine on puhas rõõm ning asjad liiguvad mõnusalt edasi – ei pea üle pingutama, sest nendega jõuab ka aeglasemas tempos suve jooksul valmis. Võib rahulikumalt võtta, aga samas oleme viimasel ajal just rohkem ära teha jõudnud kui enne – ikka sellepärast, et nüüd käib jõud asjast paremini üle.

Eile oli Abikaasal niisiis vaba päev. Kutsusime Kaidi isa külla, et ta meie elektrisüsteemi lõpuks üle vaataks (olevat paras porno) ja ütleks, kuidas me saame seda ajutiselt nii palju putitada, et teisel pool pesumasinat ja sügavkülma hoida, ilma et korgid läbi läheks. Abikaasa peaks nüüd täna-homme materjalid ära ostma ja mõne päeva pärast saab sellega loodetavasti ühele poole.

Ema oli Tallinnas, kus ta käib alati bussiga, nii et saime tema auto päevaks kasutada. Kutsusime Abikaasa ema ja õe siia lapsi hoidma, et ise esikusse nagisid/mütsiriiulit/vms otsima minna ning mõned uksehinged ja muud taolist nodi osta. Kuna mööblipoes olid kõik riiulid ja nagid jube kallid ning välimuselt mingit muljet ei jätnud, torkas pähe hoopis kasutatud mööbli poodides üks tiir teha. Ma ükskord Tagega käisin, helistasin talle mälu värskendamiseks, ühe poe asukoht oli ununenud. Käisime Riia mnt Shalomis ja Aleksandri pubi vastas asuvas Samaarias, kus kohtasime Abikaasa ema endist töökaaslast, kes ütles, et Tallinna mnt Humana maja allkorrusel on nüüd ka üks uus pood Sõbralt sõbrale, lõpetuseks läksime siis sinna.

Ma alati nois kasutatud kraami kauplustes vaatan ja vaimustun ja imestan, MIKS ma peaks ostma mööblit uuena kalli raha eest, kui seal on palju ägedamaid ja odavamaid asju. Nagisid ja mütsiriiuleid liigub muidugi nii vähe, et need ostetakse kiirelt ära ja me ei saanud midagi, aga igasugu ägedaid diivaneid ja tugitoole ja lihtsalt toole ja laudu ja kappe (eriti meeldisid meile mõlemale nurgakapid) ja kõikvõimalikku muud nodi… Kui midagi sellist vaja peaks minema, siis läheme kindlasti uuele tiirule.

Sõbralt sõbrale poest ostsin ma paar asja küll. €1.60 eest mõnusalt suure puulusika, €3.20 eest musta seeliku, 96 sendi eest Plikale põlle (see on küll väheke suurematele mõeldud, aga õnneks liiga suur pole, ta oli sellest vaimustuses)… Ja €20 eest vaiba. Jajaa, täitsa sünteetilise vaiba. Ja uskuge mind, see oli täiesti plaaniväline ost, aga see lihtsalt hakkas silma ja hakkas meeldima ja kui me veel lõpuks tükk aega arutasime, kas osta või mitte, siis tegi müüja veel natuke alla ka (€22 -> €20) ja noh, nii me selle ära ostsimegi. Vaatasin kaltsuvaipu ka, mis olid muidugi veel kümme korda odavamad, aga üsna väiksed ja värvid ei meeldinud väga.

Pood meeldis igatahes väga, nii tore, et Pärnusse selliseid kohti juurde tekib.

No ja siis ma läksin veel Humanasse, et piiluda, kas seal ka äkki kaltsuvaipu on ja helistasin viie minuti pärast Abikaasale, kes oli vahepeal oma õelapse üle tee asuvast lasteaiast ära toonud, et mingu nad autoga koju, ma tahan veel pikalt ringi vaadata ja võin hiljem bussiga järele tulla. €3 päev oli ja ma proovisin mitukümmend asja selga, lõpuks ostsin ainult kaks – põlvpüksid ja velvetseeliku, mõlemad istuvad ideaalselt, ma olen väga rahul.

Kui ma lõpuks koju jõudsin, avastasin köögilaualt ämbri ja suure kasti maasikaid. Küsisin hämmastunult, kust need tulid – Abikaasa ema oli meie maasikapeenrad tühjaks korjanud :D Meil on päris palju maasikaid jah, aga mina korjasin siiani kausi päevas ja ainult kõige tumepunasemaid, enda meelest olin korralikult korjanud… No vat siis. Kasti andsime neile kaasa, ämbri puhastasin ära ja saime kaheksa karpi toormoosi sügavkülma. Ja meil peaks sealt veel päris palju maasikaid tulema, ehk saame see aasta ilma turult talvevarude ostmiseta läbi.

Lisaks oli Abikaasa ema meie porgandipeenart rohinud, kartuleid mullanud ja hunniku tilli korjanud – no lapsed ju magasid, tal oli igav :D Tema on ühesõnaga meie aiahaldjas.

Oma käikude tulemusena otsustasime, et kui säästuremont, siis säästuremont, tuleb ikka mööbel ka ise teha. Nägime ühes kasutatud mööbli poes kitsast ja kõrget valget riiulit, mille eest €30 küll maksma ei kippunud (€10 ehk oleks maksnud), aga mis andis idee teha ise meile veel sobivamates mõõtudes riiul ja see valgeks värvida, meil peaks sobivat materjali olema küll. Nagide koha pealt juhtis Tage mu heale ideele, vot selline on plaanis teha. Eks näis kas meie plaanidest ka asja saab, praegu tunduvad igatahes vägagi teostatavad :)

Ja lõpetuseks veel puhast rõõmu laste une teemal. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii või Plika ongi hakanud jälle paremini magama jääma. Me enam väga ei sunni ka – lõunal läheb voodisse kahe paiku, õhtul kümme-üksteist. Lõuna ajal võib ta tund-poolteist omaette rääkida, aga toast välja eriti ei tule ja lõpuks jääb magama. Õhtuti saab endaga üsna hästi ise hakkama, sellist nuttu ja jorinat nagu eelmisel suvel enam absoluutselt pole. Eks ta ikka tahab natuke meie tähelepanu ja väsinuna viriseb kergemini, aga üldiselt on superluks, muidu me ei lubaks tal mingil juhul nii kaua üleval olla.

Poisi kaks viimast ööd on ka üsna imelised olnud. Üleeile oli ta õhtul üsna vara väsinud ja sai juba kaheksast voodisse pandud, uinus seal kohe ja ärkas hommikul veerand seitsmest rõõmsalt. Eile õhtul käisid lapsed Abikaasaga küla peal ja jõudsid koju peale üheksat, nii et Poiss sai magama alles kolmveerand kümme – uinus jälle probleemideta ja ärkas rõõmsalt pool kaheksa!!! Ma ise muidugi olen programmeeritud kuue-seitsme vahel ärkama, nii et ma ülejäänud aja vedelesin voodis ja vaatasin kella :P Igatahes superluks, ei mingeid öiseid ärkamisi.

Plika ajal ei tulnud selle pealegi, et võiks proovida, mis juhtub siis, kui jätta ta oma voodisse ja ise oma magamine teise tuppa kolida. Äkki oleks temaga samamoodi läinud ja poleks nädalapikkust üsna vaevalise algusega öist tissivõõrutust vaja olnudki? No eks lapsed on erinevad ka… Igatahes kolmandaga ma enam ei kõhkleks, katsetaks juba nooremagagi eraldi tubades magamist.

Ühesõnaga… Mis ma nüüd tahtsingi öelda… Suvi on mõnus :) Ja homme on reede, mis tähendab, et Abikaasa on varsti jälle kaks päeva kodus… Ja siis veel viimane töönädal ja siis on puhkus ja remont :D

Jun 282011
 

Kõik sai alguse sellest, et Plika jäi neli päeva tagasi meie voodisse lõunaund magama ja üle pika aja juhtus õnnetus, nii et pidin lisaks voodipesule ka teki pessu panema ja kattemadratsi maha võtma. Ühesõnaga voodi oli kasutuskõlbmatu, siis panin juba Poissi magama ja ei tahtnud seal enam sättida, otsustasime üheks ööks elutoa diivanile kolida. Plika magas Poisiga ühes toas – oma voodis, nagu tavaliselt.

Poiss ei ärganud sel ööl kordagi! Kell oli 6:38, kui ma teisest toast nuttu kuulsin, minu rinnad olid selleks ajaks juba parajad õhupallid.

Sellise hämmastava tulemuse peale otsustasime järgmiseks ööks ka elutuppa jääda. Seekord hakkas Plika keset ööd nutma, Abikaasa läks teda rahustama ja nad jäid kahekesi suurde voodisse magama. Poiss hakkas nelja paiku nutma, andsin talle tissi, pärast seda magas seitsmeni ja ärkas siis üle pika aja rõõmsalt – ei hakanud tissi enam andmagi, tegin kohe putru. Abikaasa hiljem rääkis, et Poiss oli ärganud voodi nagisemise peale, kui Plika siples.

Kolmandal ööl ärkas Poiss poole kolme paiku – sai tissi, magas siis poole seitsmeni ja ärkas rõõmsalt.

Täna, neljandal ööl, ei ärganud kordagi. Hommikune äratus oli 6:16 ja virilavõitu, tõstsin tissi otsa, et saaks veel veidi tukkuda.

Ühesõnaga… Polegi vaja mingit öist tissivõõrutust, häiriv tegur oli meiega ühes toas magamine. Kuna kahel ööl neljast Poiss üldse ei ärganudki, ei näe ma mingit põhjust hakata seda ühte tissikorda ekstra ära võõrutama, sest kui ta juba ärkab, siis röögib täiega, süles rahustada ei anna, sipleb metsikult… Kuni see üks kord on ainult ÜKS ja mitte iga öö, siis ma ei näe sel kräunutamisel põhjust – las sööb, saab kiiremini tagasi magama.

Magamegi siis nüüd nii kaua elutoa diivanil, kuni lastetuba valmis saab. Abikaasa puhkus algab 11. juulil, lisaks nädalavahetused enne seda ja ehk nädala sees ka mõni vaba päev… Ei jõua ära oodata!

Jun 222011
 

Mitte et need teemad poleks siit juba sada korda läbi käinud, aga väikeste lastega on elu pidevas muutuses ja muutused võiks ometigi üles tähendada. Mul on nimelt kombeks tagantjärele kõik halb unustada ja ainult head mäletada, järsku ma hakkaks muidu kolmandat last oodates arvama, et esimesed magasid paremini, kui nad seda tegelikult tegid. Ei, see kolmas on alles kunagi kaugemas tulevikus plaanis, aga seda rohkem ma ju selleks ajaks unustan :P

Söök, tiss ja uni on kõik omavahel seotud, sestap need ühte postitusse panna tulebki. Ma kohe mõtlen, millest ja/või kellest oleks kõige targem alustada.

Olen maininud, et Poiss sööb nüüd väga hästi. Hommikul ja õhtul putru, lõunal ja pärastlõunal püreed. Viimane pudrupulber sai täna hommikul otsa, õhtul proovin talle nüüd kaerahelvestest teha. Saime Abikaasa emalt kohviveski ja puha, jahvatasin peenemaks. Samas Plika ei taha isegi nendest peenikestest putru süüa, Abikaasa oli eile osa tema pudrust ära söönud ja ütles, et kesti on palju. No vaatame, mis Poiss arvab, ehk oma hea isuga ikka sööb. Plika sõi hea meelega speltahelvestest putru, aga need said otsa ja mul muud vaja polnud, ei hakanud selle ühe asja pärast tellima… Mahering siis, kaerahelbed on ka sealt. Tundub, et nende kaerahelbed võib pudrumaterjali hulgast maha kanda, vähemalt Plika pudru puhul. No ehk Poiss sööb, tatratangu on mul veel ka…

Kui alguses sõi Poiss ainult magusat püreed, siis nüüd mulle tundub, et ta seda enam eriti ei tahagi, soolane läheb palju paremini kaubaks. Ma mõtlesin, et äkki ta lihtsalt pole näljane – pärast esimest und saab ju 220 g soolast, pärast teist und pakun magusat. Samas kui selle asemel soolast anda, siis läheks nagu küll… Ja samas  jällegi mitte nii suur purk kui enne – õigemini me saame selle purgi õhtu jooksul tühjaks küll, aga sel juhul läheb lõpp alles siis, kui peaks hakkama talle juba putru keetma. Aga magusat ei söö ta poole väiksematki ära. No ma ei tea :) Magusa söömine on ju nagunii üle hinnatud, ma siis äkki ei pakugi talle enam seda? Ostan äkki mingi väiksema soolase variandi pärastlõunaks, mõne 4-kuuse variandi, 125 g vms… Ma mõtlen natuke, praegu tõi Abikaasa igatahes veel mõned magusad. Kui Poiss ei taha, siis Plika sööb need hea meelega ära, ta alati käib Poisi söötmise ajal nillimas ja nõuab ka tita toitu.

Aa, kamapalle või muid taolisi krõbuskeid pakume ikka ka. Neid ta pigem lutsutab ja laseb siis suust välja, aga mõne ilmselt sööb ikka täitsa ära. Leib ja Saib on tõelised hitid, neid nätsutab ja sööb lõputult. Hea lihtne ka kätte anda, ise siis toimetab, ei pea toitma. Ainult hiljem põrandalt puru kokku pühkima :)

Plika lemmiksöögid on Saib pasteedi või juustuga, makaronid, kartul ja kotlett :D Vähemalt neid ta nõuab. Kala maitseb ka. Igasugu suppe ja juurikaid sööb vahel väga hea isuga ja vahel üldse mitte. Igasugu magusat muidugi alati väga hea isuga.

Oeh, aga söögitegemisega on meil kehvasti. Mida soojemaks läheb ilm, seda vähem me viitsime. Kui jätta kõrvale pizza (mida ta on viimase kuu jooksul ikka kolm-neli korda kindlasti teinud), siis ma ei mäleta, millal Abikaasa viimati kodus süüa tegi. Ja mina, noh… Kui ma PEAN tegema, siis ma teen makarone. Nojah, need on vähemalt need Eesti mahedad täisteramakaronid :D Aga ikkagi. Mina muud teha ei viitsi. Kartuleid näiteks, need juba lähevad pehmeks ja kasvatavad võrseid – keegi lihtsalt ei söö neid. No varsti saab oma aiast juba värsket kartulit, see on teine tera. Seda ilmselt teeb küll ka pigem Abikaasa, aga see on nii maitsev, et on motivatsiooni teha.

Ahjaa, riisi taasavastasin ka enda jaoks. Seda on sama lihtne teha kui makarone – ma aurutan, ei pea kontrollima ega segama ega põhja kõrbemist kartma. Teen seda tavaliselt siis, kui koju on siginenud kotlette või liha või muud taolist, mis nõuaks seda põhilist kõrvale… Siis on riisi aurutada kõige mugavam. Abikaasa riisist suuremat ei hooli. Mina jumaldan riisi, aga ma ei oska sellest mingeid keerulisemaid asju teha, te võite mulle nüüd öelda, kuidas wok on kõige kergem asi maailmas… Ma ei viiiiiitsi. Ma lihtsalt ei ole söögitegemise natuur, nii nagu teile ei meeldi midagi muud teha. Ma pigem näiteks koristan :P

Abikaasa toob töölt ka tihti süüa, siis me söömegi seda. Sihuke lugu siis. No suvi, eks. Küllap külmemal ja pimedamal ajal kokkame jälle rohkem.

Leiba ma ei viitsi üldse küpsetada enam, Abikaasa ei tohi kõrvetiste pärast süüa ja minust on saanud meeletu Saibi fänn. Seda läheb meil meeletult, tavalist saia ei osta tervislikkuse kaalutlustel enam ammu. Saib on niiii hea ja pehme… Ja hommikul peavad mul ikka olema kohv ja võileivad, ei saa minust pudruinimest, ehkki ma võin paar korda aastas innukalt uuesti proovida. Minu jaoks on maitsvad võileivad ja kohv lahutamatu osa positiivse hommiku emotsioonist, tehke või tina. Nii ma siis teen kõigepealt Plikale putru ja söön siis ise hiljem võikusid. Kui eriti laisk olen, teen Plikale ka leiba… See tähendab Saibi.

Isegi jäätist ei viitsi enam teha, oleme jälle ostnud. Samas see on vilets vabandus, et ei viitsi ja on keeruline – ei pea ju ise kondenspiima keetma, võib poest osta, on küll valgest suhkrust, aga kui teha tavalisest kondenspiimast ja Nopri vahukoorest, on igatahes kümme korda etem, kui poe lurrid, mida me jälle ostnud oleme. Nüüd sulas külmkapp ka üles ja külmetab seega paremini, ma võtan lähipäevil ennast kokku ja proovin jälle ise teha. Kui saaks lõpuks eraldi sügavkülma siia (ammu on jutt, et peaks, aga tegudeni kuidagi ei jõua), siis külmuks see jäätis kindlasti normaalselt ära ka.

Aga liikudes söögi juurest tagasi laste juurde, siis järgmiseks tissist. Plika jäi omal ajal tissi otsa magama ja miski hetk lõpupoole mulle tundus, et ta ei saa kunagi isu täis ja läksin iga kord jumala närvi – siis me ta ära võõrutasimegi. Alguses öistest, siis õhtusest, lõpuks hommikusest ka (sest hommikul on ju kõige olulisem kauem magada ja selle nimel oli vaja tissi pakkuda). No ma nagunii olin juba rase ka ja organism pidi puhata saama, lõppkokkuvõttes sai Plika tissi 1a2k ja minu meelest oli see täiesti piisav.

Poisiga olid mul suured plaanid, et saab nii kaua kui tahab. No et suuremana (1+) ainult hommikul ja/või õhtul – mitte rohkem, mitte päeval ja öösel. Aga et saagu kohe kaheaastaseni kui soovib. Tegelikult ma mõtlesin ikka juurde ka, et kui mul peaks ikka kõrini saama, siis…

Ja teate, mul on nüüd Poisiga ka vahel tunne, et appi, ta sööb nii kaua, ma enam ei jõua. Ehkki tegelikult see pole üldse NII kaua. Aga vist on kauem kui enne… Õhtuti just. Magama ta jääb muidu oma voodis ise, ehkki mulle tundub, et ta on hakanud rohkem vigisema selle juures. Vahel, kui on eriti väsinud, jääb juba tissi otsas ka. See selleks.

Ööd ei ole head. Liiga tihti ärkab ja ma ei viitsi koolitada. Me oleme nüüd otsustanud, et kui Abikaasal juuli esimeses pooles puhkus hakkab, siis kolin mina mõneks ajaks elutoa diivanile ja tuleb öine tissivõõrutus. Enne ei hakka pingutama, varajased ärkamised ja tööle minemised teeks asja keeruliseks. No ja puhkuseni on veel ainult kaks ja pool nädalat :)

Lõunaunedesse jäämine nõuab ka järjest pikemat kärutamist. Alguses jäi enamasti ise, siis kõigutasin viis minutit, siis kümme, nüüd enam kõigutamine ei kõlba, pean õues ringiratast sõitma. No veerand tundi tuleb ka vahel ära. Aga ma jällegi ei viiiiiiitsi midagi muuta… Sest see on ju nii valutu ja ta ikkagi jääb. Ja magab ilusti pikalt, kaks korda päevas. Pärast hommikust ärkamist on 2,5-3 tundi üleval, siis magab sama kaua… Siis on jälle sama kaua üleval ja magab 1,5-2,5 tundi. Õhtuti ma panen ta magama 20-21 paiku, olenevalt sellest, kui väsinud ta tundub. Hommikuti on hakanud vahel kauem magama, ükspäev oli meil siin rekordiline kolmveerand kaheksa äratuseks, tavaliselt aga ikka enne seitset.

Ma üritan tagajärjetult meelde tuletada, millal Plika päeval ainult üht und magama hakkas… Mitte ei tule meelde, blogist järele vaadata ka ei viitsi. Mäletaks nagu, et Londonis kohe algusest peale, aga ta oli siis ju alles 10-kuune, sama vana kui Poiss praegu, ei kujutaks kuidagi ette, et Poiss ühe unega hakkama saaks. No lapsed on erinevad ka. Ma igatahes endiselt mõtlen, et ma enne ei viitsi seda kärus unetamist ära võõrutada, kui Poisil ainult üks päevauni järel on. Ma usun, et see juhtub enne, kui ilmad väga külmaks lähevad, siis oleks suurt last juba ebamugav paksude riietega kärusse toppida.

Plika unekoolitasime vahepeal teist korda välja, aga nüüd on ta jälle veidi käest läinud – Abikaasaga rohkem kui minuga. Aga peamiselt paneb teda ikka Abikaasa magama. Ehkki vahel mulle tundub, et jälle on ta iga õhtu ära ja mina üksi pean laste magamisega mässama. Muidu polekski midagi, aga Plika ei saa aru, et kui ma Poisile tissi annan, siis tema peab teises toas oma asju tegema, räägi talle enne, palju tahad, otsi talle kui huvitav tegevus tahes, miski hetk on ta ikkagi magamistoa ukse taga “emme emme” karjumas, siis tuleb sisse, Poiss vahib söömise asemel teda, mina lähen närvi… Alati palun Plikat kõigepealt ilusti mitu korda, et mine teise tuppa, emme paneb venna magama ja siis tuleb ka. Enamasti ta ei kuula – irvitab näkku, ronib suure voodi peale ja lollitab. Lõpuks ma tavaliselt ikka karjun ja ähvardan teda vannituppa luku taha panna… See ei mõju ka enne, kui ma teen kehaga liigutuse, nagu hakkaks tõesti tõusma ja tulema (Poiss samal ajal tissi otsas, mäletate) – siis Plika põgeneb.

Nii kurb on, et ainult karjumine ja ähvardused mõjuvad, aga ma ei ole suutnud midagi paremat välja mõelda. Kui Abikaasa on kodus, siis on teine asi, aga mina üksinda nende kahega lihtsalt teisiti ei saa – just siis, kui Plika teeb midagi keelatut ja mina olen samal ajal Poisiga kinni. Ah, ma tean, ma peaks muul ajal Plikaga rohkem tegelema ja siis ta oleks üksi ka parem laps… Ikka viga minus, eks :)

No igatahes, magamine. Plika lõunauni on nihkunud ühelt pigem kahe-kolme peale. Ma enne ei viitsi panna, kui ta ikka haigutab ka. Vahel ta protesteerib kõvasti, aga enamasti ikka läheb. Hilisem lõunauni on selle poolest ka oluline, et siis ma saan õige varsti Poisi ka õue panna ja siis on endal vaba aeg – näete, praegu ka. Nii hea on rahus süüa ja blogi kirjutada :P

No ja magama läheb Plika siis ka hiljem. No enne üheksat mitte kunagi, vahel ka kümme või isegi üksteist. Eks me sellepärast laseme nüüd nii kaua olla, et ta saab endaga rohkem ise hakkama ja meie saame ikka oma asju teha… Samas rahulikust filmiõhtust ja keelatud magusa salaja söömisest ju nii ikka midagi välja ei tule :D No aga suvi ja valge on ju, küll ta pimedamal ajal hakkab jälle varem minema.

Kui mina Plikat magama panen (Abikaasat pole siis reeglina kodus), siis ta jääb suht hästi. Ma muidugi väga vara ei viitsi ka, aga kui ma ükskord kümnest või veidi hiljem ta kiirelt pessu viin ja siis voodisse panen, on alati argument, et kell on nii palju, sa peaks ammu magama, ma laulan ainult ühe laulu ja siis lähen ära. ma ju ei viitsi pikalt :D Ja Plika jääb tavaliselt ilusti voodisse, ehkki magama jäämine võtab aega – vahepeal käib mõne korra toast väljas ka, kalli või tassi sisse vett nõudmas (tal on magamistoas oma notsuga tass, kus on alati vesi).

Kui Abikaasa on kodus, siis enamasti paneb tema Plikat magama ja teda ka nõutakse… Ja siis ta ikka räägib muinasjuttu ja läheb pikemalt ja Plika rohkem vist lollitab ka ja nõuab näiteks suurde voodisse – minuga ta ka korra nõuab, aga kui ma ütlen ei, siis jääb ikka oma voodisse. Tegelikult vahel ronib sealt salaja meie voodisse ka, kust me ta siis magama minnes avastame. Ja nüüd viimasel ajal läheb Poisi uni järjest kergemaks, mitu õhtut on Poiss ärganud ja nutma hakanud, kui Plikat magama panna. Pole just meeldiv.

Nojah, igatahes me ei viitsi veel kord unekooli ette võtta, ehkki absoluutselt igal õhtul, mil Plika jälle suuremalt jaurab ja meie närvid läbi on, siis mõtleme, et peaks. Aga nagu Poisi öise tissivõõrutuse plaanid on seotud Abikaasa puhkusega, siis Plika parema magamise plaanidel on ka oma tähtaeg – lastetuba :) Sellega läheb veel kuu-paar, me Abikaasa puhkuse ajal hakkame tegema (meil remondiplaanid muutusid, aga sellest ühes teises postituses). Kui lastetuba valmis, siis ei saa Plika näiteks magama minnes enam nõuda suurde voodisse, see pole enam samas toas. Ja üldse siis rutiin ilmselt veidi muutub. Seni aga katsume niisama läbi ajada, sest nii hull veel pole, et midagi muuta või koolitada viitsiks.

Ahjaa, Poiss ja tiss… No mulle tundub, et kaks aastat küll välja ei venita. Praegu ta saab vahel päeval ka – no kui mulle tundub, et see aitaks, teeks tuju paremaks või nii. Vahel jälle ei saa üldse, kui meelde ei tule või kui ma pikemalt ära käin. Targad raamatud ju ikka ka soovitavad, et mingi piimanorm tuleks kätte saada… Nii et jah, kahe ja poole nädala pärast hakkame öiseid söömisi võõrutama, vähemalt aastani saab hommikul ja õhtul kindlasti, ilmselt vahel ikka päeval ka… Ja sealt edasi… Ausalt, ma arvan, et ma seekord ka kaua ei viitsi. Mida vähem ta tissi saab ja mida rohkem tavalist toitu sööb, seda vähem ma viitsin. No ehk tulevad veel mõned kuud peale, näis. Ma käigu pealt otsustan :)

Vot sellised lood on siis meie peres magamise ja söömisega. Mugavus maksab, me oleme väga mugavad. Teate ju küll seda ütlust, et kuni sa midagi muuta ei viitsi, pole olukord järelikult veel nii hull, järelikult asi toimib. No meil ongi praegu nii.

Mar 122011
 

Poisi päevauned on muutunud kaootilisemaks. Enne oli kohutavalt oluline, et ta magaks sel ajal, kui ma Plikaga õues käin ja teda lõunaunne panen. No me pole Plikaga viimasel ajal just eriti usinasti väljas käinud – vahepeal oli erikuradikülm, praegu on ta haige jne. Lisaks avastasin, et Poiss on vanemaks ja targemaks saanud – nüüd on nõus juba ärkvel kah kärus olema, ei karjugi.

Sestap pole enam oluline, et ta magaks 11-15. Ja kuna ta ärkab juba tükk aega erikuradivara, siis ma suskangi ta tavaliselt juba poole kümne paiku õue. Magab siis, kaua magab – vahel 1,5, vahel 3, ükskord magas viis tundi.

Teiseks uneks panen nüüd ka alati kärru – täpselt siis, kui ta väsinud paistab. Vahel juhtub nii, et see teine tuleb pikemgi. Selle viietunnise variandiga teist muidugi ei tulnudki.

Õhtul, oleme avastanud, jäävad nad kah suht hästi igal ajal magama – ei pea tingimata kell kaheksa rutiiniga alustama, võib ka näiteks seitse. Sel juhul on juba pool kaheksa vaikus majas. Ja noh, tore ju, kui rohkem oma aega jääb.

Hommikul laliseb Poiss tavaliselt juba kuue paiku, aga nii kaua on ta meie vahel enamasti rahul, kuni Abikaasa seitsmest tõuseb… No ja siis, kui Abikaasa tööle läheb, olen ka mina sunnitud ennast üles ajama.

Aa, Plika… Tema ärkab vist kah vara. aga võtab oma teki elutuppa, istub minu tugitoolis ja vaatab mu arvutist multikaid. Selline varahommikune traditsioon siis tekkinud, paljudes peredes tavaline.

Ühest küljest ma tean, et lapsele oleks parem, kui oleks kindlate kellaaegadega rutiin. Teisest küljest on kena, et Poiss on nõus nii paindlikult magama, teeb minu elu kergemaks (trennis käimised jne). Küllap tekitan talle siis rutiini, kui tema ka ükskord ainult korra päevas magab – ja siis harjutan ta ka päevaund toas magama. Aga see kõik ilmselt vanuses 1+. Siis ta jagab juba kogu värgist veits rohkem ja on kergem talle neid une-eelseid seoseid tekitada. Saab põnev olema neid ka päeval koos Plikaga magama panna.

Poisi öised ärkamised läksid vahepeal küll nats käest ära, sest ma muutusin liiga mugavaks ja ta arvas, et võiks jälle iga tunni tagant vigiseda ja tissi saada, aga selle peale võtsin ennast kätte ja nüüd on tagasi vanad reeglid, et enne kahte ei mingit tissi ja pärast seda mitte enne viit. Kui muul ajal ärkab ja vigiseb, hoian süles ning lasen nutta ja rahuneda. Ja istudes tissi anda jälle kah ei viitsi, sest kaisus on mugavam. õnneks ta allus reeglitele kiirelt, mingit suuremat tagasilööki polnud.

Kui ma nüüd viitsiks need öised söömised tal täitsa ära harjutada, no vähemalt selle kella kahese… Aga ma ju ei viitsi veel! Õnneks ta siiski väga tihti ei ärka, nii et mind hetkel ei häiri.

Üldiselt olen isegi rohkem rahul kui enne – 95% juhtudest jäävad mõlemad lapsed iseseisvalt probleemideta magama ja tänu Poisi kaootilisematele päevaunedele on mul rohkem vabadust oma käike planeerida. Mida hing veel ihaldada võiks?

Seoses Plika haigusega olemegi viimastel päevadel ööund tunni võrra varasemaks nihutanud. Peaks seda kella seitsme joont nüüd kella keeramiseni hoidma – siis ei ole väga hullu, kui nad edaspidi jälle kaheksast magama lähevad.

Ainult seda pähklit pole ma veel läbi hammustanud, kas ma peaks Plika lõunaune aega ka koos kella keeramise või magamaminekuaja nihutamistega kuskile poole liigutama… Ma nii harjunud, et see on täpselt kell üks.

No ja alati on võimalus, et suvel suure valgega ei taha nad enam üldse nii hästi vara magama jääda, aga lootma ometi peab :D Sumedaid suveõhtuid tahaks veel enam enda tarbeks – lapsed tuttu, beebimonitor valvesse ja ise aeda chillima. Mmmm…

Feb 172011
 

…sest täna oli võrdlemisi müstiline öö.

Poisiga läks tavapärasest paremini – magas ühegi vääksuta kuni kolmveerand kaheni, siis tõstsin endale kaissu tissi otsa (sest toas oli külm ja ma olin väsinud). Hiljem ärkas ta tänu Plikale veel millalgi üles ja jorises, aga keerasin ta kõhuli ja magas kuni Abikaasa hommikuse äratuskellani – teine öine söögikord jäi ära :D Ma ei tea, kas sel on midagi pistmist kaisus magamisega – äkki oli mugavam ja soojem, magas rahulikumalt.

Aga Plika, kuldmagaja, oli öösel vahepeal üleval, vist täitsa pikalt. Tema koha pealt on mul vaid ähmased mälestused. Kõigepealt hakkas nutma ja kurtis pissihäda. Tõin poti, läksin tagasi magama. Millalgi ta vist käis seal potil… Siis võttis Abikaasa ta meie voodisse… Mingi hetk vist tõstis oma voodisse tagasi… Mingi hetk hiljem oli Plika minu voodipoole juures, kus Poiss mul kaisus oli, aga veel ei maganud, vaid lalises. Siis võttis Abikaasa ta jälle kaissu. Hommikupoole pani ikka tagasi oma voodisse ja sealt pidin ma ta üheksast välja ajama, muidu oleks veel kauem põõnanud.

Poiss magas ka üle pika aja kauem – kui pool seitse tissi sai, siis põõnas veel tunnikese. See on viimase aja rekord.

Loodan, et Plika puhul ei saa sellistest ärkamistest reeglit. Ta on juba kuu aega probleemideta maganud, vahel on nii väikestel lastel ju ikka halvemaid öid. Aga kui see nüüd harjumuseks saab, siis kindlasti hakkame teda rangemalt oma voodisse suunama.

Poisi puhul mulle tundub, et minu reegel mitte enne kahte tissi anda on vilja kandnud – algul ta ärkas enne seda aega ikka paar korda, vahel jäi ise magama, vahel pidi süles rahunema. Nüüd enam ei ärkagi enne. No ja see muidugi on super, et teine öine tissikord ära jäi – oleks edaspidigi nii.

Igal juhul andis see mulle juurde motivatisiooni kella kahene tissikord ka ära jätta (mitte päris kohe, aga varsti). Alguses ärkab ta ilmselt mõnda aega sel kellaajal üles ja siis peab süles rahunema, aga küllap lõpuks harjub ilma. Võiks jääda ainult varahommikune kord, peale kuute… Ja siis võiks ta magada kaheksani :P

Unistused on ilusad, eks me vaikselt liigume nende suunas. Ikka nii, et meil mõlemal hea oleks, ei taha ei ennast ega last traumeerida. Tasa ja targu…

Feb 162011
 

Ühes kommentaaris millalgi öeldi, et ma pole pikemalt laste omavahelisest läbisaamisest rääkinud. Pole üldse viimasel ajal väga palju lastest rääkinud, võiks selle vea ju parandada.

Plika on praegu kaks aastat ja kolm kuud vana. Aktiivsemalt rääkima hakkas ta alles millalgi peale teist sünnipäeva – seega tavalisest veidi hiljem. Aga nüüd kordab küll kõike järele, uusi sõnu tuleb ilmselt iga päev. Ei oska öelda r-tähte, s-i ja l-iga, kohati ka t-ga, on raskusi – ta oskab neid öelda, aga on kergem mitte öelda. Need saab sujuvalt asendada h-ga. Mina aha paju aia – mina tahan palju saia. No see oli esimene näide, mis pähe tuli, neid on kindlasti naljakamaid ja paremaid. Vahel ei saa nende tähtede ära jätmise tõttu isegi aru, mis ta räägib. Üldiselt aga saame me väga hästi suheldud ja järjest paremaks läheb. Käändelõpud kipuvad ära jääma – näiteks kui öelda, et tita tahab magada, siis Plika kordab järele: tita taha maga. Kui me viitsime, siis me parandame teda – ütleme sõna õigesti, ära jäänud tähte või käändelõppu rõhutades, siis ta kordab õigesti järele küll. Aga järgmine kord jälle lühemalt, nii on ju kergem :D

Värve on hakanud lõpuks eristama – olen varemgi üritanud õpetada, aga siis ei võtnud eriti vedu. Nüüd ta teab ainult põhivärve ja vahel pakub liigse entusiasmiga ikka valesti. Üldiselt aga teab täpselt, mis on puna, kolla, sini – jällegi lühendab neid.

Osavamaks läheb iga päevaga. Arvutit oskab järjest rohkem kasutada. Ma ei tea, kas see on nüüd väga hea… Aga ikkagi lahe vaadata. Enamasti vaatab oma multikaid Abikaasa arvutist, sest teda pole ju kodus. Teab, kust nupust arvuti sisse käib, kust monitori sisse-välja lülitada (läpaka ekraan ütles üles, nüüd on igivana suur molu eraldi laual), oskab alt ribalt neti ise lahti teha ja sealt bookmarks ribalt omale YouTube’i valida. YouTube’is oskab video lõppemisel ise järgmise panna. Ja oskab videot täisekraanile panna. Hiirt kasutab üsna hästi, aga avastasin, et minu arvuti touchpadiga saab samamoodi hakkama. No arvutisõltlaste laps, mis siin ikka imestada. Abikaasa arvutil on õnneks parool peal, nii et päris ilma loata ta sinna ligi ei pääse, kui on vaja piirata :P

Magab suurepäraselt. Tõesti oligi vaja ainult kättevõtmist ja nädalat unekooli – pärast seitsmekuist õudust tuli kiirelt meelde, kuidas õigesti magatakse. Õhtul tavaliselt laliseb voodis pool tundi kuni tunni, hommikul ärkab vahel harva peale seitset, enamasti kaheksa paiku. Lõunaunne jääb enamasti minutiga, vahel laliseb kuni tunni, aga jääb siis ikka, eriti harvadel puhkudel laliseb voodis kaks tundi järjest ja ei magagi. Aga kisa ja viginat on minimaalselt – vahel ikka on, siis käime lihtsalt korra pai tegemas ja tekki peale panemas, see aitab.

Iseseisev on. Saab hullult hästi omaette mängitud ja asjatatud. Muidugi tahab vahel ka tähelepanu ja koos tegutsemist. Aga sellist asja ei ole, et ilma vanemateta üldse olla ei oska.

Riidesse panna ta veel päris ise ei oska. Eks me teeme kõike koos – pika pusimise peale saaks ta enamiku asjadega ise ka hakkama ja ma tean, et tegelikult peakski laskma tal rohkem ise harjutada, aga ma ise saan ju kiiremini… Riided seljast ära saab kõik, tagasi panemisega on rohkem abi vaja.

Süüa oskab ka ise. Muidugi peab talle parajad tükid lõikama jne, vahel me lõpus ikka aitame ja toidame teda, et kiiremini saaks, aga suuremas osas ise.

Laulmist on alati nii lahe kuulata. Ma peaks jälle filmima tema Põdra maja, ta on vahepeal arenenud :D

Paras suslik on ta kah. Teeb igasuguseid trikke, mis panevad pisarateni naerma. Täna näiteks panin tunnikese tagasi pesu pesema, sealhulgas kõik käterätid. Kui pärast lõunasööki vannituppa Plika suud pesema läksime, siis just mõtlesin, et oi, panin uued käterätid, aga Plikale ununes panemata… Siis vaatan – suur rätt ripub nagis. Imestan, kuidas see võimalik on, vaatan lähemalt – nagis ripub hoopis Poisi mähkimislaualt pärit kilelina. Vat Plika rätikul pole seda aasa, nii et me kasutame neid plastikust ja metallist jullasid, mis hammastega rätiku külge käivad, et riputada saaks… See julla jäi nagisse, ma võtsin lihtsalt enne räti küljest ja panin pesumasinasse. Nüüd oli Plika siis vaadanud, et rätikut pole ja lahendas olukorra nii, et tõi toast selle Poisi lina ja pani rätiku asemele. Naera puruks :D

Poisist ma olen viimasel ajal siin üht, teist ja kolmandat rääkinud, poole aasta sünnipäeva puhul. Ta on alati üks paras rõõmurull olnud – kui pikka aega oli rahulik ja ühe koha peal ja vahtis ringi, siis nüüd väikestviisi juba keerab ja roomab, liigub tublisti. Lisaks tunneb viimasel ajal suurt huvi kõige ümbritseva vastu – kui mul süles on, siis üritab minu käes olevaid asju (võileiba vms) ära kiskuda või siis küünitab laua poole, et sealt ükskõik mis käeulatusse jäänud asi pihku haarata. Ühesõnaga nüüdsest tuleb ettevaatlik olla :P

Unede sättimisega oleme endiselt poole peal. Hommikul on hakanud liiga vara tõusma, 8-8.30 asemel pigem 7 või enne seda… Seega võiks tegelikult varem juba magama minna, kipub liialt väsima. Aga mulle see 11 sobib, oleme seni hakkama saanud – kui kärru panna, jääb enamasti momentaalselt tuttu. Õhtusesse unne jääb endiselt jorinaga, ei ole aidanud ka see, et enne tissi annan. Ööunne jääb alati rõõmsalt ja kiirelt, viimasel ajal magab ärkamisteta ühe-kaheni. Öö jooksul sööb kaks korda – kahe paiku ja hommikul viie-kuue paiku, viimasel ajal olen ta küll suurde voodisse võtnud juba öösel, sest nii külm on… Ja hommikul seitsme paiku üritan ikka ka tissiga lisaaega võita, et ise kauem põõnata saaks.

Öised söömised on plaanis lähema kuu-kahe jooksul ära võõrutada, aga esialgu tahaks lisatoiduga alustada. No ma pole veel lihtsalt viitsinud, ei võõrutada ega kõrvitsat tuua. Aga hakkan usinamaks :)

Lõpetuseks siis laste läbisaamisest ka. Ma ütleks, et mida suuremaks Poiss kasvab, seda paremaks läheb. Väikene armukadedus on Plika poolt on vahel ikka, aga seda on alati suht vähe olnud. Pigem on Plikaga probleem selles, et ta ei saa aru, kui pisike ja õrn on tita, tahab temaga mängida. Nüüd on Poiss juba tugevam, ei pea iga hetk silma peal hoidma. Vahel näiteks vajub Plika talle täiega peale, et kallistada – mina vaatan ehmunult, et nüüd teeb haiget, Poiss ainult naerab. Plikal on üldse annet Poissi naerma panna – näiteks hüppab mööda tuba ringi ja Poiss kilkab. Nii et Poiss on tugevam ja Plika on õppinud natuke hoolikam olema. Läheb järjest paremaks – ma juba kujutan ette, kuidas nad poole aasta pärast koos mängivad.

Ühesõnaga mina olen väga rahul :) Mul on kaks imelist last ja nendest on iga päev palju rõõmu. Muidugi on ka muresid, muidugi tuleb tulevikus igasugu selliseid muresid ja rõõme, millest ma praegu veel undki näha ei oska, aga küllap me saame kõigega hakkama. Kaks väikese vanusevahega last on ikka kihvtid koos, seda otsust ei saa kuidagi kaheseda.

Jan 262011
 

Lõuna ajal teab Plika täpselt, et kui on söödud ja potil käidud, tuleb voodisse minna. Läheb vannitoast otsemat teed pidi magamistuppa ja ronib ise oma voodisse. Mina panen teki peale ja lähen minema. Ongi kõik. Magab!

Õhtused une-eelsed toimingud ei pea enam tingimata minutilise täpsuse ja sama järjekorraga olema. Isegi arvutid on nende ajal nüüd enamasti lahti (mingit muusikat sealt muidugi siis ei tule, ekraanil näha vaid desktop), enne magamistuppa jõudmist suured tuled ka igal pool põlevad (sest väikseid lihtsalt mujal ruumides pole). Korjame ikka mänguasjad kokku, käime pesus (vahel vannis), paneme lastele öömähkmed ja -riided selga ning siis teise tuppa, kus on õhtu mõnusaim osa kõigile – oleme koos soolalambi valgel suures voodis, Poiss sööb tissi, Abikaasa jutustab Plikale ühe muinasjutu, siis laulame Plikale tema tellimise järgi. Tavaliselt ta nõuab, et me koos laulaks :P

Kui Poiss on söönud, paneme ta oma voodisse ära ja laulame koos Plikale viimase laulu: selleks on alati tolle raadio unejutu eelse laulu viimane salm: väikesed lapsed kõik magavad juba, minagi magama jään… Siis teeme Plikale KOOS suure grupikalli ja KOOS musi ja kiigutame teda KOOS käte peal – see kõige koos tegemine Plikale hirmsasti meeldib, igasugune protest on kadunud. Ja siis paneme Plika oma voodisse, tekk peale ja võibki minema minna.

Vahel Plika kutsub korra veel tagasi, nüüd pole enam vaja nii rangelt reeglitest kinni pidada, võib minna küll. Siis tuleb lihtsalt tekk uuesti peale panna, pai teha ja head ööd soovida. Ongi kõik. 99% ajast jäävad mõlemad lapsed omaette rahulikult magama. Vahel eelneb sellele kuni tund aega sahmerdamist, aga nuttu ega voodist välja tulemist ei ole, meie saame teises toas rahus omi asju teha.

Muidugi ei ole kõik alati ideaalne. Olen täheldanud, et lõunaunne minekuga on rohkem probleeme siis, kui Abikaasa kodus on – enamasti oleme Plikaga kahekesi (Poiss magab sel ajal), rutiin on sees. Viimasel nädalavahetusel eelnes ühele lõunaunele suur jebla, aga see oli suuremalt jaolt sellepärast, et Plika sai oma lõunasöögi varem ja siis veel mängis, rutiin ühesõnaga oli häiritud ja issiga on üldse ikka põnev vanu trikke proovida. Aga no see näitab vaid, kui oluline väike rutiin ikkagi on – ei midagi enamat kui söök-potile-tuttu, sellest päeval piisab.

Kui Abikaasat õhtuti kodus pole, siis lähevad õhtud ehk isegi veel vaiksemalt – issi järele enam ei nuteta, teeme kõik tavapärased toimingud ära ja jäävad samamoodi ilusti tuttu.

Ma ise arvan ka teadvat, milles põhjus on – no esiteks muidugi see, et minuga ollakse rohkem harjunud, mina olen ju kogu aeg kodus. Pluss see, et Plika teab – mina järele ei anna. Ma töötasin need unekooli põhimõtted väga põhjalikult läbi ja need on mul peas nii kinni, et suudan reegleid pimesi järgida, igasuguseid Plika jamamisi ignoreerida. Ja rutiin on minuga alati sama, kellaajad ka hoolikalt paigas (ehkki kui söök või õhtul vann tavalisest pikemaks venivad, võivad reaalsed voodisse jõudmise ajad ka sellevõrra kuni 15 min edasi nihkuda, seda vahel ikka juhtub). Ühesõnaga on teada, et minuga ei toimi ükski trikk, seega neid üldse ei katsetatagi.

Abikaasa on paar harva korda natuke järele andnud (ükskord lasi näiteks Plikal pärast voodisse minekut kakahäda kurtmise peale veerand tundi poti peal istuda – ega Plika sealt siis enam vabatahtlikult lahkunud, ehkki häda ka ilmselgelt polnud), temaga on seega põhjust veel aeg-ajalt vanu tempe proovida. Samuti ei ole rutiin talle nii iseenesestmõistetav, vahel natuke unustab. Aga edaspidi käitub ta konkreetsemalt ja ma usun, et igasugused trikid kaovad varsti üldse lõplikult. Minu jaoks on väga oluline, et lapsed jääksid mõlema vanemaga koos ja eraldi probleemideta magama.

Kui Poiss kella 11 paiku (see aeg vahel kõigub 15 min siia-sinna) kärusse panna, jääb ta seal samuti 99% ajast ise magama, ei vaja mingit kõigutamist. Enamasti ei vaja ta kõigutamist ka oma 4-tunnise une jooksul. Une pikkust olen lasknud tal nüüd kogu aeg endal reguleerida – enamasti ärkab kolme paiku, vahel veidi varem, ükspäev oli pool neli ka…

Õhtuse toaunega on endiselt probleeme, sellele eelneb tihti jorinat või pikemat nuttu. Öösel ärkab ka kolm-neli korda – viimasel ajal pole 10 minuti reeglit enam katsetanud, jorin tundub hammaste või krt teab mille pärast ägedam olevat. Hoian süles, kuni rahuneb, siis panen voodisse kõhuli (õhtul pärast öötissi jääb rahulikult selili magama, öösel pärast süles jorisemisi aga enam mitte) ja magab edasi. Peale kella kahte saab jorina peale kohe tissi ja peale kella viite saab jorina peale kohe suurde voodisse tissi otsa. Ma rohkem ei viitsi praegu teda koolitada – kuni ta öösel liiga tihti ei söö, vaid niisama süles rahuneb, ei tohiks halba harjumust tekkida ja mingi hetk loksub kõik ise paika.

Hommikuti ärkab enamasti poole kaheksa paiku, täna üllataval kombel isegi pool üheksa. Oleks edaspidigi nii – täna oli ta terve hommiku heas tujus, ei jõudnud enne kärru tuttu minemist liialt väsida.

Ühesõnaga olukord pole veel ideaalne, aga kunagisega võrreldes nii palju parem, et iga päev on suur rõõm. Võib vist öelda, et unekooli ma enam eriti ei tee – olen tulemustega rahul ja ei ürita enam midagi väga muuta (ehkki jah, Poisiga lähevad õhtusse toaunne jäämine ja öised ärkamised loodetavasti aja jooksul paremaks). Aga nipid ja reeglid on pealuu sees, neid alateadlikult ikka enam-vähem järgin ja vajadusel jälle kasutan. Puhta huvi pärast võtsin raamatukogust teised uneraamatud ka, et neid lugeda – reaalset vajadust pole, aga mul on väike hasart ja meeldiks sel teemal veel paremini informeeritud olla, siis tean tulevikus teistele hädas olijatele vajadusel paremini soovitada.

Ühesõnaga ma arvan/loodan, et edaspidi ma vast unest enam eriti ei kirjuta… Pole põhjust :)