üürikodud

Kodumajandusest

/ kodumajandus, üürikodud / Leave a Comment

Täpselt nädal tagasi toodi voodi. Tükkidena. Panin täitsa üksi kokku 😛 Abikaasa oli ju tööl, polnud ometi aega oodata, et ta koju jõuaks. Õpetus oli olemas, läks libedalt, nagu suur pusle.

Jube s*tt voodi, muide. Esiteks pole tal põhi mitte puulippidest, vaid metallvarbadest – need on seal siis reas ja keskel on teistpidi risti üks. Aga see ristine on ainult paarist kohast kinnitatud, nii et kõik ülejäänud kolisesid, kui voodis külge keerata. Teipisin kõik kinnitamata ristumiskohad kinni, sai parem.

Teiseks on raam suurem kui madrats, ehkki mõlemad on king size. Peatsist/jalutsist on paarkümmend senti ülearu, külgedelt vähem, aga ka nats. Ja kui suure hooga voodile istuda, siis läheb madrats kohe väga paigast ära, libiseb lihtsalt veerandi võrra üle ääre. Ja muidu on ka s*tt madrats, sihuke…Vedrune. Aga no mis seal ikka. Suva 😛

Vanast diivanist üle jäänud padjad (selle nö põhja või aluse viskas omanik välja), millest ehitatud “voodis” seni magasime, said nüüd elutuppa “diivaniks” laotud.

Omanik käis nädalavahetusel oma naisega siin, tõid meile mõned asjad ja nokitsesid siin teha terve päeva, mingit silmaga nähtavat tulemust polnud rohkem kui et elutoa kolmandale aknale sai ka kardin ette ning kamina kohale riiul ja peegel:

Ahjaa, meie gaasikamin, mis päeval on Plika eest ära peidetud, me ükskord testisime seda ka. Niru:

Homme peaksime lõpuks Plikale voodi saama. Turvaväravatega juhtus sihuke “tore” lugu, et too Abikaasa töökaaslane, kes need meile laenama pidi, läks neid oma vanematekodust ära tooma, aga kuna ta isa ei olnud sel ajal kodus, oli ta need varem maja kõrvale välja tõstnud ja no võite kolm korda arvata, kas need olid alles või ei. Püha idiootsus, kas ta tõesti ei tea, et Londonis välja tõstetud asjad kaovad kohe, et välja tõstmine tähendabki: ma ei taha neid enam, viige ära?? Nojah, igal juhul jäime ilma 😀 Too kolleeg lubas uurida, äkki saab mõnelt teiselt sõbralt laenuks. Loodame parimat.

MrsB küsis mu käest mõni aeg tagasi, mis asjad meil elamisest veel puudu on ja ma ei viitsi ikka veel neid üles kirjutada, ehkki list on siinsamas laua peal. Põhimõtteliselt on kõige hädavajalikum ilmselgelt olemas, ülejäänut annab olemasolevate ebamugavamate variantidega asendada. Ma mõni teine päev ehk kirjutan pikemalt.

Fotod on päästetud!

/ edevuse laat, plika, üürikodud / 6 Comments

Õekese arvuti, mis ennist mu vigase mälukaardi peale formatit teha soovitas, ei lugenud seda täna kõigepealt üldse välja, aga siis läks läbi ime õnneks ja saime pildid kätte. Juhhei! Ühtlasi sain talt jõuludeni ühe mälukaardi laenuks ning kui Rootsi läheme, saan ühe teise päris endale. See mure siis ka lahendatud, jumal tänatud – ma tundsin ennast täiesti poolikuna, kui ei saanud vajadusel igal minutil pilti teha.

Aga kraamin siis kõik lagedale, mis välja tuli.

Pärast küürimist näeb meie köök välja selline:

Pärast Plika nihverdamist nägi elutuba ükspäev välja selline (no meil on hetkel ainult üks väiksemat sorti kummut, kuhu meiegi riided ära ei mahu, nii et lapse riided on kohvris ja see kohver lahti jätta oli suur viga…):

Trepi piire polnud eriti lapsekindel, nüüdseks on sellele papp ette tõmmatud. Ei näe just eriti esteetiline välja, aga vähemalt turvaline…

Ühel esimestest päevadest, kui ma polnud jõudnud veel kogu elamist lapse vaatenurgast kriitilise pilguga üle vaadata, avastasin Plika vannitoast lõbutsemast:

Ühel hommikul:

Plika Primarki saak:

Need sukkpüksid olid eelmise pildi tegemise ajal juba jalas:

Mu äge vaarikapunane sviiter. Pildi peal tegelikkusest väheke lillam. Otsisin täna sinna juurde sobivat värvi kaelaehet, aga ei leidnudki – kõik olid kas sutsu liiga roosad või sutsu liiga lillad. Aga oi, sviitri värv on sellegipoolest lihtsalt parim – sihuke… Punaka alatooniga fuksiaroosa. Täpselt selline, nagu mulle meeldib.

Oh, ja siis ma ostsin täna kaks peavõru 😀 Claire’sis on lõpuks ometi aru saadud, et kõik inimesed polegi ümmarguse peaga, nii et need on täitsa parajad ka. Üks on harilik must, aga ma ei suutnud sellele pildil olevale ka vastu panna – mul on (punaste) lipsukeste suhtes täielik nõrkus – ühed Primarkist ostetud bokserid on ka lipsuga, lihtsalt niii nunnud.

Ja viimaseks mu Camdenist ostetud ülicool jakk, mis mind siiamaani iga kord seda vaadates rõõmust hõiskama paneb. Meenutuseks kõrvale ka too, mille mai lõpus ostsin. Siis ei olnud valik nii suur, ostsin toonastes oludes parima ja olen seda palju kandnud ka. Aga see, mis ma nüüd sain, on lihtsalt super – täiesti perfektne! See on pikem, katab naba ilusti ära, käised on hästi pikad, kapuuts on palju lahedam kui tavaline ja värvid sobivad mulle ka paremini – külmad erksad toonid.

Kui ma neid jakke nüüd koos vaatan, siis tegelikult on need ju suhteliselt erinevad – ühist vaid nii palju, et mõlemad on värvilised jakid ja pärit Camdenist. Nii et eks ma kannan ikka mõlemat edasi… Aga uus on siiski kõige lemmikum 😛

Pärast aasta aega kestnud vegetatsiooni Eestis on mind tabanud täielik shoppamisvaimustus – ega ma ei võtnud siia nagunii palju riideid kaasa, sest lihtsalt ei mahtunud ja kuna pole nii ammu midagi uut ostnud, siis on tunne, et kõike on vaja. No ma olen ju naine ja garderoob vajab ikka aeg-ajalt värskendust. Halb on see, et praegu kulub raha mu Eesti arvelt. Ma olen sellegipoolest rahul – olen küll suht palju ostnud, aga võrdlemisi soodsaid asju.

Värviarmastus on täiega tagasi tulnud. Kui vahepeal kandsin ainult punast ja musta või mustvalget, siis nüüd on punase-musta kombinatsioonid küll endiselt lemmikud ja mustvalge meeldib ka, aga vaatan kõiki teisi värve lisaks. Türkiissinine on viimaste aastate lemmik, fuksiaroosa samuti. Lisaks kaitserohelisele olen teisigi rohelisi märkama hakanud ja isegi teatud tooni lilla tundub äge. Rohelisevaimustus oli mul viimati keskkooli alguses ja lilla vaimustus keskkooli lõpus… Ja pastelltoonid võite ahju visata 😛

Lisaks on mul mingi naiselikkuse periood. Liiale ma sellega siiski pole läinud – näiteks ehteid ostes võib kõik peenikese hõbeketi otsas rippuvad jublakad, tagasihoidlikud kivid, väikesed kõrvarõngad ja bling-blingi rahuga kõrvale jätta – mina tahan ikka suurt, silmatorkavat ja värvilist. Suured värvilised pärlid ja kivid on ägedad. Aga seelikud ja sukad ja mantlid ja viisakad kingad ja…

No on kohe vajadus uusi asju osta ja ilus olla. Olen nii kaua kodus istunud, tahaks kapist välja tulla. Ilmselt on London süüdi 😛

Internet levib!!!

/ rõõm, üürikodud / 7 Comments

Jah, MINU arvuti leidis korrus kõrgemal ka Iire ja Steni wifi üles. Minu säästuläpakas, mis muidu kunagi midagi üles ei leia! Nüüd võib rahus kolida 😛

Abikaasa arvuti keeldub küll millegipärast siinset wifit tunnistamast, aga üks meie Londoni tuttav pakkus meile T-mobile’i internetipulka, mille leping tal jõuludeni on, aga mida tal endal enam vaja ei lähe, nii et see päästab hädast, kuniks asjad korda saab.

Naaber oli oma naisega terve päeva siin, koristas ja sättis, ostsid isegi kardinad (suht koledad küll, irw) ja dušikardina ja… Isegi nõusid on. Voodi ostab ka tema – tellib homme Argosest ära ja tuuakse siis siia kohale. Nii et hädavajalikust on meil vaja ainult elutuppa lahtikäivat diivanit, kus külalisi magatada, üht riiulit ilmselt, võib-olla on kööki nipet-näpet vaja… Ja ongi korras.

Nii et kõik on kõige suurepärasem. Kodu on olemas. Internet on olemas. Paari päeva pärast on voodi olemas. Nüüd tuleb ainult sellest segasasipuntrast mõnus elamine sättida. Aga see on ometigi käkitegu!

Nagu näha, on teha veel küllalt – praegu paistab kogu krempel suhteliselt trööstitu. Aga oi, kui me ükskord valmis saame… 😛 (arvestades seda, et õeke tuleb juba kolmapäeva õhtul, on tegelikult muidugi suht kiire)

Täna öösel oleme ikkagi veel all, ei viitsinud hakata nii hilja asju üles vedama. Homme hommikul värske peaga ja uue hooga. Nii palju siis sellest lootusest, et saame koos nädalavahetusel kolida, ikka pean mina kõik üksi ära tegema. No vähemalt on tegevust 😀

PS. Hommikul oli palavik 37-37.1, nüüd ei viitsi enam kontrollida – tundub, et pole miskit. Peavalu kadus ka päevaga lõplikult ära. Ja tiss valutab ka vähem 😀

Varsti korrus kõrgemal

/ igapäevaelu, seltsielu, üürikodud / 1 Comment

Naaber jäi nõusse – teeme kuuekuulise lepingu £550 peale. Segaseks jäi see, mis saab pärast poolt aastat ning kas ta maksab mööbli kinni või peame selle omade kuludega muretsema, aga seda kõike saab arutada – ta tuleb millalgi täna siia, siis teeme lepingu ja räägime täpsemalt. Nõus oleks me igal juhul olnud 😛

Kui ka peame mööbli ise leidma, siis seda annab teha. Osa on seal olemas nagunii, ülejäänu saab kuskilt kasutatult osta või tasuta või laenata… Iseenesest muidugi lõbus, meil pole isegi potte-panne ega nõusid. Ega voodit. Aga vähemalt mõnus korter on.

Käisin eile Iirisega kokku saamas. Kihutasin hommikul rongijaama, et avastada platvormile jõudes kiri: cancelled. Samal ajal saatis Iiris sõnumi, et tal läheb vastupidiselt tavapärasele arsti juures kauem aega, nii et lõppkokkuvõttes jõudsime ikkagi suht ühel ajal.

Selles pizzakohas, kus me istusime, unustati mu kook arvele lisada. Kena neist – ei hakanud midagi ütlema ka 😛 Ülejäänud aja jalutasime pargis, nautisime päikesepaistet ja ajasime juttu.

Õhtul jäin kogemata kombel üheksa paiku Plikaga magama – arvutis polnud miskit huvitavat, Abikaasa vaatas filmi, mis seal siis ikka paremat teha.

Täna on ilgelt nõme ilm – päike piilub ainult vahel harva välja ja ehkki sooja peaks olema 17 kraadi, rikub vastik külm tuul kõik ära. Eriti nina uksest välja pista ei taha. Ilmselt läheme siiski õhtupoole Reinu pubisse. Ja homme peaks soojem olema 😛

Jõuluks Rootsi

/ reisimine, rõõm, seltsielu, üürikodud / Leave a Comment

Kuna lennupiletid Eestisse olid hirmkallid, mõtlesime selle asemel jõuludeks Rootsi õekese juurde minna. Otse loomulikult tuli välja, et ka need piletid pole kuigi palju odavamad. Õnneks maksis õeke oma mehega jõulukingi korras ühe otsa välja, nii et võisime kogu seda lõbu endale lubada.

Niisiis 21-30. detsember oleme Rootsis 🙂 Ja ema tuleb ka. Nii et perekond on koos. Ja iga-aastane Rootsi-reis saab ka seega tehtud – just mõtlesin, et see aasta ei jõuagi.

Abikaasa peab alles 4. jaanuaril tööle minema, nii et saame tagasi tulles veel kodus puhata. Võrratu!

Kodu otsingutest nii palju, et Abikaasa sai täna tolle maakleri kätte ning kaks korterit kolmest olid tõepoolest veel saadaval. Üks oli ilma pesumasinata ja väike, nii et selle praakisime kohe välja, aga teine oli seni nähtutest parim – ruumi oli piisavalt, mööbel olemas, seisukord normaalne, asukoht okei. Midagi viga otseselt polnud, aga miski sisetunne ütles meile ikka, et ei taha.

Nii et kõige parem on ikka siinne ülemine korter 🙂 Ma nüüd kirjutan naabrile ja üritan veel üüri alla saada. Kui ei saa, siis on natuke kehvasti. Tahaks ju nii kangesti siia jääda.

Aga vast ikka saab, eks 😉

Scroll to Top