Apr 062021
 

See oli vist nii umbes paar aastat tagasi, kui ma esimest korda ühel suvisel laadal põneva maitseainete leti avastasin… Laias valikus nii puhtaid maitseid kui erinevaid segusid – kõik lahtiste purkidega vaatamiseks-nuusutamiseks väljas ja hinnad meeldivalt mõistlikud. Siis rändasidki koju esimesed sellise disainiga topsikud. Aasta hiljem veel nii mõnedki.

Sama kaua on mul peas vaikselt tiksunud mõte, et kui paljudes kodudes on väga levinud nähtus Santa Maria maitseainepurkide rivi, siis mina võiks samamoodi neid totsikuid kollektsioneerida. Mulle kuidagi sümpatiseerivad need laiema põhjaga plekktopsid – mahutavad rohkem, ei lähe nii kergesti ümber ega katki, soovi korral saab aukudega osa pealt eemaldada ja mahub kenasti teelusikaga suuremaid koguseid võtma. Ma laadal juba uurisin välja, et neil on kodulehelt võimalik aastaringselt tellida ja täitepakid on ka olemas. Mis sa hing veel oskad tahta?

Olen sel aastal usinalt maitseainetega eksperimenteerinud, et uusi lemmikuid avastada – koriandrit oli mul imepisike pakike tollest ajast, kui ökopoes töötasin, ehk siis ostetud vahemikus 2014-2017 ilmselt mingi ühe konkreetse retsepti jaoks ja seejärel unustatud. Pärast soja-koriandri-kurkumi kombo avastamist sai see üsna kiirelt otsa, mis omakorda ajendaski lõpuks vürtsid.ee e-poe esimest tellimust tegema.

No ja kui ma ikka ette võtan, siis põhjalikult – terve poe lugesin mitu korda edasi-tagasi läbi, tegin Excelisse nimekirju… Lõpuks valisin välja 12 – koos postikuluga maksin kokku 18.63€

Täna sain oma paki kätte ja olin lapsikus vaimustuses :P

Kui kedagi segude täpsem koostis huvitab, siis selle pildifaili jätsin suuremaks – klõpsige lahti, näete paremini lugeda. Või vaadake kodukalt.

Neil on mitmeid põnevaid segusid veel, mida tahaks katsetada, aga osad tahaks enne “üle nuusutada” – kui vürtsköömnete või nelgi-kardemoni jms minu jaoks magusate küpsetiste lõhnad ei domineeri, siis lähevad loosi, isegi kui mõni mainitutest on koostises väikeses osas olemas.

Puhtaid maitseaineid tellisin topsis ainult selliseid, mille kohta tean, et meile kindlalt meeldivad ja piisavalt regulaarselt kasutame. Uusi puhtaid maitseid ostan kõigepealt katsetuseks väikestes ca 10g pakkides – kui läbivad testi, tuleb hiljem purk ka :) Eile vedasin poest rosmariini koju, aga põld-lambaläätse ja salveid me väikesest Rimist ei leidnud – peab parema valikuga poest otsima.

Segudest olin varem proovinud ainult supi rõõmu – see sai hiljuti otsa ja on kahjuks üks väheseid, mille pakend plastikust ja täitepakend puudub. Ülejäänusid saan siis nüüd järjest avastada.

Nii põnev on katsetada!

Apr 042021
 

Kuu algas meeldivalt hoogsalt, aga käis teises pooles lugemise mõttes täiesti maha :D Kokku kümme raamatut ja 2867lk. Inglise keeles ainult üks raamat, mis on minu puhul äärmiselt ebatavaline.

Kuna olen kõigi raamatute kohta eelnevalt juba eraldi postitused teinud, siis ega rohkem polegi miskit öelda :D Marie Force Fatal-seeriat ma eriti arvustada ei viitsi, sest eesti keeles neid praktiliselt pole ja inglise keeles keegi neid eraldiseisvate raamatutena vast lugema ei hakka. Aga üldises plaanis endiselt väga mõnus krimisari, kus kuriteod põnevad ja suhteliinid toredad, ehkki kohati liiga roosamannad :P

Alustatud Lõpetatud Autor Pealkiri GR Hinne Lk arv
01.03.2021 01.03.2021 Tanja Mihhailova-Saar Tanja. Milles on süüdi taburet? 5 5 240
05.03.2021 05.03.2021 Ketlin Priilinn Kas keegi kuuleb mind? 4 4 296
05.03.2021 06.03.2021 Ketlin Priilinn Kommionu 4 4 296
06.03.2021 06.03.2021 Ketlin Priilinn Jenny Dahlgren 4 4 286
06.03.2021 07.03.2021 Ketlin Priilinn Lumehaldjas 4 4 300
02.03.2021 13.03.2021 Epp Petrone ja Väike Myy Meie taluelu 5 5 282
15.03.2021 15.03.2021 Marju Gellert Minu Hispaania 4 4 232
15.03.2021 16.03.2021 Henek Tomson Minu Uus-Meremaa 5 5 264
17.03.2021 17.03.2021 Ene Sepp Väike roosa pilet paradiisi 4 4,5 312
20.03.2021 21.03.2021 Marie Force Fatal Jeopardy 4 4 359

 

Apr 042021
 

Lugemise väljakutse grupi postitus 18. märtsist.

LV25. Raamat kirjanikult, kelle nimeline tänav on Sinu kodulinnas.

Ene Sepp “Väike roosa pilet paradiisi” (Tänapäev 2015, 312lk)

See raamat rändas minuga raamatukogust koju pärast seda, kui “Lumelinnu surm” oli kustumatu mulje jätnud ja tahtsin Ene loomingust veel midagi lugeda.

Kes meist ei unistaks lotovõidust? Mina küll vahel 🙂 Nii et põnev oli, kuidas see teema raamatuks vormitud on. Oli väga köitev – ega enne ei saanud käest panna, kui läbi. Seekord läks paremini, sain suisa kell üks öösel arvustust kirjutama, ei läinudki kella kolmeni 😃

Kurb on mõelda sellele, kui palju võib olla selliseid sõltuvussuhtes olevaid naisi, selliseid vägivaldseid mehi, selliseid nõmedaid vanemaid… Elasin peategelasele ja loo arengule väga kaasa ning olin põnevil, kuidas see kõik siis lõppeb.

Ja kurat, selle lõpu eest võtsin GR hindes tärni maha – muidu oleks puhta südamega viie pannud, sest ma kaotasin ennast raamatusse täitsa ära ja see oli nii mõnus tunne. Aga lõpplahendus EI MEELDINUD 😃 Ei saa ju rääkida, mis täpselt oli. Aga need, kes lugenud, saavad vast aru, millist mina oleks eelistanud. Olen tegelikult nõus ka teiste arvustajatega, et lahendus oli huvitav ja usutav… Aga IKKAGI! *trambib jonnakalt jalgu*

Igatahes – mõnus raamat, väga soovitan! Lõpplahendusest hoolimata 😃

Ja mis te arvate, kas ma ostsin just Eurojackpoti pileti või ei? 😂

Apr 042021
 

Lugemise väljakutse grupi postitus 17. märtsist.

Henek Tomson “Minu Uus-Meremaa” (Petrone Print 2021, 264 lk)

Ma ei alustanud selle raamatu lugemist eriti suurte ootustega – mõtlesin, et küllap on tore, aga vaevalt, et matkamine minu jaoks nüüd nii põnev teema on.

Oi, kuidas ma eksisin! Seda raamatut ei saa võrrelda nt “Minu Šotimaaga” (no lihtsalt esimene Minu-sarja raamat, mis matkamisele mõeldes pähe tuli) – Heneki rännak oli ikka igas mõttes klass omaette. Sellistes ilmastikuoludes! Ilma rahata! Täielik ulme!

Algusest peale oli nii kaasakiskuv, põnevusega keerasin lehti ja ahhetasin iga ägeda kogemuse, iga kohatud abivalmi inimese ja heateo, iga uskumatu kokkusattumuse peale. No lihtsalt pani kaasa elama!

Üsna ebatüüpiline Minu-sarja raamat, Uus-Meremaal ELAMISE kogemust siit ilmselgelt ei leia (küll aga tutvustatakse loodust, ajalugu, inimesi) – samas see polnudki mu jaoks peamine. Peamine oli ikka retk. Matk. SEIKLUS!

Ühesõnaga ma olen äärmiselt meeldivalt üllatunud, et see raamat nii sügava mulje jättis ja soovitan soojalt kõigile.

Kuna olen pikalt jälginud Uus-Meremaal elavate eestlaste blogisid, olid paljud raamatust loetud kohanimed mõnusalt tuttavad. No ja mul on ikka unistus, et Alaska Mannilt ka kunagi “Minu Uus-Meremaa” tuleb (eks temalgi on oma matkaseiklusi jagada, aga peamiselt just selle igapäevaelu poole pealt). Nüüd, kus ei ole enam “üks riik, üks autor” piirangut – lootust ju on? 😃 Ilmselgelt mitte niipea, aga ehk näiteks paari aasta pärast? Uus-Meremaa on nii äge koht, tahaks sellest veel kuulda.

Tekkis kohe isu ise ka matkahundiks hakata. Mitte küll nii ekstreemsetes ilmastikuoludes ja ilma rahata, aga… Alustaks lihtsalt päevast või nädalavahetusest kaunil kodumaal ja… Kes teab, äkki jõuan ka kunagi Te Araroale? 🙃

Apr 042021
 

Lugemise väljakutse grupi postitus 15. märtsist.

Marju Gellert “Minu Hispaania” (Petrone Print 2021, 232lk)

Olen üldiselt väga positiivne inimene, aga täna õhtul oli kuidagi eriti viuviu olemine – kõik ajas närvi, miski ei sobinud. Raamatu abil teise maailma põgenemine aitab alati – ja meeleolu arvestades tundus kohane valida krimkade kuhjast just päikeseline “Minu Hispaania”.

Paar tundi hiljem sai raamat läbi ja tuju on tunduvalt parem 🙂

Minu lemmikud Minu-sarja raamatud on need, kus on tunda autori armastust selle riigi vastu ja “Minu Hispaania” on kahtlemata üks neist. See oli muljetavaldav, kuidas autori Hispaania-armastus oli nii suur, et ta aastaid enne kolimist võttis hispaania keele kursusi ja vaatas hispaaniakeelseid telekanaleid. Enamasti kolitakse keeleoskuseta ja hüpatakse koha peal vette 🙂 Aga nagu raamatust tundus, siis Hispaanias oleks nii üsna raske olnud, sest Málagas, kuhu nad kolisid, ei saanud inglise keelest vähemalt toona keegi aru.

Ega see uues kohas elu alustamine kerge pole – ehkki raamatu peategelastel tundus algus pigem libedamalt minevat ja alles hiljem viskas neid vimkasid teele… Aga ometigi nii lahe, kui ettevõtlikult nad on kõigega hakkama saanud ja kui erinevaid asju seitsme seal elatud aastaga ette võtnud. Müts maha! Loodan siiralt, et nende ettevõtlus kogu sellele koroona-ajastule hoolimata ellu jääb ja õitsele lööb – nad on selle täiega ära teeninud.

Ühesõnaga väga mõnus ja kiire ühe õhtu lugemine, mis tekitas isu ise Hispaaniat avastama minna. Raamat oli kahjuks küll lühikesevõitu ja seda käest pannes jäi tunne, et oleks tahtnud nagu rohkem ja süvitsi… Mida täpselt, ei tea isegi 🙂 Aga mis oli, oli tore lugemine. Soovitan!

Apr 042021
 

Märtsi teine pool läks menüü mõttes täitsa metsa. Mõtlesin, et ei tee ette, vaid planeerin jooksvalt, aga tööd oli palju, õhtuti olin surnud ja ei jaksanud üldse söögitegemisele mõelda. Üht ja teist sellegipoolest tehtud sai, millest tagantjärele aru anda. Ja õppetund, eks, oli kõige olulisem – peab

Viimaseks nädalaks sai vähemalt teiseks pooleks menüü tehtud – Kaaslane ju jõudis koju :) Aega mul selleks eriti polnud, seega võtsin kiiruga mõned me lemmiktoidud ja valmis ta oligi.

Aga siis tagasiulatuvalt menüü ja kommentaarid.

E 15.märts verivorst ja praekapsas
T 16.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 17.märts oapallid hapukoore-majoneesikastmega
N 18.märts koorene kanapasta
R 19.märts kinoasalat
L 20.märts kanasupp
P 21.märts

 

Verivorst oli Saaremaa poes eriti hea hinnaga, sai sellepärast ostetud. Praekapsas maitseb kõigile. Oleks ahjukartulit ka kõrvale tahtnud, aga ei viitsinud teha. Süüa tegi Poiss. St, noh, torkis vorste kahvliga ja pani need ahju ning kapsa potti soojenema :D

Riisinuudlid wokitud aedviljadega oli käigu pealt improviseeritud tervislik kiirtoit – polnud eriti midagi varuks, polnud ühtki liha sügavkülmast välja võetud. Mõtlesin tükk aega ja lõpuks mõtlesin välja, inspiratsiooniks ikka Sandra Vungi retseptist saadud ideaalne kombo riisinuudlite maitsestamiseks – sojakaste-koriander-kurkum. Pakk wokisegu pannile, nuudlid peale, maitsestasin – valmis. Kõik sõid ja kiitsid.

Oapallide retsepti võtsin ka Sandra Vungilt, sest parasjagu oli käimas kaunviljade nädal, aga see jäigi mu ainsaks katsetuseks, sest rohkem ei jaksanud. Salati jätsin tegemata ja pallid üksi olid kuivavõitu, enda viga, eks :D Aga noh, võimalik, et proovin kunagi täisretsepti ka järele.

Koorese kanapasta tegi Plika, sest ma ei jaksanud mõelda ega ise teha.

Kinoasalatiga oli selline lugu, et päev varem polnud mul lõunaks midagi süüa, tegin kinoat – aga kogemata liiga palju. Sisse hakkisin vist marineeritud kurki, sest muud polnud… Mitte et mulle maitseks marineeritud kurk :D Ühesõnaga pool jäi järele. Järgmine õhtu siis lisasin sellele purustatud keedumuna, kirsstomateid, tegin peale õlikastme… Maitses palju paremini :D

Samal õhtul kätte saadud ahju õnnistasid lapsed sisse pitsaga.

Paar päeva hiljem sai esimene leib ka tehtud:

Ahi mahtus mõõtudelt ideaalselt ja mul on nüüd lõpuks ometi pisut suurem plaat :)

Jogurti tegemise õpetus oli isegi ahju kasutusjuhendis ja tundub üsna pädev. Ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et minna uurima, mis juuretisega jogurtit praegusel ajal poest saada on, kui jõudis kohale Krissu sünnipäevakaart ja ühes sellega ka pakike jogurtibakterit. Plika saab varsti ära katsetada.

Kanasuppi tegin esimest korda elus. Turult sain hirmkalli talukana (1,5kg maksis ca 12€) – selle koivad ja tiivad eraldasin, pisut fileed sain ka, ülejäänust keetsin puljongi (ei viitsinud sinna midagi sisse panna peale soola, ehkki retseptid ütlevad, et paneks juba maitseks juurvilju) ja supi (suht standardse – kartul, porgand, porru, seller). No JUBE hea sai ja LIIGA kiiresti otsa :D

E 22.märts sushi (ei teinud ise)
T 23.märts riisinuudlid wokitud aedviljadega
K 24.märts vein, juust, krõpsud
N 25.märts jacket potatoes tuunikalaga
R 26.märts tortillapitsa salaamiga
L 27.märts koorene salaami-šampinjoni pasta
P 28.märts

 

Sünnipäevanädalal oli söögitegemisega eriti kehvasti. Teisipäeva lõunaks sai uuesti tehtud nädal varem avastatud wokirooga – suurema koguse, et jaguks õhtuks ka. Kolmapäeval oli veiniõhtu snäkkidega.

Neljapäeval kordasime üsna hiljuti menüüs olnud tuunikalaga ahjukartuleid, sest menüü ju puudus ja nende jaoks olid asjad kodus olemas. Reedel sain Saaremaa poest soodsa hinnaga salaamit, nii et laisalt tegime tortillapõhjal pitsat – salaami ja punase sibulaga. Laupäeval oli vaja ülejäänud salaami ära realiseerida ja proovisin seda retsepti pisut lihtsamal kujul (pähkleid mul polnud ja mozzarella mu arust miskit eriti juurde ei andnud, aga salaami-seened-juust kombo oli päris mõnus).

E 29.märts McDonalds
T 30.märts tomatisupp
K 31.märts hiina kana
N 01.apr mulgi puder
R 02.apr lõhesupp
L 03.apr tuunikalapirukas
P 04.apr brokoli või ja küüslauguga, tatar sibulaga

 

Esmaspäevaõhtused plaanid läksid nii, et polnud aega süüa teha, jõudsin koju peale üheksat ja võtsin mind oodanud Poisile burksi (Plikat polnud kodus). Endale ka muidugi. Magustoiduks olid maasikad :D

Teisipäeval tegime oma lemmikut tomatisuppi (pane blogi otsingusse tomatisupp, saad retsepti), sest soodushinnaga mozzarella. Seekord tegi Plika ja imestas, et NII LIHTNE ongi :D Kolmapäeval tuli Kaaslane ja tema auks sai söögiks me lemmik hiina kana, mille retsepti tuleb samuti välja blogi otsinguga. Neljapäeval vana lemmik mulgipuder. Reedel võtsin sügavkülmast välja lõhe supikogu, mida oli nii palju, et pidin puljongi keetmiseks garaažist suurema poti tooma ja see induktsioonpliidil ei töötanud, nii et sai puupliidil suppi keeta. Eile tegin tuunikalapirukat, mis oli täitsa maitsev ja võiks teinekordki teha (ehkki sibulapirukas on ikka kõikse parem).

Täna oli päeval kõht tühi ja külmkapis pikalt järge oodanud üks brokoli. Ma pole brokoliga just kõige suurem sõber, kuidagi ei oska teda valmistada, pasta sees ei maitsenud… Aga nüüd googeldasin, kuidas maitsvalt teha, lugesin Perekooli teemat ja leidsingi ideaalse lihtsa retsepti. Panin soolaga maitsestatud keevasse vette minutiks tükeldatud brokoli, kurnasin siis vee, lisasin võid, pressisin sisse paar küünt küüslauku ja raputasin kaane all kõik korralikult segi. No tõsiselt imemaitsev sai! See lühike keetmine tegi brokoli nii ilusaks erkroheliseks, see oli ühtaegu krõmps ja mahlane. No ja või ning küüslauk… Nom. Jälle üks tervslik lihtne kiirtoit lisaks, mis sobib kodukontori kiireks lõunaks.

Õhtuks tegime tatart praetud sibulaga, sest mõlemat oli kodus olemas ja kalasupist oli kopp ees. Seda saab veel mitu päeva lõunaks süüa :P

Aga üldiselt on jah nii, et nüüd, kus Kaaslane on kodus, peab ikka iga päev süüa tegema :D Seega järgmise nädala menüü on paigas, küll väga ei viitsinud uusi retsepte otsida, pigem vanad ja äraproovitud. Aga ei seljankat ega riisi-spinatipihve pole ma varem teinud, nii et miskit uut ikkagi ka. Eks näis, kuidas siis tegelikult läheb. Selline tunne, et peab hakkama kaks korda päevas kokkama, Kaaslane muudkui näljendab… :D Nii juhtub, kui üle poole aasta ühes väikeses ruumis kinni istuda ja siis järsku saab terves kahekorruselises majas ja aias ringi toimetada. Ega ta palju järjest ei jaksa, ikka tasa ja targu ja pidevate puhkepausidega, aga ISU on igatahes hea :D

E 05.apr lasanje
T 06.apr kala-kartulipudru vorm
K 07.apr seljanka
N 08.apr läätsekarri
R 09.apr pad thai
L 10.apr riisi-spinatipihvid
P 11.apr kapsapirukas
Apr 012021
 

Sain eile õhtul lõpuks oma sünnipäevakingituse kätte – küll väikese hilinemisega, aga ise olin valmistunud kuu aega pikemaks ootamiseks :D Suurepärane ajastus täpselt enne pikka nädalavahetust.

Kuus kuud, kolm nädalat ja kaks päeva. Mitte et ma oleks lugenud :P