Kingitus teiselt poolt ookeani

Kirjutas mulle ükspäev Epp ja küsis mu aadressi.

Poolteist nädalat hiljem sain sõnumi, et mulle saabus deklareerimist vajav pakk – mina olin hämmingus, et mis värk, ma ju ei oota midagi, aga sõnum tundub igati legit (no need fake sõnumid on ikka kohe arusaadavalt fake, olen ka neid saanud). Alles siis, kui samasisulist meili lugesin, kus ka saatja nimi kirjas, tuli meelde, et tegelikult ju ootasin küll.

Kuna deklareerimine olevat lihtne, otsustasin seda ise teha. Postkaart oli enamlevinud valikute hulgas, puslele sobivat alajaotust pidin päris pikalt märksõnade nimekirjast otsima… Aga leidsin 😀 Väärtuseid ja saatekulu ei teadnud, küsima ka ei hakanud – panin midagi suvalist ja väikest. Läks läbi 😀 Ja vaevatasuks tõi kuller pakikese mulle suisa koju kätte.

Aitäh, Epp, nii nunnu kingitus! Ja ma kavatsen seda nüüd hoida nii kaua, kuni mul on võimalus seda päriselt sihtotstarbeliselt kasutada. Ehk kui ma ükskord reisile lähen, võtan kaasa 😀 Londoni plaanid said hetkel küll määramata ajaks edasi lükatud, aga küllap tuleb millalgi mõni reis ikka. Ja siis ma saan seal kassipuslet panna 😀

Kingitus teiselt poolt ookeani Read More »

Hooaeg on alanud

Plika käis eelmised kaks aastat Black and Brownies k-popis ja street show‘s. Kaks aastat on ta käinud ka nende suvelaagris, kus on saanud mitmeid teisi stiile proovida ning otsustaski, et valib sügisel vahelduseks miskit uut – show dance oli kindel ja sinna kõrvale pidi tulema kas house või contemporary. Mõlema proovitrennid meeldisid, aga kuna need on osaliselt ühel ajal, siis valima pidi ikka ühe ja contemporary võitis. Lisaks otsustas ta, et peaks ikkagi ka k-popiga jätkama. Seega sel aastal siis kolm stiili. Vähemalt pool aastat. Vaatab, kas ta uuest aastast ka jaksab, arvestades, et üheksandat klassi tuleb ka lõpetada.

Minul on esmaspäeval õhurõngas, teisipäeval postiakrobaatika, neljapäeval hammock ja laupäeval hakkasin jälle kiigujoogas käima.

Lisaks käisime me täna Kaaslasega tango algkursuse tasuta proovitrennis ja noh… Vist jääme seal ka käima 😀 Tegelikult tahaks hirmsasti bachatat ka proovida, aga kahte tantsutrenni kõige muu kõrvale ei mahuta. Ehk mõni järgmine aasta…

Jõusaali ma ilmselgelt ei jõua. Kuna nüüd saab aastaringselt massaažis käia, siis et põnevam oleks, on mul plaan järjest kõik Tervise Paradiisi massöörid ära proovida. Eks ole käidud nii ühe kui teise juures, aga enamasti ma nende nimesid tähele ei pane. Nüüd on mul nimekiri, kust kolme ma (enam-vähem) tean ja viis on veel katsetada 😀

Selle eest tahab jõusaalis käima hakata Poiss. Kaaslane lubas temaga alguses koos käia ja talle asjad selgeks teha – mis tähendab ühtlasi, et ta peab mõnda aega käima Tervise Paradiisi asemel 24/7 Fitnessis, sest viimane on soodsam ja teismelisele sobivam (neid on seal ju palju :D). No vaatame siis, ehk järgmisel nädalal jõuavad esimest korda käidud kah. Vähemalt jõusaaliks sobilikud sisejalatsid on mul Poisile ostetud, nii et selle taha enam asi ei jää.

Tiibetlased ja jooksuring / rattasõit tööle on endiselt igahommikune rutiin. Vaatame, kuniks ilm lubab. Mingi hetk jäävad nii ratas kui jooks ära ja eks ole seda muud liigutamist piisavalt.

Tegelikult tundub, et kõike on juba praegu liiga palju, aga millestki loobuda ka ei raatsi 😀 Õigemini – loobusin juba waldorfkooli segakoorist, millega plaanisin liituda, sest muidu poleks nädala sees praktiliselt ühtki vaba õhtut olnud. Vaja vahepeal hinge tõmmata ja perele õhtusööki ka valmistada 🙂

No vaatame, kuidas see kõik lõpuks läheb.

Hooaeg on alanud Read More »

Läheks Londonisse? Või Kreekasse?

Lapsed on ammuilma tahtnud Londonisse minna. Kuskil FB-s jäi silma, et Ryanairil on sügiseks praegu jälle 20€ pileteid saada ja mõtlesin, et äkki võiks? Me pole kordagi varem kooliajast reisil käinud, äkki peaks selle tüki ka ära tegema. Ei tapa see kolm puudutud päeva.

Alguses tundus kõige mõistlikum minna laupäeval ja tulla kolmapäeval.

Lennupiletid neljale läheks 160€ (ilmselt lisatasudega rohkemgi), lennud on nii lollil ajal, et kaks ööd saab lihtsalt lennujaama hotellis magada (110€ öö neljale), kaheks ööks peaks mingi muu majutuse otsima, mida ka alla 200€ ei saa. Sest noh, London. Pigem saab selle raha eestki väga piiratud valiku, aga paar normaalse hindega kohta ma booking.com-ist siiski leidsin. Pool tundi metrooga kesklinna sõita on vist ok… Seega majutus kokku minimaalselt 420€.

Googeldasin, et metroo päevapilet maksab hetkel £8.50. Ehkki kindel pole, kas seda iga päev vaja läheb. Aga oletame, et läheb. See on siis transakulu £136. Pluss 2×4 otsa Stanstedi veel mingi hoomamatu summa. Ok, £5-10 nägu, seega £40-80.

Ja mida nende teismelistega seal siis teha? Nad ise muidugi ütlevad, et tahaks lihtsalt ringi käia, aga no plaan peab siiski olema, KUS käia – ja igasugused piletid on kallid.

London Eye oli esimene, mis pähe tuli – vaatasin, et £30, julm. Siis vaatasin edasi, et £55 eest saaks London Eye + Madame Tussaud’s + Sea Life või Big Bus Tour ja no see tundub natuke normaalsem hind. Aga ikkagi siis… £220 nende piletite eest. Pluss vb veel mingid tasulised kohad.

No ja muidugi söök. See on ka kindlasti kallis 😀

Löök allapoole vööd on see, et minu AINUS kindel plaan oli viia pere oma Brixtoni lemmikkohvikusse Vera Cruzi all day breakfasti sööma, aga see kohvik tundub olevat nüüd full on Lebanese ja sealt enam hommikusööki ei saagi. Nuuks.

Kiirelt arvutasin kokku, et lennud + majutus + transa + need piletid, mida mainisin, on kokku 1100€. Pluss söök ja ilmselt veel mingid piletid ja sisseostud.

Siis avastasin, et mingitel teistel päevadel lendab Ryanair norm aegadel ka, jõuaks lõuna paiku Londonisse ja saaks tagasi minna õhtul 16-17 ajal. 16-19. oktoober näiteks, saaks ainult kolme ööga hakkama, oleks ikkagi enam-vähem kolm täispäeva koha peal. Lennupiletid oleks tiba kallimad 216€, majutus ehk 300€. Väga suurt vahet pole – lennud + majutus 516€ vs varasem 580€. Samas siiski vähem ja lisaks inimlikumad kellaajad…

Krt, üksi või kahekesi sebiks ennast mõne sõbra-tuttava diivanile noiks öödeks, aga nelja inimest vist ei mahuta keegi ära…

Kes on viimasel ajal Londonis turistimas käinud? Palju raha kulus? Mis tegite?

Võrdluseks, et viimase hetke pakkumise Kreetale leidsin neljaks ööks 229€ inimene 😀 No sinna tuleks minna HOMME 😀 Ja ma kahtlustan, et neljale ei pruugi kohti olla 😀 Tuleks ka lisaks söögid, vaatamisväärsused ja sisseostud, aga üldiselt no hassle ja koha peal kuluks transpordile ka ilmselt kordades vähem. Et pigem siis hoopis Kreekasse? 😀 😀 Mul on tööl praegu pigem vaiksem periood, aga no 1-päevase etteteatamisega ikka päris ei lähe. Nädal oleks vb isegi mõeldav. Nädala pärast saaks 279€ nägu 😛

Läheks Londonisse? Või Kreekasse? Read More »

14 aastat tagasi

…sain ma kahe lapse emaks.

Plika tuli meie juurde plaanimatult – näitamaks, et lapsed on üliägedad. Tänu temale sai tulla ka Poiss, täiesti plaanitult – mind kasvatama 😀

Ma olen seda kindlasti korduvalt kirjutanud, et tahtsin oma lõvilast – sain oma lõvipoja. Ning kõik need (kohati möirgavad) emotsioonid, mis lõviga kaasas käivad. Ei miskit erinevat sellest, milline olin kunagi ma ise, väike jääraplika. Poisi kasvatamine on mind ennast nii tohutult kasvatanud – on olnud kergemaid ja raskemaid aegu, aga oleme üksteiselt õppinud ja kõigest koos läbi tulnud.

Viimasel ajal ma mõtlen pidevalt, kuidas mu lapsed on lihtsalt vaimustavad. Nad on nii suured ja asjalikud ja iseseisvad – rõõm on nendega koos elada ja toimetada. Eriti äge on see, kui väga nad üksteist hoiavad – nad saavad imehästi läbi ja on suured sõbrad. Kui Plika pikemalt kodust ära on, siis ei jõua Poiss ära oodata, et ta tagasi jõuaks.

Poisile jääb alati see “rõõm”, et tema kõrval on terve elu võrdlusmomendiks ligi 2a vanem Plika, kel on nii vanuseline kui sooline eelis olla küpsem. Aga nii äge on vaadata, kuidas Poiss ka muudkui kasvab ja areneb. Häälemurre hiilib ligi ja temas endas tunnetan teatavat küpsust. Ta muutub järjest mõistlikumaks ja vastutustundlikumaks. Seda on puhas rõõm jälgida.

Sel suvel käivad nad Plikaga mõlemad tööl – samas kohas, kus Plika eelmisel aastal nõusid pesi, on Poiss sel aastal nõudepesija, Plika aga teenindaja abi. Ma natuke kartsin, kuidas Poisil seal läheb, ehk teatab, et ei meeldi või nõme vms… Aga pean tunnistama, et ta ületas kõik minu ootused – jättes kõrvale selle ühe korra, kui ta graafikut valesti vaatas ja “unustas” tööle minna (ikka juhtub, jõudis siis tunniajase hilinemisega), on ta käinud tööl rõõmuga (õigemini – enne vingub, et ei viitsi, pärast tuleb tagasi ja ütleb, et oli äge) ja on erinevate kolleegide kinnitusel parim nõudepesija – kiire ja korralik. Rääkis mulle just ükspäev, kuidas talle nii meeldib see tunne, kui ta saab kõik nõud ära pestud ja pinnad puhtaks, et see tekitab nii mõnusat rahulolu. Ma märkisin, et kodus võiks ka nii olla – ei, vastas ta, siin on liiga palju teha 😀 😀 😀 Igal juhul on mul nii hea meel, et mõlemal lapsel on nüüd esimene päris töökogemus ja et nad on saanud seda jagada.

Muus osas on Poiss ikka samasugune – ainus tõsine hobi on arvutimängud, koolis on kõik igav ja trennis käia ei taha 😀 Aga samas näen, kuidas ta on hakanud pisut rohkem sõpradega suhtlema, koolis saab ta lennult kõigest läbi nagunii (ja noh, olgem ausad, minu jaoks oli ka kõik koolis igav, ma lihtsalt tuupisin sellegipoolest ülikohusetundlikult kõik vajaliku pähe, samas kui tema, tundub, pigem lihtsalt töötab koolis kõik info korralikult läbi ja sealt jääb piisavalt meelde, et kenasti läbi saada, kodus õppimas ma teda eriti ei näe), trenni osas ma ütlesin ka üsna konkreetselt, et MIDAGI ta peab endale sügisel valima, sest muidu on ekraaniajaga kehvad lood – ja tema soov on hakata jõusaalis käima. No vaatame, kuidas sellega läheb, ma natuke kahtlen, et kui ta päriselt seal midagi tegema hakkab, võib meelt muuta, aga ega enne ei tea, kui ei proovi… Praegu on põhiline see, et keegi peaks talle masinad ja mingid harjutused piisavalt selgeks tegema, sest jõusaalis on võimalik teha asju väga valesti ja endale ka lollilt viga. Ideaalne oleks, kui ta saaks teha seda isaga, aga see ei mängi praegu välja. Loodan, et äkki on Kaaslane nõus teda õpetama ja edaspidi ehk saab ise hakkama… 24/7 Fitnessis mu arust ei olnud mingit vanusepiirangut ja 14-aastane peaks tohtima juba üksi käia nagunii.

Ekraaniajaga me vahepeal katsetasime piiramatut, sest ta millalgi häkkis lihtsalt kõik piiravad äpid ära ja pettis meid, nagu jaksas. Aga piiramatuga (mis tähendas siis päevast piiramatut aega, öösiti oli ikka blokk peal) ei pidanud minu närvid vastu, sest ta ise ei suuda veel ennast reguleerida ja kui lastakse, siis ainult ekraani taga ongi. Seega millalgi kevadel tegime reeglid ümber ja vabadel päevadel on nüüd lubatud arvuti taga olla ainult pool päevast. Enamasti on ta seal 8-14 ja siis lihtsalt on sunnitud muud tegemist otsima. Kuus tundi järjest arvutis istuda on mu arust endiselt liiga palju, aga parem, kui 12 😀 Igal juhul seekord on piirangud paremad (neid haldab Kaaslane, ma ei tea suurt miskit) ja laps ise mõistlikum, nii et see korraldus praegu üsnagi toimib. Ülejäänud osa päevast ta käib sõprade juures (kus ilmselt on ka osa ajast arvutis, aga vähemalt käib ja suhtleb!), vaatab Kaaslase või õega telekat… (taaskord – vähemalt pisutki seltskondlik tegevus!) 😀 Aga toimetab niisama ka. Teda on rohkem näha. Ja temaga on nii äge suhelda.

Ja üle kõige meeldib mulle see, et ta käib endiselt mind iga päev kallistamas ja ütlemas, et armastab mind.

Jälgin põnevusega tema arengut ja usun, et ta lendab veel kõrgele ja kaugele.

Tänane sünnipäev läks ka kuidagi eriti toredalt. Vahetevahel – üldse mitte tihti, vaid pigem harva – tulevad mulle ägedad kingiideed. Sedapuhku siis, kuna Poiss soovis sünnipäevaks raha (et selle ja oma teenitud palga eest arvutile uus videokaart osta), tekkis mul idee teha aardejaht, kust ta leiab järjest kõik rahad 1-sendisest kuni 50-euroseni, viimase jaoks oli mul kohe ka peidukoht valmis mõeldud – “Rikkaks saamise õpiku” vahel 😀 Samuti oli mul kohe kontseptsioon, et aardejahi vihjete juures peaks olema Onu Roberti pildid ning lõpus peaks ootama ka mõned kotitäied šokolaadimünte.

Oi, neid münte oli raske leida. Polnud ei Kanpolis ega A1000-s – Realiseerimiskeskusest siis lõpuks leidsin.

Õnneks oli Poiss eile õhtul 18-22.30 tööl, nii et meil oli Plikaga aega aardejahti ette valmistada. Samuti oli Plikal Poisile esimest korda oma kingitus – ta ostis poest kotitäie snäkke, mis Poisile maitsevad, ning tahtis need kõik ükshaaval eraldi ära pakkida. Olin kunagi ostnud Pepcost odava raha eest komplekti erinevat värvi krepp-paberit, need kulusid nüüd marjaks ära.

Kui tahate vihjeid lugeda, siis suuremalt näete siin 😛 Vihjed olime järjestanud mõttega, et Poiss saaks võimalikult palju üles-alla joosta – alles täna hommikul tõdesime, et see tähendab ju ka meie kaasa jooksmist… Me olime Plikaga mõlemad magamata ja väsinud 😀

Täna hommikul tõusime kõik puhkepäeva kohta arutult vara, et saaks Poisi tavapäraselt 7.47 üles laulda. Kaaslane läks pärast seda magama tagasi, meie Plikaga olime Poisile aardejahil seltsiks, no mul oli ju vaja pilti ka teha 😀

50-eurose juures oli boonusvihje: nüüd, kui sa oled rikas nagu troll, viska üks leil… Saunas ootasid Onu Roberti pildi taga šokolaadimündid 😀

Aardejahi saagiks oli 88.88€ 😛

Pips palus pilti snäkkidest, mis Plika Poisile kinkis – pildi tegemise ajaks oli ära söödud kõik neli pulgakommi ja üks pakk arbuusi kummikomme, ülejäänud sai siis üles pildistatud:

Päeval oli tavapärane perepidu, kus käisid minu ema ja õde oma noorima pojaga (teised olid laagris), Eksabikaasa ema, noorem õde ühe pojaga, vanema õe lapsed, kellest kõige vanemal on juba oma laps… Ja muidugi Eksabikaasa oma praeguse kaaslasega… Sünnipäeva aukülaline oli aga Poisi ja Plika uhiuus vennake, kes on praeguseks pisut üle kuu aja vana. Me kõik olime ootusrikkalt järjekorras, et saaks tutikat beebit sülle võtta, aga otse loomulikult magas ta selle peale kogu peo oma turvatoolis maha, nii et seda võimalust ei avanenudki. Ehk Plika sünnipäeval läheb paremini ja saab ärkvel beebit ka süles hoida 😀 Lapsed on muidugi vennakesest vaimustuses – Poiss õhkas siin pärast esimesi kohtumisi, et tal polnud aimugi, KUI NUNNUD beebid on.

Lihtsalt selline rõõm ja tänutunne on sees, et ajab üle ääre. Et kõik need imelised inimesed on minu ümber. Et lahutus ei pea tähendama enamat, kui seda, et kaks inimest lähevad oma eludega edasi eraldi ja pikemas perspektiivis uute kaaslastega, aga kõik inimesed on ikkagi ilusad ja head, suhted on sõbralikud ja toetavad ning laste sünnipäevadel on laiendatud perel võimalik kokku saada ja suhelda. See on lihtsalt nii kirjeldamatult tore ja ma olen nii tänulik kõigile kõrgematele jõududele, et kõik läks täpselt nii, nagu läks ning mu ümber on endiselt nii palju “minu inimesi”. Eksabikaasa vanaema sai kevadel 90 – tema enam ammu sünnipäevadel käia ei jaksa, aga temagi sõidutati korraks eile meie juurest läbi, et ta saaks Poisile õnne soovida, tänu sellele avanes mul võimalus teda tagantjärele juubeli puhul kallistada.

Homme peab Poiss väikese sünnipäeva paari sõbraga bowlingus ja siis on selleks aastaks pidu läbi. Järgmisel aastal on juba väike juubel ees ootamas…

14 aastat tagasi Read More »

Trennijutud

Tulin tund aega tagasi siia blogima, aga siis hakkasin hoopis blogist lugema kõiki vanu postitusi teemasildiga “trenn” 😀 No väga põnev lugemine oli, ausalt. Ikka hea, et asju kirja panen, muidu ei mäletaks midagi. Igal juhul tuli tahtmine jälle üks trennipostitus teha, sest ma olen viimased kuud päris aktiivne olnud ja seda jälle pisut uuel moel.

Mulle on alati väga meeldinud Kaaslasega jõusaalis käia, tegin seda suure rõõmuga. Ja pole aimugi, mis juhtus, aga aprillis tekkis teatav tüdimus, isegi kerge vastumeelsus. Mai alguses olid ilmad mõnusalt soojad ja kui jõusaali kuukaart läbi sai, seda enam ei pikendanud.

Siis hakkasingi mõtlema, et peaks ikka veel miskit tegema, ainult kaks korda nädalas trennis käia (postis ja hammockis) tundus tiba vähe. Juhtumisi arutasin seda oma juuksuriga, kes käib igal hommikul jalutamas… Ja siis ma mõtlesin, et aga äkki prooviks joosta, seekord hommikuti. Ja et ma ju kunagi 2018 suvel tegin ka igal hommikul (ja nagu vanu postitusi üle lugedes selgus, siis lisaks ka õhtul) viit tiibetlast.

Juuksuris käisin reedel, 3. mail. No ja siis ma võtsingi kohe koeral sabast – tegin laupäeva hommikul kohe pärast ärkamist tiibetlasi ja läksin seejärel jooksma. Jooksin 2,7km ja no jube surm oli. Kui alguses mõtlesin, et jookseks igal hommikul, siis tegin kähku oma plaanidesse korrektuuri – jooksen ainult neil hommikutel, kui rattaga tööle ei sõida, sest 10min rattasõit 2x päevas tõmbab pulsi samamoodi kenasti üles ja ongi väike trenn tehtud.

Kui varasemalt jooksin harvem ja pikemaid distantse (2-3x nädalas 4-6km vms), siis nüüd hommikuti otsustasin joosta väga lühikese distantsi – no miski 1km ja natuke peale. Pärast nädalat juurdlemist, MIKS aktiivsusminuteid üldse juurde ei tule, googeldasin välja, et Garminis annab treening aktiivsusminuteid vaid siis, kui kestab vähemalt 10 minutit. NO OKEI, jooksen siis 2km, mõtlesin ma. Ja seda olengi senini teinud. Praeguseks siis juba pisut üle kolme kuu. Selle aja jooksul on neli päeva olnud sellised, kus on ära jäänud nii jooks kui rattasõit – ükskord sellepärast, et ööbisin Tartus sugulase juures ja polnud võimalust, kolm korda sellepärast, et plaanisime hommikul rattaga tööle minna, aga viimasel minutil otsustasime ilmateadet vaadates ikkagi auto kasuks.

Tõden endiselt, et jooksmine pole mulle meeldima hakanud. Mulle meeldis joosta koos Kaaslasega (ja eriti pärast seda koos temaga duši all käia, irw), mulle meeldis jooksujärgne väsimus ja jooksuvõistluste melu. Kuna aga Kaaslane hetkel ei jookse ja tööandja jooksuvõistlustel osalemist enam ei toeta, siis pikemate distantside jooksmiseks mul motti pole. Seega sobivad igahommikused lühikesed otsad suurepäraselt. Jooksmine ei pruugi eriti meeldida, aga samas ei tee ma seda ka vastumeelselt – võib ju väsitav olla, küll aga kaasneb ühes sellega ääretu rahulolu, et ma igapäevaselt miskit oma keha heaks teen ja sellest täiesti piisab. Kui ilmad kehvaks lähevad, siis kahtlustan, et ei viitsi enam jooksmas käia, aga no kuni vähegi kannatab, käin. Kolm kuud järjest on minu jaoks juba hiiglama hea tulemus. Aga jah, esimesed kaks kuud jooksin reaalselt ca 3x nädalas – R, L ja P. Reedeti olen nimelt kodukontoris. E-N käisime aga rattaga tööl. Puhkuse ajal rattaga tööl ei käinud, siis jooksin iga päev.

Aktiivsusminuteid on maist alates tulnud iga nädal 300-400 kandis, parimal nädalal aga suisa üle 700. Ma ei tea, mis ma siis nii palju rohkem tegin – rattaga ma enam eraldi trennisõitu ei tee, sõidan ainult eluks vajalikke distantse. Aga no rattaga teisel pool jõge trennis käimine võtab ka mõnusalt võhmale.

Tiibetlasi olen ka teinud kõik need kolm kuud – ainus hommik, mil vahele jäi, oli seesama Tartus ööbimine. Lugesin tiibetlaste teemal läbi veel ühe raamatu, mis värskendas mu mälu, miks need ikka nii kasulikud ja head on. Trennile kulunud aeg vs trennist saadav kasu peaks olema maksimaalne. Ja annab päevaks energiat ning vaimselt on rahulikum olla, lubatakse. Ma olen küll suht chill ja suhkrune olnud viimasel ajal, ma ei tea siis, kas tiibetlastest või millestki muust 😀 Neid kavatsen igatahes jätkata aastaringselt. Igavese nooruse saladus ju 😛

Postitrennist kirjutasin viimati veebruari lõpus, kus kurtsin, et üks trenn läks pisut aia taha. Toona ma lõpuks lahendasin asja enda jaoks nii, et hakkasin käima teise treeneri trennis – mis siis, et see päev mulle kellaajaliselt väga hästi ei sobinud, sest me ei saanud sellepärast koos perega õhtust süüa. Aga no ma väga tahtsin edasi käia ja just selle treeneriga. Ja mul on väga hea meel, et seda tegin.

Mul on postitrennis just eriti suvel sattunud nii, et ma olen suht ainus algaja ja kõik teised on väga osavad, nii et vahel pisut frustratsiooni tekib neid vaadates – tunne, et ma ei jõua kunagi neid asju teha, et ma peaaegu üldse ei arene. Aga ma saan alati oma lihtsamad versioonid asjadest ja neid ma siis pusin. Eks natuke ikka arenen ka. Ja loodan, et sügisest satub jälle mõni algaja veel minuga samasse trenni, et ma ennast nii üksiku kobana ei tunneks 😀

Hammockis on vahva. Siin puhkuse ajal jäi paar korda ära, sest olin ennast ainsana kirja pannud ja trenni toimumiseks peab olema vähemalt kaks inimest – täna käisin üle kolme nädala ja NII MÕNUS oli. Ja no eriti vahva muidugi on see, et kui täna meid oli neli – üks esimest korda, teine üsna algaja, kolmas mina ja neljas üliosav ülikaua käinud… Siis harjutusi jagades anti kaks varianti – ja mina pidin tegema raskemat… No see kõige osavam tegi vahepeal veel mingit täitsa hullu asja, millele mina ei mõtlegi. Aga hästi jabur oli, et ma korraga nö edasijõudnute hulgas olin.

Suvel proovisin aga jällegi miskit uut ning olen käinud nüüdseks ka kuus korda õhurõnga trennis. Kuna ma tegin paar FB postitust ka, siis lihtsuse mõttes kopeerin need siia.

Tänu koolilaste suvepuhkusele olen viimased paar nädalat saanud käia postitantsu trennis tavalisest varasemal ajal. Pärast trenni lõppu aasisid teised hilisemat trenni ootavad trennikaaslased, et kui ma siin juba olen, äkki jään teiseks trenniks veel. Vastasin, et kui üldse, siis kõrvalsaali, õhurõngasse – olen pikalt tahtnud proovida, varem ei saanud, sest see oli meie trenniga ühel ajal. Aga et selliste riietega (postitrennis võimalikult vähe) mind küll rõnga lähedale ei lasta (seal peab kaetud olema). Teadagi ei ole probleeme, ainult lahendused – stuudios oli varuriideid omajagu, kohe leiti mulle pikad retuusid ja käistega särk. Nii ma kogemata rõnga küljes lõpetasingi 😃 Peale ronimise sain selgeks, natuke tasakaalu suutsin hoida ja mõne väga lihtsa asendi ka võtta. Nüüd on peopesad, põlveõndlad ja sabakont oi kui valusad 🤣 Hetkel olen seda meelt, et jään esialgu ikka hammocki juurde, linaga on vähe mugavam 😛 Aga üliäge oli midagi uut proovida! Ja kes teab, äkki kunagi, kui hammockis kõik liiga hästi välja tuleb (seda pole niipea karta 😀), on vaja uut väljakutset ja siis oleks õhurõngas väga loogiline valik 🤩

Mina kolm nädalat tagasi pärast esimest õhurõnga trenni: “Ok, oli põnev proovida, aga liiga valus, jään parem hammocki juurde.”
Mina nädal tagasi tütrele, kui esimese trenni sabakondi marrastused olid ära paranenud: “Kuule, äkki tuled proovid ka õhurõngast?” (ta proovis ja ütles, et SURM 🤣)
Mina kaks päeva tagasi massaažis, massöör lõpus: “Sa oled kõvasti vatti saanud, jah?” Ma: “Sa mõtled neid sinikaid jalgadel?” Ta: “Ma alguses mõtlesin, kas mina tegin, aga siis vaatasin, et teise jala peal, mida ma veel polnud masseerinud, olid ka” 😆
Mina täna: “No ok, kuna ma ei saa kolmapäeval hammockisse minna, siis äkki jään täna ka pärast posti õhurõngasse.” Mõni asi tuli lõpuks iseseisvalt ka välja, aga pildil hetk üsna trenni lõpust, ma treenerile: “No ok, pane mind veel korra sellesse asendisse ja tee siis pilti kah, et oleks mingi tõestus” 😃

Praegu ma veel olen seda meelt, et tegu on ühe masohhismi vormiga, aga nad kinnitavad, et ükskord enam ei ole valus. Ja no sabakont pärast teist trenni enam marraskil ei olnud, areng! Ma veel mõtisklen selle üle, kas tuleb neljas kord ka 🤣

Nagu isegi aru saate, tuli ka neljas ja viies ja kuues kord… 😀 Ja jätkan augustis. Ehkki ma vahel juurdlen, MIKS ma seda teen, sest KURADI VALUS ON 😀 Mitmed asjad on oma olemuselt samad, mis hammockis, aga kui seal on pehme kangas, siis õhurõngas on selle asemel kitsas kõva rõngas… But it’s still fun. Või siis olen masohhist 😀

Peopesad on pärast õhurõnga trenni rakkus:

Ja sinikaid oli alguses üle kogu keha, ajaga on naaatuke paremaks läinud… Vist 😀

Sügisel ilmselt sätin nii, et saaksin seal edasi käia, mis tähendab, et esmaspäeval õhurõngas, kolmapäeval post, neljapäeval hammock. Ja loodetavasti hakkab Anneliis sügisest jälle laupäeva lõuna ajal kiigujoogat tegema – hea meelega käiks seal ka edasi, aga nädala sees õhtul kõigi teiste trennide kõrval lihtsalt ei jaksa, mõni vaba õhtu võiks ikka jääda.

Jõusaali vist pigem ka ei jõua – aga mõtlesin, et äkki ühe kuu prooviks käia nt Kaaslasega koos pühapäeva hommikuti… Jõusaali kuukaart mäletatavasti maksab mulle 3€, nii et… Aga kui ikka vastumeelne on või ei jaksa, siis lihtsalt ei käi. Ja kulutan igakuise “krediidi” hoopis massaažile.

Igal juhul on üsna ulmeline, et ma olen suutnud ennast sel aastal nii palju ületada uute rühmatrennide ja regulaarse igahommikuse trenniga. Minevikukogemuse põhjal tean, et miski ei pruugi pikalt kesta – seega praegune on juba päris kõva sõna 😀

Trennijutud Read More »