Kiire elumärk

Tänu autoprobleemidele on nädal möödunud koduselt. Jäi ära nii teisipäevane trenn kui kolmapäevane jõusaal, töötame kodukontorist. Aga täna sai tänu Eksabikaasa sõbrale auto korda, juhhei!

Autol oli vaja välja vahetada mingi peopesa suurune geneka jubin, sest seal olid… Eee… Harjad kulunud? Sõber muljetas, et Soomes (kus ta enamik ajast elab ja töötab) ei tahetud seda juppi üldse eraldi müüa, vaid tervet genekat hinnaga ca 400€ – lõpuks oli ta saanud ikkagi kuskilt ainult vajaliku jupi 60€ eest – siin Eestis maksis sama jupp mulle ainult 20€. Pluss tööraha. Aga no niimoodi vedas, et ta sai tulla ja aidata – alguses surnud auto parklast koju, siis viga tuvastada ja ka remontida – kolm päeva käis ja mässas, kuni korda sai. Ei pidanud hakkama kuskile töökotta viima. Ja Kaaslane ju haige ka, poleks saanud nagunii sellega tegeleda.

Kell kolm sain korras auto võtmed kätte ja seega jõudsin õhtul hammockisse, rõõm! Mulle nii meeldib seal, saab nalja ja saab trikke teha, mis siis, et pool ajast ei jaksa ja välja ei tule. Mõtlen, et äkki peaks homme õhtul postitantsu minema, teisipäeva asemel… Teise treeneri juurde… Neljast lähen Poisiga juuksurisse, pool viis on mul kosmeetik ja pool kuus oleks trenn… Kas ma viitsin? Ei tea… Aga võiks ju… Mulle nimelt ei meeldi, et mu kuukaart poole nädala pealt “kehtima” hakkas, tahaks ikkagi sellesse nädalasse kaks trenni mahutada. Või no siis mingisse järgmisse nädalasse kolm – et kaart ikkagi nädala lõpus läbi saaks. Ma olen imelik, ma tean 😛

Siim ja Teet on nüüdseks nii suured sõbrad, et lakuvad üksteist. Nunnumeeter on iga päev katki.

 

 

Tulnukkass 😛

Kiire elumärk Read More »

Kuidas me kodulaenu refinantseerisime

Kui ma Eksabikaasaga koos esimest korda kodulaenu võtsin, siis ma ei teadnud sellest kõigest suurt midagi. Ma olin üllatunud, et mu eluaegne kodupank Swedbank üldse luges mu vanemahüvitist regulaarseks sissetulekuks (töökohta, kuhu tagasi minna, mul teatavasti polnud) ja mujalt ma küsima ei läinud. Samuti ei teadnud ma toona midagi ei euriborist ega intressist üleüldiselt, küll aga sõlmisime me aastal 2010 mingil põhjusel fix intressiga lepingu (ju pank soovitas). Mis see intress oli, pole aimu ka 😀 Võtsime laenu vaid kümneks aastaks ja selleks hetkeks, kui me pärast lahutust kodu müüsime, oli enamik tagasi makstud.

Siis oli mul suur plaan osta neljatoaline korter ja saada ÜKSI laenu. Lõpuks ostsin renoveerimist vajava maja… 😀 Lahutatud kahe ülalpeetavaga naisele ei tahtnud pangad eriti laenu anda, aga pärast alimentide notariaalset kinnitamist ma LHV-st selle laenu siiski sain. Võtsin veel Kredexi käendusega ja maksin sisse vaid 10%, et saaks max raha renoveerimiseks alles jätta. Samuti ostsin selle maja teadmisega, et minu rahast renoveerimiseks ei piisa ja Kaaslane peab enda nimele üpris arvestatava laenu võtma, et see lõpule viia. Aga no üksi ma selle laenu igal juhul kätte sain, eks 😀 Ja seitse kuud seda ka uhkelt üksi maksta 😀

Kui me lõpuks renoveerimisest kurnatuna olime tuimalt nõus sellest majast üle 2x kallima valmis maja ostma, oli see nii keeruline vahetustehing, et mul ei tulnud pähegi vahetada panka või küsida paremat intressi. Ma olin kogu südamest tänulik, et see üldse läbi läks.

Kokkuvõtvalt: mul pole kunagi varem olnud võimalust laenu võttes pankade vahel VALIDA. Ma võtsin selle, mida pakuti ja olin õnnelik, et üldse sain 😀

Aga kuna meie laenumakse tänu euriborile viimase 1,5 aasta jooksul kolm korda tõusis, kokku ligi 300€, siis jäid küll silma kogemused, kuidas intressi alla kaubeldi, laenu teises pangas refinantseeriti jne. Ainult et, khm, me olime parasjagu lahku minemas, mistõttu sellel poleks olnud pointi.

Lõpuks me otsustasime teatavasti kokku jääda. Kui see otsus juba päris kindel oli, siis ma veel natuke venitasin ja saatsin selle aasta alguses lõpuks välja laenu refinantseerimise taotlused kõigile suurematele pankadele. Täpsemalt siis Swed, SEB, Coop ja Bigbank. Luminor on minu jaoks nii ebameeldiv, et neid ma isegi ei kaalunud – ja mingid imelikud no name pangad olid muidugi veel, aga ma mõtlesin, et neljast vast piisab.

Saatsin nädalavahetusel taotlused välja, esmaspäeval-teisipäeval kolm panka neljast juba helistas mulle tagasi. Küsisid täpsustavaid küsimusi, tegid esialgseid pakkumisi. Coop oli ainus, kes ei helistanud – ja esialgse pakkumise sain neilt ka meilile alles üle nädala hiljem. Kui olin mõned esialgsed pakkumised juba kätte saanud, saatsin ka LHV-le taotluse intressi alandamiseks.

Mu senine marginaal LHV-s oli 2,7%. See oli ainus pakkumine lahutatud kahe ülalpeetavaga naisele – Kredexi käendusega laen renoveerimist vajavale majale äärelinnas. Nüüd taotlesin laenu kesklinna renoveeritud majale ja mul oli ka korraliku palgaga kaastaotleja. Lisaks on meie maja väärtus nelja aastaga 40% tõusnud. Laenusumma oli umbes pool maja väärtusest. Ühesõnaga oli teada, et seekord ütlevad kõik pangad jah ning lõplik valik on meie teha.

Esialgsed pakkumised tulid järgnevad:

  • LHV 1,99%
  • Swed 1,95%
  • Coop 1,88%
  • Bigbank 1,74%
  • SEB 1,65%

Muidugi tahtsid kõik pangad enne lõplikut pakkumist hindamisakti. Seda oli meil vaja nagunii, sest neli aastat tagasi sai Kaaslase ja tema venna maja lisatagatiseks pandud, tahtsime sellest vabaneda. Hindamisakti tellimisega tegeles Kaaslane, talle tundus kõige soodsam LVM, maksis 250€ – ja sattus sama hindaja, kes oli teinud ka eelmise hindamisakti neli aastat tagasi, kui me maja ostsime 🙂

Siis tuli Bigbankil kampaania, et jaanuari lõpuni on kõigil kodulaenudel marginaal 1,65% – ehk täpselt sama, mis SEB pakkumine.

Ja sealt edasi läks juba väga lõbusaks, sest põhimõtteliselt hakkasid need kaks panka üksteisest üle (või noh – korrektsem oleks vist öelda, et alla) pakkuma. Kõigepealt pakkus Bigbank 0€ lepingutasu – SEB pakkus alguses kampaania korras 99€, aga lõpuks ka 0€ (tavaline lepingutasu on 250-350€ sõltuvalt pangast). Marginaali lasi Bigbank 1,63% peale, SEB tuli järele.

Bigbanki kasuks rääkis see, et nemad ei nõudnud palga laekumist nende panka – laenu tasumiseks oleks saanud sõlmida e-püsiarve lepingu ja edaspidi oleks see automaatselt mu LHV kontolt maha läinud, igapäevapangandus oleks jäänud samaks. SEB tegi mulle niigi erandi – öeldes, et kaastaotleja palga laekumine nende panka ei ole kohustuslik, aga minu oma oleks pidanud neile minema. Tingimustes oli sõnastatud, et igapäevased arveldused peaks nende pangas toimuma, aga nad kinnitasid, et tegelikkuses on ok, kui palk tuleb sinna ja ma selle laenust ülejääva osa oma LHV kontole kannan. Ma küll uurisin SEB tingimusi, aga need ei ahvatlenud mind. Mulle sobib see, et LHV-s on kõik maksed tasuta ja 10€ aukliendi kuutasu eest on mul aastaringselt kogu perele kehtiv reisikindlustus. Eks ma muidugi oleksin võinud SEB-st igakuiselt palka LHV-sse üle kanda, aga see oleks olnud tüütu lisaliigutus.

Laenu ennetähtaegse tagastamise korral tuleb enamasti tasuda kolme kuu intress. LHV-l ainsana seda ei ole – nii et praegu mul vedas täiega, laenu ümber kolimine oli sellevõrra soodsam. SEB oli nõus kampaania korras kirjutama lepingusse sisse tingimuse, et ennetähtaegsel tagastamisel tuleb maksta ainult ühe kuu intress. Bigbankil seda võimalust polnud – neil on lepingus kolm kuud ja kõik. Küll aga on nende krediitkaardi omanikele hetkel kodulaenu ennetähtaegne tagastamine tasuta. Kas see kehtib ka siis, kui meil ehk nii ca 6+ aasta pärast oleks vaja seda võimalust kasutada? Seda ei tea keegi.

Lõpuks ma olin täiesti kahevahel. Bigbank sobis mulle paremini, aga ühe vs kolme kuu intress – see oli piisavalt arvestatav summa, et SEB pakkumist kaaluda. Aga no tõsi on see, et kui me peaks maja müüma, siis ega see ei juhtu üleöö. Ja kui teha pangale avaldus, et soovime laenu ennetähtaegselt tagastada, siis kolme kuu möödudes saabki seda teha, lisatasuta. Muidugi on seal see nüanss, et ega me ju ei tea, kaua maja müük täpselt võtab. Kui avalduse kirjutamisest kolm kuud läbi saab, siis on 2 nädalat veel aega kogu laen tagasi maksta – ja kui see ei juhtu, siis jätkub kõik vanamoodi ja peaks uue avalduse kirjutama, kust see kolm kuud ette teatamist otsast peale jooksma hakkab.

Aga Bigbank alandas lõpuks intressi 1,6% peale ja ma otsustasin, et aitab küll juudi mängimisest, pisut piinlik juba, võtan pakkumise vastu. Kui maja müügiks läheb, eks siis ole näha, kas on mõtet nende krediitkaart teha või loodame, et saame kolme kuuga müüdud. Või kuue 😀 Või siis lõpuks ikkagi maksame selle kolme kuu intressi 😀 Aga loodan, et mitte 😀

Kuna Bigbankil Pärnus kontorit pole, valisime tehingu kaugtuvastamisega. Eelmised kaks laenu said võetud enne covidi aega ja siis sellist võimalust mu arust küll ei pakutud… Või äkki kuidagi sai? Igatahes oli tol hetkel iseenesestmõistetav, et me maakleriga sõitsime notarisse Tallinnasse, sest LHV-l ju ka Pärnus kontorit polnud.

Bigbanki jaoks käis kaugtuvastamine nii, et pidin kokkulepitud ajal olema ruumis üksinda, videokõne käigus tehti minust pilt, seejärel näitasin kaamerasse oma ID kaardi mõlemat poolt, lõpuks küsis tuvastuse läbiviija detaile laenu kohta, mida võtta soovime – summat, aadressi jne. Kaaslasel sama minust eraldi.

Notari päeval pidime notar.ee iseteeninduse kaudu sisse logima ja ennast tuvastama. Seal sai enne suvalisel ajal proovida, kas kõik vajalikud tingimused on täidetud – piisavalt kiire nett, töötav kaamera ja mikrofon, ID kaardiga allkirjastamise õigus jne. Tegin seda paar päeva enne tehingut, kõik toimis. Alguses öeldi, et ainult ID kaardiga saab allkirjastada, lõpuks tuli välja, et Smart ID-ga saab ikkagi ka, see oli vist viimase nädala jooksul tulnud uuendus. Nii et ma lasin tööarvutisse ID kaardi tarkvara paigaldada, aga vaja seda ei läinudki.

Notaritehinguks pandi poole tunni pikkune aeg, aga öeldi, et me oleks 15 minutit varem kohal, sest kaugtuvastus võib aega võtta. Ma mõtlesin, et äkki on jälle selline, nagu esimest korda, kus olen videokõnes reaalse inimesega ja pean ID kaarti näitama… Aga ei.. Logisin sisse, tuvastasin ennast Smart ID-ga ja siis jäin ootama… Aeg läks 10 minutit üle, hakkasin juba muretsema, et kas midagi on valesti. Vist ei olnud muud, kui et notar hilines 😀 No ja siis oligi nii, et kõik osapooled – mina, Kaaslane, Kaaslase vend (lisatagatis oli tema kaasomand ja selle hüpoteegi alt vabastamiseks pidi ta kohal viibima), notar, Bigbanki esindaja, LHV esindaja – olid ruudukesed ekraanil. Notar käis kiirelt lepingu punktid läbi, kõik panid järjest digiallkirjad alla ja 20 minutiga oli kõik tehtud.

Notaritasu + riigilõivud + hindamisakt läksid meile maksma ligi 1000€. Aga kui me elame siin majas veel järgmised 6 aastat (meie praegune plaan), siis säästame laenuintressi pealt kokku ca 4500€ (kui elame kauem, säästame veel rohkem). Nii et tasus ära see jant. Lisaks muidugi on suur asi see, et Kaaslase venna maja pole enam meie laenu tagatiseks.

Laenu võtsime 4a tagasi LHV-st 20 aastaks, nüüd siis Bigbankist 16 aastaks. Mu eesmärk oli tegelikult see, et veebruaris laenumakse juba Bigbankile läheks, aga kõigile osapooltele sobiva notari aja saime 8. veebruariks (eelmine neljapäev), raha ühest pangast teise liikumiseks kulus kolm tööpäeva, seega LHV võttis nädalavahetusel mult veel viimase laenumakse ise, Bigbankile maksame siis alates märtsist. Esmaspäeval sain neilt täpse maksegraafiku, täna tuli lõpuks ka LHV email, et laenuleping on lõppenud ja hiljem kinnisturaamatu teade. Nii et nüüd on kõik ametlik. LHV-le saime laenu makstud täpselt neli aastat 😛

Laenutaotlused saatsin 8. jaanuaril, notar oli täpselt kuu hiljem. Hindamisakti tellimisega läks vahepeal aega, muidu oleks kiiremini saanud.

Mis ma oskan kokkuvõtteks öelda? Hea meel, et ära tegime, oleks võinud juba varem. Niisama intressi alandamine oma kodupangas on kindlasti tunduvalt lihtsam ja soodsam, ka seal annab lepingu muutmise tasu alla kaubelda ja notarikulud jäävad ära. Meil aga oli marginaali pakkumiste vahe liiga suur ja lisatagatise vabastamiseks nagunii notarit ning hindamisakti vaja, seega oli vähe kulukam ettevõtmine, aga tasub ennast ära.

Coop pank ei ilmutanud ainsana erilist huvi, kõigi ülejäänud pankadega oli suhtlus väga kiire, meeldiv ja asjalik. Kolleeg, kes just oktoobris maja ostis, jagas ka kogemust, et Coopist pakkumise saamisega läks ülikaua ja et SEB ilmselt teeb mulle parima pakkumise. Tal oli õigus. Rohkem suhtlesingi edasi just SEB ja Bigbanki esindajatega – nendega pidasin ikka mitmeid kõnesid, nad seletasid mulle seal mitmeid kordi erinevaid asju lahti ja juhtisid tähelepanu nüanssidele, millele ise ei osanud mõelda. Mul oli ausalt päriselt kahju, et ma ainult ühe valida sain 😀 Kui ma lõpuks SEB esindajale äraütleva kirja saatsin, siis kiitsin teda vähemalt ohtrasõnaliselt ja ütlesin, et minule küll isiklikult sobis Bigbanki pakkumine paremini, aga SEB-d saan sellegipoolest kõigile soojalt soovitada. Ma siis nüüd teengi seda, siin blogis 😀

Ja ei väsi mind hämmastamast ning rõõmustamast e-riigi võimalused. Jube tüütu oleks olnud teise linna notarisse sõita. Seekord käis aga kogu suhtlus telefoni teel ja lõpuks tehingud kaugtuvastusega… Sain lihtsalt oma tööpäevast pooltunnikeseks koosolekuruumi kinni panna ja asjad kiirelt ära teha. Ulmeliselt mõnus!

Täna tegin deklari kah ära paari minutiga. Elagu e-riik.

Kuidas me kodulaenu refinantseerisime Read More »

Jäise vastlapäeva autoseiklused

See tänane ilm oli ikka ulme. Kuna Kaaslane on pisut haige ja jäi kodukontorisse, läksin hommikul üksi tööle. Meil on autol kate, mis katab esiaknad, küljepeeglid ja umbes poole esimestest küljeakendest. Nii et mul läks isegi hästi, sain ainult ülejäänud poole nendest akendest puhtaks kraapida, ülejäänud jätsin jääkihi alla. Pidurid küll kohati eriti ei töötanud, aga tööle jõudsin edukalt. Katte jätsin koju kuivama, pärast tööpäeva lõppu sai juba igalt poolt jääd kraapida 😀 Õnneks tuli pärast pisukest soojendamist pigem lihtsalt maha. Aga töölt tee peale keerates auto lihtsalt ei keeranud, vaid sõitis otse, nii libe oli… Sain lõpuks pidurdatud ja teele tagasi tagurdatud, päris kraavi ei sõitnud.

Kui hakkasin kodust trenni sõitma, märkasin sellel väikesel ekraanil, kus on erinevad märguanded (kui mingi uks on lahti, klaasipesuvedelik otsas, kütus otsa saamas) aku märki. Mõtlesin sellest trenni kohale jõudes Kaaslasele pildi saata. Ainult et poole tee peal adusin – tuled ei põle enam. Need taustatuled autos sees, mis peaks valgustama spidomeetrit ja kõike muud. Siis sain aru, et väga pekkis on, keerasin ringtee pealt lähimasse parklasse. No ja sinna siis läkski mu trenn 😀

Krokodillid on meil autos olemas, aga mina neid kasutada ei oska. Kaaslane oli kodus haige, Eksabikaasa Tallinnast tagasi sõitmas, ta soovitas mul oma sõbrale helistada, kes siis Paikuselt mulle appi tuli… Ainult et tal läks sellega tund. Õnneks sain nii kauaks Realiseerimiskeskusesse sooja minna. Oleks sealt ostnud ka, aga mul pole kunagi trennis rahakotti kaasas ja telefoni pole ma siiani kaardimaksekõlbulikuks teinud. Oh jah. Oleks mul rahakott olnud, oleks saanud minna Taluturule kuklijahile – kell pool kuus äkki oleks midagi saanud… Aga jäigi tänane õhtu kukliteta – lapsed said koolis, meie tööl (Kaaslase oma tõin talle töölt koju).

Aku on meil uus, eelmisel talvel vist ostetud. Kuna pärast seda tundus, et miski ikka seda liiga kiiresti tühjaks tõmbab, sai auto targa mehe juurde viidud, kes otsis ja leidis, et mingi iidne GPS seade seda kurnab – ning selle lahti ühendas. Aga nüüd Eksabikaasa sõber mõõtis, et aku ei lae piisavalt, maitea, 11 volti vajaliku 14 asemel vms. Starter tuleb välja vahetada? Midagi sellist. Tore oli see, et tal oli kodust kaasa võtta teine meie autole sobiv aku 😀 Nii et kui ta tuvastas, et meie aku ei lae, siis vahetas ära enda oma vastu, sain vähemalt koju sõita. Ja kodus saab akut meil autost väljaspool ka täis laadida. Homme lubas üle vaadata selle starteri asja. Ehk saab korda.

Irooniline on see, et ma tööpäeva lõpus veel arutasin kolleegidega – võtaks järsku igaks juhuks arvuti kaasa, äkki vaja homme koju jääda. Aga ma kunagi ei võta “igaks juhuks” ja mõtlesin, et vahet pole, tulen ikka tööle. Nojah, nii palju siis sellest 😀 Lasin ennast õhtul tööle sõidutada ja võtsin läpaka kaasa. No tõesti ei viitsi bussiga tööle minna, sorry. Jumal tänatud kodukontori võimaluse eest.

Igatahes läks sellele autojamale enamik õhtust… Viis läbi ma trenni sõitma hakkasin, siis ootasin tunnikese abi, siis jukerdasime seal, vahepeal käisime mu töölt läbi ja tõime ühe aku korraks koju laadima, siis natuke hiljem läksime jälle auto juurde, et akusid vahetada ja auto koju sõidutada. Oleks sinna jätnud, aga tasuline parkla 😀

Olen tänulik, et ma õigeaegselt jõudsin parklasse keerata, et Eksabikaasa sõbral oli võimalik mulle appi tulla ja et ta ka homme veel tuleb seda probleemi lahendama. Oleks võinud palju hullemini minna.

Üritasin filmida seda, kuidas ma kassidele süüa annan. Ei tulnud just väga hästi välja, teise poole videost lõikasin üldse ära, aga mingit aimu saab. Selline kräu ongi iga kord. Pisemad jooksevad erutunult edasi-tagasi, Siim hüppab kausi järele… 😀 Jagan toidu viide kaussi, esimesena saavad väikesed ja siis kohe suured.

Jäise vastlapäeva autoseiklused Read More »

Kus on, sinna tuleb juurde

Nagu ma hiljuti mainisin, pole suurlinnavaadetega pusled üldiselt minu teema, sest need majad on jube kribu, aga olen nii mõnedki kokku pannud, mis minuni jõudnud on – ja viimase suisa ostsin. Vähemalt valisin hästi, taevast ja vett oli väga mõnus kokku panna, majad olid ka täiesti talutavad.

Teadsin, et endale ma seda siiski jätta ei soovi, nii et pilt läks vahetust ootavate puslede kausta. No ja siis nägin eile õhtul, et üks pärnakas pakkus nelja oma puslet vahetuseks või müügiks… Millest kolm olid suurlinnavaated, aga no ilusad värvilised 😀 Ega siin pole pikalt mõelda midagi – kirjutasin ja pakkusin omalt poolt välja 20 puslet. Kaks läksid kaubaks – neist üks seesama, mille just lõpetasin. Nii et täna pärast tööd sõitsin läbi ja tegime vahetuskaupa… Nüüd ootab kokku panemist veel kaks suurlinnavaadet 😀

Ostnud ma nii sarnaseid kindlasti rohkem poleks, aga kui vahetada saab, siis absoluutselt – panen korra kokku, seejärel lähevad tõenäoliselt samamoodi uuele ringile. Mõnus pusleringlus!

Ja nii ongi, et endiselt ootab kokku panemist 16 puslet. Aga vähemalt sain vahetuspuslede kappi pisutki tühjemaks!

Kus on, sinna tuleb juurde Read More »

Pusled (ja kassid) 2023

2023 pusled on blogis täitsa kajastamata. Kuna ma siin praegu puslelainel olen, siis mõtlesin, et teen nüüd selle postituse ära.

2022 oli mul mäletatavasti suur pusleväljakutse panna igal nädalal kokku vähemalt üks pusle ja saada kodustele pusledele ring peale. Väljakutse läks edukalt, aga need 3000tk pusled, mida ma 2022 pinna puudumise tõttu panna ei saanud, on siiamaani kokku panemata – mis siis, et suur korktahvel 2023 jaanuarist saadik täiesti olemas on. Olen seda korra kasutanud, aga 2000tk pusle kokku panemiseks. Sel aastal panen vähemalt ühe 3000tk pusle kokku, luban pühalikult.

Igal juhul, pärast 2022 väljakutset oli pusledest arusaadavalt kerge küllastumus, seega võtsin eelmisel aastal vabalt ja panin kokku kõigest 17 puslet: 14x 1000tk, 2x 500tk, 1x 2000tk. Ühe veebruaris, ühe märtsis, ühe aprillis, ühe juunis, kaks juulis, neli augustis, neli septembris, ühe oktoobris, ühe detsembris.

Postitusse saab pilte aga ligi 90, sest noh, kassid… 😀 Sellepärast ma nüüd igapäevaselt blogingi, et selliseid mammutpostitusi tulevikus vähem oleks.

2023/1 – Galison, 1000tk, Susan andis (26.02)

2023/2 – Clementoni, 1000tk, Pärnu riidepood, 2€ (25.03) – Riia maanteel on üks outleti tüüpi pood, kus müüakse igasugu riide- ja kodukraami, ükskord vihjati mulle, et seal on ka pusled. Karbil oli kerge kahjustus, seetõttu siis olematu hind.

Pusled (ja kassid) 2023 Read More »

Scroll to Top