Täna on kohe hoopis teist masti päev, palju mõnusam. Äratus oli varahommikul nagu tavaliselt, Poiss küll vahepeal virises, aga mängis üldiselt üsna hästi ka omaette, sõi peaaegu kõik pudru ära ja jäi ilusasti kärus tuttu – siis saime meie vahepeal ärganud Plikaga hommikust süüa. Pärast mängis Plika rahulikult ja pikalt omaette, minul oli aega koristada – eile jäi eeskoda pesemata ja vannitoast oli ainult põrand puhas, ülejäänu tahtis küürimist, pesu tuli pesema panna…

Kui Poiss jälle üles ärkas, mängisid nad koos Plikaga eduliselt koos, nii et ma sain õues pesu kuivama riputada, ei pidanud kordagi kisa pärast tuppa minema. Söögi sain kenasti tehtud, Plika juba pool kaks voodisse pandud (tavaliselt ta läheb suvel pigem 14-15 ajal, varem ei jõua), Poiss läheb ka lähema tunni jooksul õue teisele unele.

Njah, enamiku emade jaoks on see vist iseenesestmõistetav, et iga päev tuleb laste kõrvalt süüa teha ja koristada, minu jaoks on loomulik vaid koristamise pool. Olen ju loomu poolest korrafriik, korras kodus on mul kolm korda mõnusam olla… Söögitegemine pole aga endiselt meeldima hakanud, suvel ei viitsi isegi Abikaasa eriti teha, puhkuse ajal on küll asi veidi parem olnud. Lõuna ajal sööme lastega enamasti eelmise päeva jääke või midagi suvalist, mis kätte jääb, sel kellaajal söögi tegemine pole siin peres absoluutselt tavaline.

Uus külmkapp on mõnus, ma olen väga rahul. Sättisin temperatuuri 7-palli skaalal 3 peale, nagu õpetuses alustuseks soovitas. Nüüd keerasin isegi 2 peale, sest mul on tunne, et sellest piisaks, 3 oli ikka üsna külm.

Ja kõik asjad mahuvad ära ja tuli põleb ja süsteem on ja külmkamber külmutab korralikult ja üks asi veel, mis on väga oluline – hääl on vähemalt praegu veel mõnusalt vaikne, no õieti ei pane tähelegi, selline nurrumine. Abikaasa muidugi ütles, et alguses on kõik kapid sellised, oota ainult… Aga kuniks seda nurrumist on, seni ma naudin.

Ootan huviga elektriarvet – näis kas on mingi vahe või mitte. Kusjuures panin kõik arved siia kolimisest saati kirja ja avastasin, et alates märtsist on meie elektri tarbimine praktiliselt kahekordistunud. Ei oska välja mõelda muud seletust, kui et seoses soojemate ilmadega kütame alates sellest ajast vähem pliiti ja kasutame seega toidu tegemiseks rohkem elektripliiti, mis on ka vana ja paras elektrisöödik. Oh uus köök, millal sa küll tuled? Tahan keraamilist pliidiplaati ja pürolüüsahju, mis poleks mitte põrandal, vaid keskel. Oo, kui mõnus oleks siis küpsetada….

Õhtupoolikul peaks lastega poodi minema ja mänguväljakul võiks ka ilmselt aega veeta, Plika pole täna väljas käinudki ja päev saaks kiiremini õhtusse.

Kui Poiss nüüd magama jääb, siis saan rahus elutuba koristada – mänguasjad hoian alati jooksvalt korras, aga arvutilauale ja riiulitele on ajaga mingi kultuurkiht kogunenud…

Millegipärast ei tulnud meil kummalgi pähe iseenesest äärmiselt loogiline fakt, et pottsepa töö eeldab hilisemat rõvedat koristamist. Kui ma oleks selle õigel ajal läbi hammustanud, poleks ma mingil juhul olnud nõus soojamüüri parandust sellesse aega jätma, kus ma lastega üksi olen.

Abikaasa läks alles kell 11 ära, mina koristasin kõik see aeg, mis Poiss akna taga magas, hommikusöögi sain valmis just siis, kui pottsepp lõuna paiku laekus ja Poiss ärkas. Alguses polnud häda midagi, sõime kõik koos elutoas ja mees tegutses omaette… Kella kaheks oli kõik ilusti valmis ja siis algas “lõbus” osa. Köök oli eriti tahmane, aga eks jalgadega sai seda mujale ka kantud. Lapsed mängisid alguses küll omaette, aga ikka pidevalt keegi nuttis, s*ttus nurka või rebis seinalt tapeeti. Sain köögipõrandast poole ära pestud, siis pidin alla andma ja pausi tegema. Pesin kõigepealt räpase Poisi puhtaks, sai tissi ja läks tuttu, siis Plikale süüa ja tema ka magama, kell oli juba neli. Siis sain köögipõranda pesemise lõpetada, uue lapiga lastetoa ja elutoa põranda ning pool koridori, siis uuesti köök, teine pool koridori ja lõpuks vannituba… Kui ma teist korda kööki pesin, oli Poiss juba ärganud ja hädaldas kärus, pidin teda lihtsalt ignoreerima, kuni lõpetasin, hunnik räpaseid lappe ootab nüüd pesemist.

Siis oli küll mõnus paljajalu ringi käia, kõik sai suhteliselt korda ka. Õhtupoolik oli rahulikum, ehkki Poiss oli vahelduva eduga viril. No söötsin lastel kõhud täis ja siis ta läks juba varsti magama ka. Plika muidugi pidi Poisi õhtutissi ajal magamistuppa segama tulema, ei aidanud ilusti rääkimine ega õiendamine, lõpuks ta otsustas ikka ise elutuppa minna, kergendus. Ja kui Poisi voodisse sain, siis oli juba peaaegu puhkus, mängisime natuke Plikaga ja vaatasime raamatuid, nüüd panin tema ka voodisse, kus ta küll veel ei maga… Aga õnneks ei virise ja ehk varsti jääb.

Uhh, kurnav päev. Aga mis sest enam, nüüd on kõik korras ja lapsed voodites. Mina panen kohe saiakesed ahju, söön ja loen natuke raamatut ning lähen siis ka tuttu.

Nädalavahetus peaks rahulikum tulema, ei pea enam mingeid suuri läbusid koristama ja elamine on kah vonksus, jääb rohkem aega lastele. Pesu pesemise ja söögi tegemisega saab loodetavasti kenasti hakkama, nii palju nad ikka magavad ja/või mängivad.

Aga olgem ausad, eks ma ikka ootan juba kannatamatult esmaspäeva.