Valmis!

CIMG9827

Lõpetasin just Iirise vannitoavaiba (läbimõõt sai 72 cm – loodan, et liiga suur pole) – alustasin selle heegeldamist mäletatavasti juba detsembri keskel, tollel samal päeval, kui sain teada, et olen jälle rase 😛

Enda õigustuseks on mul öelda vaid seda, et enne viimast kahte päeva tegelesin heegeldamisega tõesti ainult noil kokkusaamistel, millel olen käinud kõigest kaks või kolm korda 🙂 Ükskord varem vist heegeldasin ka veidi kodus, aga see oli vähe, no ja nüüd siis võtsin pärast suurt koristustuuri kätte (jäi ette ju!) ja lõpetasin ära. Ääred hakkasid küll veidike lokkima, aga see oli ka mu esimene ümmargune vaip.

Nüüd peaks mingi uue ja põneva projekti välja mõtlema…

Äike!

Tõenäoliselt mitte sugugi selle aasta esimene, aga mina pole varasemaid tähele pannud.

Ma jumaldan sellist ilma – väljas on hall ja sombune, vihm peksab vastu akent, müristab… Mina istun mõnusasti toas, küünal põleb…

Hea on olla.

Täna tuleb hea päev

Päike on terve hommiku paistnud, selle kõrval tunduvad viis kraadi täiesti ebaolulisena. Täna tõmban Plikale välja minnes kileülikonna selga, lasku siis vihmamärjast liumäest alla, palju aga jaksab. Üleeile tegi ta seda tavaliste riietega… Mis olid pärast võrdlemisi märjad 😛

Saime lõpliku kinnituse eelmise reede headele uudistele. Üks mure jälle vähem. Aa, ja siis tegelikult arvutasin juba mõni nädal tagasi välja, et kokkuhoidlikult elades saame oma võrdlemisi karmid võlad Eesti säästude kallale minemata suve alguseks nulli – pärast seda oli kohe hulka rahulikum olla.

Oleme siin oma tuleviku suhtes ka suuri otsuseid teinud, aga nendest põhjalikumalt kunagi hiljem – peame veel seedima ja plaanima ja arutama.

Igatahes päike paistab, kodu on nii korras, Plika tantsib Amelie soundtracki järgi ja hea on olla 🙂 Kõigele lisaks on täna selle nädala viimane tööpäev, millele järgneb neli päeva puhkust. Õndsus!

Scroll to Top