Öösel kell kolm:
Täna hommikul:
Kolme tolli nüüd küll maas polnud, polnud ühtegi. Sellegipoolest jõudsid kõik Abikaasa autoga töökaaslased (ehk kõik need, kellel olid võtmed) tööle kolmveerandtunnise hilinemisega. britid, tõepoolest 😛
Avastasin just, et Plikal on palavik. Abikaasaga konsulteerides selgus, et põsed olevat juba hommikul punased olnud, siis ei pannud ma küll midagi tähele – oli rõõmus nihverpulk nagu tavaliselt, sõi suure kausi putru ja mängis omaette. Aga hiljem, kui ta mul süles istus ja YouTube’ist Baby TV-d vaatas, kuni ma tal küüsi lõikasin, siis vaatasin, et põsed on nii punased ja tavalisest soojem ning virilam on kah.
Temperatuur oli tagumikust 39,3 – selle artikli järgi ületas just kerge palaviku piiri ja on nüüd keskmine. Häda ja viletsus, sihukesed asjad peavad ju ikka viis päeva enne lendu juhtuma 😛
Tegelikult pean tunnistama, et ma ülearu mures pole. Grippi ei kahtlusta, me ei ole temaga mujal käinud, kui mänguväljakul, mis on alati inimtühi. Kõige tõenäolisemalt on tegu hambapalavikuga, tal on viimastel päevadel kõik esimesed purihambad läbi murdnud (nii et nüüd ongi veel ainult tagumised jäänud). Teine variant on külmetus – ta magab ju magamistoas põrandal ja ajab pidevalt tekki pealt ära. Samas tal ei paista seal kunagi külm olevat, käin ikka katsumas ja tekki tagasi peale panemas – alati on soe olnud. Niisiis jääme hambaversiooni juurde.
Paratsetamooli küünlad on äkki isegi rohukarbis olemas, aga sel juhul on need tõenäoliselt kas üle aja läinud ja/või noorematele mõeldud (on nagu ähmaselt meeles, et saime need Kessult, kui tema plika nende jaoks liiga vanaks sai… Või nägin seda unes). Ei taha ust kriuksutama ja vaatama minna, Plika magab.
Magab, jah 🙂 Õue ma temaga täna ei läinud. Läksin hoopis magamistuppa, tõmbasin kardinad akna ette, tuba sai mõnusalt hämar. Panin ta suurde voodisse, tema enda teki peale, heitsin talle kõrvale, laulsin pool minutit, hoidsin kätt… Ja juba ta magaski. Nii palju sest haigusest siis vähemalt kasu.
Loodetavasti magab palaviku madalamaks ja kõik loksub ise paika. Kui pärast ärkamist ikka sama, siis proovin veega üle hõõrumist. Vast saab ilma rohtudeta hakkama, praegu nendeks veel igatahes vajadust ei näe.
Täitsa lõpp, selline laiskus on peal, mitte kuidagi ei viitsi pilte töödelda, et neid siia üles panna. Meil sadas täna lund ja uus juurikakast jõudis kohale, mõlemal puhul sai kohusetundlikult pilti tehtud. No loodetavasti te näete neid ka millalgi, näiteks homme 😛
Söögitegemine pole meil viimasel nädalal üldsegi õnnestunud, laiskus on mõlemapoolne. Reedel tegime porruga pastat, esmaspäeval tatraputru peekoni ja sibulaga (no lihtsalt sihuke isu oli), täna siis lõpuks selle kapsaga risottot. Laupäeval õnnestus üldse ilma sooja söögita läbi ajada (hommikuks sõime english breakfasti, sellest jätkus nii kauaks, et enne jõudis öö kätte, kui meie jälle süüa tegema), pühapäeval sõime rämpsu, eile jälle rämpsu… Nii et meil on eelmise kasti pudelkõrvits ikka külmikus ja uues kastis on see ka 😛 Sama nimega, aga seekord ümmargune… Eks üritab ennast kokku võtta.
Otsustasin siis Plikale ikka võrevoodi osta (pidime kunagi Abikaasa töökaaslaselt saama, aga tolle isa tõstis majast välja ja viidi ära, mainisin vist ka toona) – ei ole välja mõelnud muud viisi tema iseseisvalt magama õpetamiseks. Õnneks avastasin ju vahepeal eBay, sealt leiab absoluutselt kõiki asju alghinnaga 99p, neid on ühtlasi nii palju, et on vägagi tõenäoline see voodi odavalt kätte saada. Vaatasin juba mitu pakkumist välja, mis kõik kümne miili raadiuses meie kodust – auto on ikka õnnistus. Vaatasin ühe valuga kummuteid ka, kaua jõuab mööblita elutoas hängida ja asju riidekapi otsa ladustada. Lahtikäiva diivaniga läheb raskemaks, seda vist väga autosse ei mahuta, ehkki see on suur… No vaatab, ehk miski kuidagi mahub ka.
Saatsin just Abikaasa poodi šokolaadi tooma, hirmus Rocky Roadi isu tuli 😛 Kui ta tagasi jõuab, vaatame ühe osa Nip/Tucki ja siis tuttu.
Ootan kannatamatult puhkust. Juba esmaspäeval lendame!
Tissivõõrutuse algusest on möödas veidi üle kahe nädala. Viimane nädal on olnud rahulik, kord-kaks on tulnud öö jooksul kätt hoida, ei enamat.
Täna öösel magas Plika esimest korda kätt hoidmata hommikul poole seitsmeni (ja pärast tissi jutis üheksani). Paratamatult pean nentima, et öiste söömiste probleem on täielikult lahenenud, seega oleks aeg võtta ette uued halvad harjumused ja üritada neid paremateks vormida.
Nüüd olen ma aga veidi hädas. Öiste söömistega oli kuidagi lihtsam – kui ta kord juba magas, tuli läbi une virisevat last lihtsalt rahustada, kuni jälle magama jäi. Kuidas teda aga päris ilma tissi ja käruta magama saada, tundub olevat keerulisem ettevõtmine.
Need kaks nädalat on ta lõunaunne jäänud alati kärus, ööunne alati tissi otsas. Ilmselt oleks mõttekam üritada kõigepealt ühe unega ja kui sellega edukalt ühel pool, siis sama meetodit teise une puhul kasutada.
Aga kuidas saada ilma abivahenditeta magama täiesti ärkvel last, olgugi et ta selleks hetkeks väsinud on… No kuidas siis? Lõpetasin just “The Baby Whisperer” esimese osa lugemise (ei viitsi seletada, kes teab, see teab), sealt ei saanud ja eriti targemaks. Teoreetiliselt peaksin hoolega tähele panema, millal laps ära väsib (no haigutab ja nii), ta siis voodisse viima ja nii kaua passima, kuni magama jääb – kui nutab, siis korra sülle võtma ja rahustama, aga niipea, kui vait jääb, kohe jälle tagasi voodisse panema. Lutti Plika enam ei võta, seda rahustuseks pakkuda ei saa.
Aargh. Kõlab keeruliselt.
Okei, üks asi, mis ma välja mõtlesin – lõunaunne jäämiseks peaks magamistuba pime olema. Seni on ta ju tissi otsas või kärus magama jäänud, kummalgi puhul polnud pimedus vajalik, nüüd aga ilmselt küll. Kardan, et magamistoa kardinad pole nii paksud, ei taha praegu katsetama ka minna – uks kriuksub ja Plika magab sealsamas. Kui saaks toa pimedaks ja ainult öölamp põleks (mida meil ka pole, oleme öösiti ilma hakkama saanud – aknast paistev tänavavalgustus ajab asja ära)… Siis ehk soodustaks see magama jäämist. Või äkki piisakski sellest, kui kardinad ette tõmmata – tuba oleks hämar, aga mitte täiesti pime ja polekski lampi vaja.
Siis on teoreetiliselt veel mingi uinakule eelnev rutiin. Enne õhtul magamaminekut on see täiesti olemas – kõigepealt vann, siis hämaras elutoas kuivatamine ja ööriiete selga panemine, siis unelaul, siis teise tuppa voodisse ja tiss suhu.
Ma ei suuda otsustada, kas oleks targem üritada enne õhtune magamajäämine ilma tissita harjutada või siis päevane ilma käruta… Magamaminekueelsest tissist ei taha kindlasti loobuda, kas oleks targem anda see siis üldse enne vanni? Või pärast vanni hämaras elutoas? Kui ta on mul süles, siis ehk ei jää magama…
Mõnes mõttes tundub õhtune muutmine kergem olevat, siis on nagunii rituaalid olemas. Päeval ju vanni tegema ei hakka, unelaulu kuulamine, kui väljas on valge, tundub ka kuidagi kohatu. See tuleb YouTube’ist 😛 Mina ei taha veel magama jääda, teate küll, klassika – seega elutoas, mida pole kuidagi võimalik päevasel ajal piisavalt hämaraks teha. Vbla peaksin üldse kõigepealt unelaulu kombed ümber harjutama, sõnad on nagunii peas, võin ju ise ka laulda (ehkki eelistan kaasa laulmist) – ehk peaks kõik une-eelse rutiiniga seotu üldse magamistuppa kolima… Miks me seda juba teinud pole – sest seal pole öölampi, lapse kuivatamiseks-riietamiseks on ilma nats liiga pime, arvuti lauluga on ka teises toas + elutoas on tuli, mida saab nupust täpselt nii hämaraks keerata, kui vaja on.
Palju küsimusi, vähe vastuseid. Palju teooriaid, vähe konkreetseid teadmisi. Ega’s muud kui jällegi – targemad, jagage kogemusi.
Ahjaa, seda ka veel, et Plikal pole ju päris voodit – ta magab põrandal suurte diivanipatjade peal. Seega pole ta võre taga kinni, vaevalt oleks nõus õhtuti ennast üksi poolteist tundi magama lalisema, nagu Kessu plikal kombeks on – isegi kui me ta nii kaugele saaks, et ta üksi olles kohe karjuma ei hakka, siis tõenäoliselt roomaks ta lihtsalt voodist välja ja tuleks ikka teise tuppa meie juurde. Keeruline 😛 Võib-olla peaks talle alustuseks hoopis korraliku voodi muretsema… Aga sel juhul vist pigem suurema lapse voodi, kui võreka… Kust ta saaks ka maha ronida. Ja üleüldse meeldiks mulle kõige rohkem, kui diivanipatjade variant jääks, kõige vähem jamamist.
