Viimane õhtu vanas kodus.

Kokku pakkida on veel vaid köök, mõned lapse asjad ja eluks hädavajalik (padjad, tekk, hambaharjad jms), mis veel siin on.

Istusime lagedas elutoas, põrandal hiinaka take away karbid, ja vaatasime filmi.

Kuidagi kurb on.

Ehkki ma olen uue kodu pärast elevil ja tean, et meile hakkab seal väga meeldima, ei ole sellel kolimisel nii suurt hurraad kui kahel eelmisel.

Eelmise aasta mais Dassett Roadile kolides olime elanud kaks kuud parajas urkas ning ei suutnud ära oodata oma esimest ilusat päris oma kodu. Ma igatsen seda siiani taga 🙂 Õnneks kolisid sinna meie tuttavad, nii et saame maikuus külla minna.

Eestisse kolides oli Londoni ilusast korterist lahkumisest hoolimata eufooria, sest noh… EESTI! Pealegi leidsime ju endale imeilusa kodu, mille nägemist ei suutnud ära oodata.

Ja ehkki ma tean, et me tegime õige otsuse ja hakkame oma uut kodu väga armastama, on ikkagi nukker seda korterit siin maha jätta. See on esimene kodu, kus elasime kolmekesi, Plika esimene kodu… Ja me olime siin ütlemata õnnelikud. Nii et klomp on kurgus küll.

Aga noh, eks sellisele olekule aitab kaasa hiline õhtutund – küllap ma homme hommikul jälle kirun, kuidas ei viitsi pakkida ega koristada.

Kuidas tõlgendada väljendit “kolm on kohtuseadus”? Kas nii, et kolm korda peab asi valesti minema, et siis õigesti minna saaks või läheb juba kolmandal korral õigesti? Me oleme nimelt kahte viimasesse korterisse kolides lubanud puhtsüdamlikult ja ausaimate kavatsustega, et kavatseme seal vähemalt paar aastat elada ning siis täpselt viie kuu pärast välja kolinud…

Kõik mööbel ja pool asjadest on läinud. Töö käigus rakendati sujuvalt vankri ette ka Lauri, kelle Mees appi rasket kappi tassima kutsus ning Tauno, kes õnnetul kombel just siis Kessuga poest tuli, kui Mees ja onu esimese laari asjadega kohale jõudsid.

Mul on kotid-kastid otsas, ainus võimalus oleks hakata ülejäänud asju kilekottidesse toppima. Loodetavasti on Mehel aega mõned suuremad kotid tühjendada ja mulle tuua, enne kui nad Tõrvandisse meie uhiuue madratsi järele lähevad.

Mõtlen küll, et varemgi on ju poole päevaga kolitud, aga Londonis oli mul umbes pool või kolmandik noist asjust, mis nüüd siin… Ja Eesti asju tõi ema mulle autoga ikka kaks-kolm korda.

Vaatame, kas õnnestub tänasega kõik asjad ühele poole saada… Siis tuleb see korter puhtaks kasida ja võtmed üle anda, seda nagunii täna ei jõua, hea kui hommegi. Ja siis tuleb võimalikult kiiresti uues kodus kõik sisse seada – miks küll kolin juba teist aastat täpselt enne oma sünnipäeva?

See on mul viimase 12 kuu jooksul neljas kord kolida…

Muide, ega kellelgi pole soovitada, kust saaks võimalikult odavalt 160×200 voodit? Madrats, nagu ennist mainitud, on meil olemas, voodit ennast mitte 🙂 Võib vabalt olla kasutatud (kui korralikult koos püsib ja ei kriuksu, õhh) või siis lihtsalt… Soodne. Mööblipoodide soodukad peaks ju ikka kestma? Tahaks kolmekohalise numbriga kätte saada, kui aus olla – ja mida väiksem see number on, seda parem. Tea, kas peaks Jyski vaatama?

Lugesin just onu kirja – kolime juba täna, ilmselt tunni-paari pärast 🙂 Vähemalt mööbli osa, ülejäänut pole mul olnud aega pakkida, aga väiksed asjad saab hiljem tavalise autoga ka viia, mõni autoga sõber meil ikka on.

Hakkan siis nüüd kähku riiuleid-kappe tühjendama…