Kevadised õnnitlused
…kõigile naistele, eriti aga Liisile, kes sai täna aasta vanemaks ja on ikka veel purunoor. Mullalõhna nalju ma sulle parem tegema ei hakka 😉
…kõigile naistele, eriti aga Liisile, kes sai täna aasta vanemaks ja on ikka veel purunoor. Mullalõhna nalju ma sulle parem tegema ei hakka 😉
Kuna Plika ei maganud eile pärast kella kolme silmatäitki, tegime talle õhtul vanni kaheksa asemel veerand kaheksast, nii et tund hiljem ta juba magas. Vähe sellest, et ta öösel kell pool üks üles ärkas ja pärast tissitamist magama jäämise asemel rõõmsalt teki pealt ära saputas ning tükk aega mängida tahtis… Ta ärkas hommikul juba pool kaheksa ja sibeles pärast tissi mul kaisus nagu rõõmus noor nirk, edasisest unest ilmselgelt mitte huvitatuna.
Kuna meil polnud plaanis enne üheksat tõusta, üritasin teda kõikvõimalike asjadega ära osta, et ise veel natukenegi tukkuda saaks – kõhuli ta eriti olla ei viitsinud, aga krabisevate lehtedega kilpkonnaraamatut lutsutas mõnuga. Nihverdas ilmselt samasuguse mõnuga, sest pool üheksa avanes mulle selline vaatepilt:
Siis kukkus veel edvistama kah:
(mhmh, minust jäi ta oma kilpkonnaga ikka õigetpidi voodisse – ta magab pea paremal pool)
Kuni laps hommikuuinakut tegi ja mina duši all käisin, suutis Mees nii vaikselt välja hiilida, et ma tema äraolekust aimugi ei saanud:
Aastaid tagasi on küll olnud juhus, kus üks teine noormees minu sünnipäevahommikul “auto õhufiltrit vahetamas käis”, aga siis ma ju teadsin, miks ja kuhu ta tegelikult läks. Nii puhast tööd nagu täna polegi keegi suutnud varem teha 🙂
Käisime postkontoris ja tõime ära Tracy Hoggi raamatu Secrets of the Baby Whisperer, mille ühe kommenteerija soovitusel UK-st tellisin. Ostsime Elionist soodus-hinnaga lauatelefoni, et Mees saaks vanaemale helistada 😀 Ja et üldse reaalselt ära kasutada Elioni kolmikpaketti, mille eest lõppude-lõpuks iga kuu maksame. Käisime Maximas toiduvarusid täiendamas. Helistasin maaklerile (kes oli hästi tore, abivalmis ja sõbralik) ja leppisin esmaspäevaks vaatamise kokku. Mängisin uue põneva programmiga SimpleD Budget, mida mulle taas ühe kommenteerija poolt soovitati. Sisestasin terve veebruari kulud – söögile läks kõigest 1863 krooni, olen ise ka imestunud.
Nii et sai nagu üht-teist tehtud küll 🙂
Armusin Elionis HP Vivienne Tami mudelisse (UK lehtedelt leidsin esimese hooga umbes 7800 krooni eest, kuskilt saaks kindlasti ka odavamalt). Tean küll, et mul on kaugelt võimsamat riista vaja, aga… Ma olen NAINE. Ja mu lemmikvärv on punane. Ja mu lemmiktehnika on nunnu ja punane. Oeh.
(Mhmh, ma olen mõelnud oma läpaka välja vahetamisele millegi normaalsema vastu. Mhmh, ma tean, et selle sisu on mu praegusest veel s*tem. Lihtsalt nii NUNNU on. Oeh.)
Mees läks klubisse, ma hakkan siis oma beebilausuja raamatut lugema. Paistab põnev 😛
Eh, ei tule kuidagi välja see kuude väärikam tähistamine – täna unustasime näiteks tähtsa sündmuse nii põhjalikult ära, et päeval oli korra kaks minutit meeles ja uuesti tuli alles hilisõhtul, kui laps juba magas ning Kessu MSNis õnne soovis.
Nii et ilusti riidesse pandud kaisukaru kõrval poseerivast lapsest (noh, et oleks ikka näha, kuidas kasvanud on) te pilti ei saa. Hea, et üldse midagi tehtud sai – sugulane käis oma tütrega külas, oli ju ometi vaja sõbrannaga koos pilti teha 🙂
Käisime täna soovituse peale üht majaosa vaatamas (ruumikas, 3 tuba, odav, saun, kamin, aed), mis piltide pealt super paistis – oleks saanud otse omanikult, esialgu paistis ainus probleem olevat mööbli vähesus. Koha peal selgus otse loomulikult, et peale mööbli oleks pidanud ka külmkapi ostma ning siin-seal remonti tegema (fotod olid vanemast ajast, ühest toast polnud üldse), toad olid liiga jabura asetusega ja kui kõige eelneva puhul oleks ehk veel kaalunud, siis tuli välja, et omanikel on vaja siiski võimalikult kiiresti müüa, nii et kindlustunnet poleks seal olnud. Ühesõnaga jäi ära.
Mida rohkem selle teemaga tegeleda, seda rohkem ajab see kõik vihale! Peaaegu soovin juba, et meile poleks seda esimestki pakkumist sülle kukkunud – siis elaksime siin rõõmsalt ja rahulikult edasi. Nüüd on aga kahtlused ja pidev rahutus – kas kolida nüüd või suvel, kas äkki leidub ikkagi kuskil veel mõni veel parem pakkumine?
Ausõna, tahaks ära metsa kolida ja rahu saada.
Igal juhul vaatasin täna jälle viimase nädala kuulutused läbi ja leidsin täpselt ühe, mis võiks sobida. Kuna tegemist on reede õhtuga, saatsin maaklerile kõigepealt viisakusest meili – ei tea, kui palju ta viitsib nädalavahetusel töökõnesid vastu võtta. Kui ta sellele ei vasta, helistan esmaspäeva hommikul. Kui peaks välja tulema, et on juba läinud – ju siis polnud meile mõeldud.
Tahaks midagi ära otsustada ja ära teha, tahaks RAHU saada. Sest see praegune rahutus ei taha kohe mitte kaduda…