Kuna Pips kirjutas ilusa poisiga juhtunust ajendudes terve sissekande ennast ümbritsevate korralike meeste auks, kus väitis muu hulgas ka seda, et mina olen ise kõigis oma hädades süüdi, tundsin ma, et mu au on riivatud ja et pean seda ägedalt kaitsma hakkama 😛
Teema on intrigeeriv. Hoiatan, et sellest tuleb üks pikk sissekanne.
Mitte hirmus kaua aega tagasi olin ka mina tore korralik tüdruk, kellel oli maailma parim mees (sobis kindlasti Pipsi “korraliku mehe” kontseptsiooniga), ilus suhe, turvaline kooselu ja kõik muu. Kõik (nii perekond kui sõbrad) olid mu ilusa eluga väga rahul. See tõesti oli ilus… Mingi ajani.
Ma ei spekuleeriks pikemalt teemal, miks see korraga enam nii ilus ei tundunud. Rutiin, igavus, mis iganes. Ja nii hakkasin ma muutuma. Pikema aja peale tagasi vaadates on sellel muutumisel olnud kolm etappi.
Esimene sai alguse siis, kui ma ülikooli ära lõpetasin ja tööle läksin. Täiskohaga töö on ikka midagi muud kui suvised otsad, hoopis teine teema. Ägedad kolleegid, igasugused tegemised nendega ja firmaüritused… Ja noh, too sümpaatseks saanud töökaaslane muidugi.
Teine etapp algas siis, kui A-ga lahku läksime. Muraka juurde kolimine, palgakõrgendus – nautisin lõpuks tõelist iseseisvust, kus ma ei sõltunud rahaliselt kellestki ja võisin teha täpselt seda, mida tahtsin. Avastasin enda jaoks teistsuguse muusika, käisin pidudel, kulutasin raha…
Ja viimaks kolmas etapp, mis kestab ilmselt siiani. See sai alguse muidugi Lepast 🙂 Elasin kaks ja pool kuud täiesti metsikut elu, millest mul seni aimugi polnud ja tundsin ennast võrratult hästi. Muutus mu ellusuhtumine, riietusstiil, joomisharjumused 😀 Muusikamaitse vaid süvenes. Ja nii edasi.
Kuigi Lepa asi läks aia taha, avastasin, et ei taha kohe kuidagi tagasi muutuda selleks vanaks igavaks tüdrukuks, kellena kunagi nii rahul olin. Ja nii olengi nüüd selline, nagu olen.
Aga jõuaks nüüd lõpuks pealkirjas mainituni ka.
Pips kirjutas, et olen ise süüdi, kuna eelistan boheeme ja elukunstnikke korralikule Eesti mehele. Et minu meelest on korralik mees igav, aga tema pole sellega nõus. Et korraliku all ei pea ta silmas nohikut, vaid meest, kellel on töö (või siis lihtsalt raha :D), eesmärgid, otsustusvõime ja selgroog.
Eiei, ma ei arva, et korralik mees võrdub automaatselt nohikuga. Ma olen nõus, et töö (raha), eesmärgid, otsustusvõime ja selgroog on kahtlemata väga tähtsad ja kiiduväärt omadused.
Aga on ka nii palju muid asju, mis on minu jaoks sama olulised!
Ma ei suudaks olla koos mehega, kellel on olemas kõik eelpool mainitud omadused ja kes on ehk isegi pikk ja pandav, kuid kelle elu koosneb vaid tööst-autost-eluasemelaenust-nädalavahetusel sõpradega ööklubis/joomas käimisest.
Võtame siis järjest 😛
- Vähemalt minu pikkune. Ja iga lisasentimeeter annab palju juurde 😀 Ma tunnen ennast pikkade meeste kõrval tõeliselt hästi ja ideaal jääb ilmselt sinna 195 kanti.
- Pandav. Ja jumala eest, ma ei oska seda täpsemalt kirjeldada. Mul on vahel väga kummaline maitse. Ühesõnaga keemia PEAB olema. Kui seda pole, on asi algusest peale mõttetu.
- Stiilne. Mingi dresside ja tossudega oss on välistatud. Saate aru? VÄLISTATUD! Jumaldan mehi, kellel on oma väljakujunenud (soovitavalt võrdlemisi alternatiivne) stiil. Haa, puhtusearmastus käib ka sellega käsikäes, eks.
- Iseseisev. Ma ei eelda mingit eriti olulist ja kõrgepalgalist töökohta, sest tean omast käest, kui raske on elada, teadmata, mida sa õieti oma eluga peale hakata tahad (just töö mõttes siis). Aga viisaka palgaga viisakas töö võiks siiski olla. Oma elamine tuleks ka kasuks (sest mina päris oma elamist endale lubada ei suuda :P) – korterinaabrid on aktsepteeritavad, vanemad mitte nii väga. Samas, erandeid leidub, vahel on see õigustatud.
- Intelligentne. Hoolimata sellest, et ilusa poisi meelest pole ma teab mis intellektuaal (muhahaa), pean ma ennast siiski päris intelligentseks inimeseks ja mingit lolli möla kuulata ma ei viitsi. Liiga intellingentne muide ei tule ka kasuks, siis hakkab mul igav 🙂
- Hea huumorimeelega. Hea/kiiksuga/nilbe/sarkastiline/küüniline/veider huumor on lahutamatu osa minu elust ja ma ilmselt ei suudaks eriti aega veeta tüübiga, kes naljast üldse aru ei saa või paljusid asju kohatuks peab.
- Mittesuitsetav. Njah, siinkohal olen ma viimasel ajal palju järeleandmisi teinud, kuna (vastupidiselt varasemale) liigun lihtsalt seltskonnas, kus 99% inimestest suitsetab. Juhtub, et teen seda vahel isegi. Aga kui Levikas ja muudes taolistes kohtades võin ma suitsuhaisu veel kuidagi aktsepteerida, siis igal pool mujal jälestan ma seda siiralt. Mittesuitsetava inimesega suudlemine on ka kahtlemata palju nauditavam (ehkki ma tean nüüd, kui kiiresti vastupidisega harjub – masendav iseenesest).
- Alternatiivse muusikamaitsega. See on ka väga lai mõiste ja ma olen ise suhteliselt lepliku maitsega, kuni te mind diskot ja muud taolist jama kuulama ei sunni. Ehk siis klubipoisid (Parlament, Panoraam, Terrarium) on välistatud. Aga! Aeg-ajalt Krahlis vms kohas tantsimas käimine on must be, sest ma tõesti jumaldan tantsimist.
- Teistega (loe: eriti minuga) arvestav. Mul ausõna on oma elu ja palju häid sõpru ning ma ei tunne vajadust iga minutit koos veeta. Aga ma ei aktsepteeri kõige vähematki suhtumist, mida kohtasin poiss Lepa puhul: mul peab kogu aeg olema huvitav ja kui ma leian sinuga koos olemise asemel mingit huvitavamat tegevust, siis ma teen seda ja ei vaevu sulle isegi oma plaanide muutumisest teada andma. EI, EI, EI, nii need asjad ka ei käi!
- Peab oma lubadusi. Inspireeritud siis taas Lepast. Jumala eest, ma ei tunne mingit vajadust lubadusi välja pressida, aga neid, mida sa annad, võiks ka pidada. Kui ei ole kindel, kas saad, ära luba üldse. Lihtne, eks!
- Ei taha seksida minu sõbrannadega. Inspireeritud ilusast poisist 😀 Ma saan tegelikult väga hästi aru mõtetest, et oi, see tšikk/kutt on jumala pandav, temaga võiks täitsa seksida (isegi kui see on su partneri sõber. Ah, ma olen isegi seda mõelnud. Jah, sina, M!), aga on ikka suur vahe, kas sa vaid mõtled seda või teatad, et su sõbranna on palju ägedam, ainult ta kahjuks ei olnud nõus minuga seksima.
- Taktitundeline. Inspireeritud taas ilusast poisist. Varem ei tulnud selline asi pähegi, sest ühelgi tüübil, kellega ma senini suhtes olnud/seksinud olen, pole tulnud pähe kritiseerida minu sõpru, ilma et ta ise neid õieti tunnekski. Otsekohesusel ja ebaviisakusel on vahe.
- Otsekohene/avameelne/aus (inspreeritud eelmisest punktist). Ma ise olen väga otsekohene inimene ja ma tõesti ei viitsi jamada tüübiga, kes vaikib, keerutab või läbi lillede räägib.
- (Palju) head seksi armastav 😛 Ei osanud seda paremini sõnastada. Mul pole ausõna midagi peale hakata tüübiga, kes on s*tt seks või arvab, et kord nädalas on piisav. You know me!
- Seltskondlik/ekstravert/pealehakkaja/julge. Noh, nagu mina 😉
- Viisakal määral korralik. Sellest omadusest olen ma rääkinud ka oma korterinaabri otsingute all. Ma ise olen korrafriik ja boheemlane ühes isikus, ei suudaks ilmselt pikemalt koos olla ei ühe ega teise äärmusega. Mõlemat peab olema, ühest ei piisa.
- Mu blogi lugemine ei tohi teda ära hirmutada, vastupidi – ta peab pärast seda ikka veel arvama, et ma olen äge.
- Hull. Noh, nagu mina 🙂
Lühidalt: ma tahaksin korralikku kesklinna poissi, pikka pandavat stiilset mittesuitsetavat meest, kes oleks sama intelligentne, aus, otsekohene, avameelne, korralik, boheem ja hull nagu mina; kes lõhnaks nii hästi, et ma tahaksin selles lõhnas lahustuda ja et ma tunneksin lapsikut rõõmu iga kord, kui päeva jooksul seda lõhna enda (riiete) küljes tunnen; kellega koos ma saaksin Varblasel või Levikas nina täis tõmmata, Krahlis ja Polymeris tantsida, küünlavalgel kakaod juua, päikeseloojangut vaadata ja öösel kell kaks Maci drive in-ist hamburgerit osta; kes arvestaks minuga, austaks mind ja peaks oma lubadusi, kes meeldiks mu perekonnale ja sõpradele (vastupidi muidugi ka), kes viiks mu hommikul kell viis Kristiine katusele ja kingiks mulle päevalilli siis, kui ma seda kõige vähem oodata oskan; kes kuulaks mu kurtmist ja kallistaks ja teeks pai, kui mul on s*tt päev olnud; kelle kaisus ma saaks öösel magada ja hommikul ärgata, kellega koos ma saaks hommikul kohvi juua; kellega ma saaks (igasugustes imelikes kohtades tihti ja metsikult) seksida; kes saaks aru mu naljadest ja kelle seltskonnas oleksin ise naerust kõveras; kedagi, kellele mõtlemine tooks totra naeratuse mu näole, kellele mõtlemata ma ei saaks minutitki olla ja kes paneks mind igal hetkel tundma, et ma olen nii kohutavalt õnnelik; kedagi, kes armastaks iga tolli minust just sellisena, nagu see on; kedagi, kellega ma saaksin olla MINA ISE. Kedagi, kes loeks mu blogi alkoholile, suitsetamisele, seksile, seriaalidele ja hullumeelsustele pühendatud ridade vahelt välja ka selle, et tegelikult olen ma sama palju hooliv, hell, armastav ja korralik – et ma olen kõigi oma hullumeelsete ja vahest mitte kõige targemate tegude juures ühtlasi ka väike tüdruk, kes otsib igavest armastust, seda ainsat ja õiget.
Noh, ei olegi ju nii palju palutud? 😉
Kas te NÜÜD saate aru, miks ma muretsen vaid sellepärast, kust edaspidi head seksi saada? Ma ei kahtlegi selles, et kusagil on See Ainus ja Õige inimene minu jaoks olemas, aga ma olen realist ja saan aru, et ma ei pruugi teda veel niipea leida. Seni kavatsen ma asja vabalt võtta, oma hullumeelsusi edasi teha ja pikkade pandavate poistega seksida täpselt nii palju, kui süda lustib. Tõenäoliselt saavad enamik neist olema pigem boheemid ja kunstiinimesed, kui “korralikud mehed” 🙂
Ja salajas loodan ma muidugi, et see ainus ja õige on juba nurga taga.
EDIT: Et keegi valesti aru ei saaks, nagu siin juba juhtus 😛 Ideaalne mees pole minu jaoks nende kõigi loetletud ideaalsete omadustega mees. Ideaalseks teevad teda ka tema vead. Praktiliselt ilma vigadeta inimesega koos elada ei ole üldse tore. Ma tean seda omast käest. Ideaalne mees on lihtsalt inimene, kes on minu jaoks See Ainus ja Õige.
Natasha Bedingfield – Unwritten on endiselt päeva lugu. See paneb mind ennast kirjeldamatult hästi tundma.
Live you life with arms wide open
Today is where your book begins
The rest is still unwritten
Üks peatükk minu elust lõppes just R-iga. Uus ja ilusam on alanud.
ideaalset inimest pole olemas, nii et jah… 😀 pealegi, mina ei tahaks näiteks enda kõrvale enda silmis ideaalset meest. see oleks ju hullult igav. aasta maksimaalselt peaks vastu, enne kui igavusse sureks, sest kõik on liiga ilus 🙂
ja kõik need punktid, mida sa kirjeldasid (vbla mõni detail välja arvata), käivad ka minu mõistes korraliku eesti mehe kohta, sinu definitsioonis siis lihtsalt korralik kesklinna poiss 😛
aga ma ei saa aru irooniast auto ja korterilaenu pihta. mismoodi sa seda oma kodu siis ette kujutad? vahet pole, kas maksad üüri või laenu, raha ori oled mõlemal juhul. mul on kohati tunne, et sa püüad ennast sellega alternatiivsemaks teha, kui teed maha nii loomulikke asju nagu autoliising või pangalaen (st varblasel kuulsid, et seda on popp maha teha) 🙂 see on elu. lihtsalt.
aga jah, troppidest eemale hoida ja kõik sujub 😀
Miks räägid sa mulle sellest, et ideaali pole olemas ja kui oleks, oleks temaga igav? Ma olin pea kolm aastat koos A-ga, ma tean sellest kõike…
/—/ kuid kelle elu koosneb VAID tööst-autost-eluasemelaenust-nädalavahetusel sõpradega ööklubis/joomas käimisest /—/
Ma kavatsen ka ise eluasemelaenu võtta, sest tahan oma kodu nii kiiresti, kui võimalik. Mu mõte oli hoopis teine 🙂
Muide, ma olen suht kindel selles, et korralikku kesklinna poissi pole olemas – need kaks mõistet lihtsalt EI KÄI kokku 😀
A ei olnud ideaalne mees. tal olid omad vead, mis said teile ka saatuslikuks 🙂
tegelikult ma vihkan sõna “ideaalne”, sest see on läbi ja lõhki klišee. nii et vabandused ette ja taha 😀
heh, sõna “ideaalne” võiks lausa meie keelevaramust kustutada, pole ju olemas asja, mille kohta seda kasutada 😀
Oi, ideaalseid asju on palju, aga ma pole kindel, kas mehed nende hulka kuuluvad. Kõik on tõlgendamise küsimus 🙂
ahsoo, enne kui magama lähen, mõned täpsustused:
ma ei arva suuremat mehest, kelle omadused saab kokku võtta AINULT minu enda väga suure üldistusega: töö (või siis lihtsalt raha 😀 ), eesmärgid, otsustusvõime ja selgroog.
nende nelja märksõna juurde kuuluvad tuhanded muud asjad kuni imepisikeste aga ülioluliste detailideni välja.
nii et nõustun tikriga 100% selles osas, et minagi ei suudaks koos olla mehega, kelle elu koosneb VAID tööst-autost-eluasemelaenust- nädalavahetusel sõpradega ööklubis/joomas käimisest. (huvitav, kas mõni selline mees leidub tõesti? 😕 )
ma lihtsalt ei armasta nii üksikasjalikke blogisid kirjutada nagu tikker. osa asju pead kas ridade vahelt välja lugema või enda jaoks põhjalikult läbi seedima. mina annan lihtsalt mõtlemisainet! nii et jõudu! 😀
Pingback: Soovi ja sulle antakse » Tikri Päevaraamat