Kes kurat on Ernst? Minu telefoniraamatus pole ÜHTKI Ernsti. Ma ei TUNNE ühtki Ernsti. Kuidas on võimalik, et mu telefoniekraanil on nimi, mis pole kunagi mu telefoni-raamatus eksisteerinud?
Müstika…
(ja väidetavalt helistasin ma talle 01.01.2000 00:00:28)
Kunagi ma käisin tihti kinos. Enam ei käi. Juba aasta või nii pole üldse käinud.
Aga see on BOND. See on traditsioon. Ma pean minema kohe kõige esimesel õhtul, maksma ränka raha ja vaatama seda suurel ekraanil.
Reede? CC plaza? Anyone?
(Välja ma ei tee, hoopis mulle võib teha. Ei, tegelikult, oma pileti ma suudan kinni maksta küll. Ei ole oluline, et järgmise palgapäevani on 320 kr ja kinopilet maksab 120 kr. Ja et ma tahan popcorni ka osta.)
BOND! BOND! BOND!
(Riskides kõlada hüsteeriliselt. Jah. Ma olen fänn!)
EDIT: Treiler on siin. Nutan küll Brosnanit taga (Võõrast nägu on suisa vastik vaadata. Ei ole pandav!), aga see muusika ja kõik muu… M… Nostalgia.
Tegelikult mind absoluutselt ei huvita poliitika, eks. Aga kuivõrd mul on siiski kontseptsioon, et hääleõiguslikud kodanikud võiksid seda õigust ka kasutada, olen osa võtnud kõikvõimalikest valimistest alates sellest ajast, kui sain täisealiseks.
Sel sügisel tulevad aga kõik üksteise järel välja nii idiootlike valimisplatvormidega, et ma olen tõsises kimbatuses. Ühed kirevad üksteise võidu keskmisest palgast, mis peaks utoopilise ajaga tõusma 25 000 või 40 000-ni, teised väidavad, et õnn ei ole rahas, kolmandad tituleerivad end lihtsalt Eesti kõige naiselikumaks erakonnaks.
Ma nimetan ennast parempoolseks, eks, see lihtsalt sobib mu maailmavaatega kõige paremini.
Mingite valimiste ajal valisin Äripäeva soovitusel Isamaaliidu, et väljendada rahulolematust tol hetkel võimul olnud poliitikutega. Isamaaliit on mulle üldse tundunud üks positiivsemaid nähtusi Eesti poliitikamaastikul (god knows, why, ma tuletan meelde, et ma OLEN poliitikavõhik), aga pärast ühinemist põhja käinud Res Publicaga ja geniaalset avaldust, et õnn ei peitu rahas, ei tunne ma mingit kihku nende poolt hääletada.
Ega ka idiootsete optimistide poolt, kes lubavad keskmise palga tõusu 40 000 kroonini.
Ega ka “kõige naiselikuma” erakonna poolt (no see on tegelikult lihtne, eks, Keskerakond on iseenesestmõistetavalt kogu aeg mängust väljas olnud).
No aga kes siis? Kas on actually olemas mõni erakond, kes ei räägi sel sügisel idiootsusi? Kas ma pean tõesti lihtsalt valimas käimata jätma? Ei saa, vaata, kodaniku südametunnistus jääb piinama. Tahan minna ja teha ristikese.
Nagu sel oleks mingit reaalset vahet. Eesti riik eesotsas selle poliitikaga on p*rses enivei.
Olgu neetud see kohusetunne.
Head nõu, palun!
PS. Mida ma peaks arvama sellest, et ilus poiss loobus kaks päeva pärast oma saatuslikku prohmakat pildi ja perekonnanime eksponeerimisest oma blogis? Jajah, tark tegu, nii ei jõua minu blogi suvalised lugejad (sh ilusad tüdrukud) tema blogi linkides ehk kohe ühesele ja visuaalsele arusaamisele, kes on see tüüp, kellega nad kunagi ei seksi. Smart move, indeed. Ilus poiss, sa arened!
Vahel lasen ennast häirida mõttetutest asjadest, ehkki tean, et ei tohiks.
Varsti tuleb Maris. Siis hakkame jooma. Loodetavasti mõtlen õige pea juba muudest asjadest.
Cause it really sucks like that!
