London!

Nüüd otsustasin ära. Lõplikult.

Ma lähen Londonisse. Aprilli alguses. Kolin Iirise ja Kayga kokku, hakkan baaridaamiks ja lähen mingisugusesse tantsutrenni.

Ei olnudki nii raske otsustada, ah? Päris kiiresti läks.

Nüüd on vaja:

1) Leida inimesed, kes tahaks aprillist alates siia elama tulla (heas korras 2-toaline Mustamäel, 3,5k+maksud; ühtlasi pärandan ka kohustusliku püsiühenduse 350.- kuus aasta lõpuni. Anyone interested?)
2) Leida raha, mille eest osta lennukipilet ja millest seni elada, kuni töö leian (viimane palk läheb 100% läpaka kinni maksmiseks, 3000.- korteri tagatisraha saan tagasi, aga sellest läheb juba pool märtsi kommunaalidele… 1500-st kroonist ilmselgelt ei piisa, pean laenama. Kasvõi krediitkaart, küll saab)

Ja ongi kõik! Muu on vaid lihtne asjaajamine ja organiseerimine, millega une pealt hakkama saan.

Ma lähen, ma luban teile! Ma luban siiralt ja pühalikult, et aprilli alguseks olen ma Eestist läinud.

Ja mul on pärast kõige selle ära otsustamist ääretult kerge ja õige tunne.

Kuulan: Drew Sidora – Till the Dawn
Olen: õnnelik ja hüperenergiline

PS. Ahjaa, valentinipäev ja nii. Sõbrad, ma tõesti armastan teid kõiki, aga pean siiski mainima, et mul on SÜGAVALT POHHUI. Ehk siis – ma ei saada vastu ühtki sõnumit ega e-kaarti, isegi kui keegi peaks vaevuma neid mulle saatma. Lilli ja šokolaadi tuua muidugi võite (jällegi: vastu ei saa :D), neid võite samas tuua ka ülejäänud 364 päeva aastas.