Jajah, ma tean, et ma peaksin magama, homme on tööpäev. Aga plaanid ja mõtted hoiavad poole ööni üleval. Tavaline asi minu puhul.
Olen viimased paar tundi oma rahaasju puurinud ning teinud äärmiselt meeldivaid avastusi.
1) Lennupileti saan järgmine nädal vabalt ära osta, enamik tuleb tulumaksust ning puuduolevad paarsada krooni pole jooksva vaba raha hulgast näpistada mingi probleem, jääb veel söögi ja muu jaoks ka
2) Aprilli alguseks on mul läpaka järelmaksust nii palju järele jäänud, et pärast selle ära maksmist peaks mulle viimasest palgast koos puhkuserahadega kätte jääma veel ca 5000 kr (no need on minu enda tagasihoidlikud arvutused, aga üldiselt ütlen minevikukogemuse põhjal, et mul nupp nokib ja selliste asjadega väga ei eksi)
3) Korteri tagatisraha 3000 kr on ka nö sülle kukkunud raha, mis aprilli alguses laekub
Niisiis on mul aprilli alguses ca 8k vaba raha, millest tuleb maksta märtsi kommunaalid, elekter ja internet, osta aastane varu läätsi, poole aasta varu beebipille (pikemaks ajaks ju ei anta retsepti, krt) ning käia viimast korda kosmeetikus (sellega seoses vist ka osta epilaator, sest vaevalt ma Londoni hindade juures endale edaspidi depilatsiooni lubada saan – NIUKS).
Kindlasti tuleb enne Eestist ära minemist külastada ka hambaarsti, aga selle loodan mingi ime läbi märtsi väljaminekute hulka mahutada. Väga palju vast ei tohiks minna, pealegi saan haigekassalt 300.- tagasi, eelmine aasta reageerisid nad suht kiiresti – nii kuu ja kümne päevaga.
Ühtlasi tuleb jätta piisavalt raha aprillis kontolt maha minevate pensioni kolmanda samba, õppelaenu ja telefoniarve jaoks.
Pärast kõike seda peaks mulle enda arvestuste kohaselt jääma veel ca 3500 kr, mis on Londoni mõistes ilmselt olematu summa. Iiris ja Murakas oskavad vist paremini kommenteerida.
Igal juhul – kui väga hästi läheb, siis ma ei peagi kelletki midagi laenama. Eelduseks muidugi see, et Londonis kiiresti tööd leian, aga kavatsen seda teha.
Vot sellised lood siis.
Siinkohal, mu kallid blogi lugejad, võite mulle meenutada igasuguseid asju, mis vajavad korda ajamist, kui pikemaks ajaks välismaale elama minna. Mul küll tuleb pidevalt uusi asju meelde, aga olen täiesti kindel, et MIDAGI olen ikka unustanud. Niisiis, jagage kogemusi. Julgesti!
kurat, just saan tuttavaks ilgelt laheda tikriga ja siis ta põrutabki kohe londonisse…
aga ei, tegelt ka see on väga lahe.
ja ma tulen sulle külla ka sinna, raudselt.
*on ilgelt rõõmus tikri üle igas mõttes*
Näiteks lepingulise telefoni omanikuna võiksid lepingu peatada, kui kuutasu vm maha tiksub. Kui ei tiksu, las siis olla. Aga vaevalt, et Eesti numbrit seal eriti palju kasutad 🙂
Samuti soovitan ära käia oma lemmikumates kodumaa kohtades – on hiljem igatsemist ajaliselt vähem 😉
Kuutasu pole, miinimumarve on. Sellega on õnneks lihtne – Teleyhes toimub nagunii kogu kamm interneti kaudu. Kui Londonisse jõuan, siis login lihtsalt iseteenindusse ja peatan numbri kasutamise. Kui aasta pärast lahti ei tee, siis läheb täitsa kinni ja ongi kõik. Eks näis, millal Eestisse tagasi jõuan – kas jääb number alles või ei. Pole eriti oluline, ehkki mugav ju oleks…
psst!
ma ei tea, kas sa oled raamatukogust-laenutaja-inimene, aga kui oled, siis igaks juhuks vaata üle, ega sul tagastamata teoseid pole. onutütar unustas seda teha ja kui kahe aasta pärast koju tuli, olid mingid inkassofirmad jne kaelas.
ja arvuti jaoks osta inglise voolu kolmeharuline adapter. kui sul juba pole.
Kunagi olin raamatukogus igakuine külaline, terve eelmine aasta jäi täitsa vahele ja nüüd käisin üle pika aja jälle. Aga usu mind, ma olen selleks liiga kohusetundlik, et mingeid tähtaegu üle lasta. Inkasso on muideks praegu jälle liikvel – Lepp ja Ruudu võivad sel teemal pikemalt rääkida 😀
Kolmeharulise adapteri koha pealt hoiatas mind Iiris – Londonis saaks selle ca 6 naela eest, loodan, et Eestis on odavam. Eks peab varsti mõnd elektritarvete poodi külastama… Hmm, kui järele mõelda, siis seda on raudselt ka Prismas!