Neljapäev on hea päev – neljapäev on Ekspressi päev. Juba eelmisel neljapäeval sain kole vihaseks, kui tööle minnes Ekspressi veel postkastis polnud (õhtuks oli muidugi olemas). Ja täna – JÄLLE. Olin kuri. Selle eest oli postkastis aga kiri minu ilusalt metroseksuaalilt.
Tavaliselt viskan kõik taolised valimis- ja muud reklaamid (Maxima jpt) ilma lähemalt uurimata prügikasti, aga kuna Ekspress jäi nagunii tulemata ja seda ma teel tööle lugeda ei saanud, võtsin oma moosinäo kirja kaasa ja lugesin läbi ka (täitsa esimene kord vist, kui ma sellist asja teen).
Mida ta siis räägib?
Et on seitse aastat pühendanud oma elu Tallinna ning selle elanike elu parandamiseks (vaene mees, tõesti). Et praegu linnavolikogu liikmena tegutsedes puutub ta igapäevaselt nii Mustamäe kui kogu Tallinna muredega väga tihedalt kokku. et on selge, et väga suurt rolli Eesti tuleviku tuleviku kujundamisel omab ka Tallinna linn. Mis omakorda tähendab, et Tallinnal ja EELKÕIGE Mustamäel on äärmiselt oluline omada ka oma esindajaid riigikogus (miks just eelkõige Mustamäel, seda pähklit mina katki ei hammustanudki). Et ta on võtnud oma südameasjaks parandada eelkõige laste ja noorte elukvaliteeti.
Ilus, kas pole?
Sellegipoolest pean ma härra Pevkurit kurvastama teatega, et esiteks olen ma Lasnamäele sisse kirjutatud ja teiseks kavatsen ma nagunii hoopis Villu Tamme valida.
Miks Villu? Sest Lepp ütles, et ta on roheliste nimekirjas 11. kohal ning kui neilt saab 11 inimest riigikokku, siis saab ka Villu riigikokku. Ning hakkab seal käima ülikonna ja harjaga.
Esiteks ma ei tea, kus valimisringkonnas Villu kandideerib (siiralt ei usu, et Lasnamäel) ning kas mul on üldse mingi valemiga võimalik teda valida (kas eelvalimistel vastavasse valimisjaoskonda minnes saab? Või pean ikka enda piirkonna omi valima? Pole nende valimispeensustega absoluutselt kursis). Teiseks ma ei usu, et rohelised elu sees riigikokku 11 kohta saavad.
Aga lihtsalt – paljas mõte Villu Tammest harja ja ülikonnaga riigikogus on seda väärt. Ja ta andis mulle kunagi Konsiiliumil pudeli PVA liimi, sest mu hari oli viltu vajunud. Seega – mina valin rohelised. Sorry, Hanno!
Vanade aegade mälestuseks ka üks ammune pilt sellest Konsiiliumist. Ütlen kohe ära, et ei tea autorit, leidsin selle 2002. aastal kuskilt netist puhtjuhuslikult ja kuna siis ei olnud mul veel blogi ning autoriõiguste probleemid olid minu jaoks võõrad, ei osanud pildistaja isikule tähelepanu pöörata. Igal juhul loodan, et ta ei pahanda.
Jah, see pisik oli minus juba nooruses olemas. See Konsiilium oli muide esimene kord elus, kui ma harjaga olin. Uskuge mind, Pärnu linna peal tekitas see ikka furoori. Ja pikima harja võistluse võitsin ka ära. Küll veidike ebaaausalt, nagu mõned väidavad, sest mul polnud ju “päris” hari – ülejäänud pea polnud kiilaks aetud, vaid liigsed juuksed kõrvale krokodillideks punutud.
Siiski. Hari mul oli. Ja kõige pikem 😛 Auhinnaks sain sellise bändi nagu Faatzes (oli vist nii) autogrammidega T-särgi, mille peale oli ühtlasi ka m*nn joonistatud. Sweet.
Lõpetuseks tõstataksin taas teema: Tikker tahaks e-valida. Seega – kas kellelgi on ID-kaardi lugejat ja ta tahaks mind 4. märtsil külla kutsuda? Võin pudeli veini kaasa võtta 😛
Peaks uurima, kuidas seda e-valijakaarti saab, kui ma pole juba lootusetult hiljaks jäänud – Madis just midagi kirjutas selle kohta, aga tundus piisavalt keeruline, et ei viitsinud sellega too hetk edasi tegeleda.
Ema ostis mulle eile käekella. Ma olen kole rahul sellega. See on… Huvitav. Silmatorkav. Ma ei saaks ometi kanda mingit tavalist ja igavat asja.