Pärast seda, kui ma olin kolm tundi ringi käinud ja vingunud, et nälg teeb tigedaks, aga söögile raha kulutada ei taha kohe üldse mitte (sest ainsad kohad, kust midagi osta, on võrdlemisi kallis kohvik kõrval ning võrdlemisi kallis ja kesise tootevalikuga pood väikese jalutuskäigu kaugusel), läks Ave kaugemale ja normaalsemasse poodi (autoga siis). Selle peale tellisime Lepaga endale nii üht, teist kui ka kolmandat.
Kui Ave tagasi jõudis ja kogu kraami välja ladus, jõudsime me järeldusele, et ega me ikka päris normaalsed pole. Okei, vein ja kommid on eilse sünnipäeva teema. Tänane menüü koosnes siis salatist, kananagitsitest (kes iganes ka selliseid värdsõnu eesti keelde ei tõlgiks, talle tuleks üks kõva tou anda) ja… Viiest energiajoogist.
Olen hommikust saadik täiesti ebanormaalselt uimane ja väsinud (bowlingust jala koju tulemine oli ikka liiast :P), aga pärast purki Dynami:ti jõudsid energia ja hea tuju lõpuks ka minu õuele. Ma ei joo energiajooki peaaegu kunagi, sellepärast ilmselt nii hästi mõjubki.
Teine purk on õhtuks veel. Ja vabalt jõuab pool ööd rokkida 😀
kui viis energiajooki välja arvata, siis on ju tegemist täiesti normaalse lõunasöögiga 😀
Nojah, neid viit energiajooki ma peamiselt silmas pidasingi. Pluss vein muidugi.
Aga kõigele leidub alati perfektselt loogiline seletus 😉
Vein on lõunasöögi loomulik osa.
Aga nende kanakamakate (kanakängarde?) kohta leitsin hiljuti mingist poest sildi “kananagitsad” ja ei pahandanud mette. Nakitsemine meenus. Ja Juhan Jaigu naksikesed. Ja pungitsad, kogritsad ja korgitserid. Ei, minu poolest võib niimoodi olla kyll. Kysimus on selles, kuidas käänatakse, tyvevokaalidel on oma võlu. 😉