Päev, kus kõik läheb valesti

Ma rahustan kohe alguses maha, et tegemist pole ving-ving sissekandega, situatsioon läheb minu jaoks pigem absurdihuumori kilda.

Kõigepealt avastasin tööle jõudes, et mul pole kapivõtit kaasas. Kusjuures ma eile õhtul korra isegi mõtlesin, et oi, ma pakkisin need teksad ära, millega tavaliselt tööl käin, kapivõti jäi ju siis sinna taskusse, aga siis tuli meelde, et töölt ära tulles panen kapivõtme alati mantli taskusse… Ja kuna olin väsinud, siis ei viitsinud üle kontrollida. Otse loomulikult oli see esimene kord elus, kus ma olin võtme tõepoolest töölt lahkudes hajameelsusest jaki tasku asemel tagasi pükste taskusse pannud.

Siis lõin ma 12 kg jääkoti suure hooga vastu letiäärt, et jääkuubikuid üksteisest eraldada ja otse loomulikult läks selle pikem külg terves ulatuses lahti, nii et pool jääd kukkus põrandale.

Siis tegin ma hajameelsusest cappuccino asemel latte ja macciatone asemel macciato.

Siis pillasin millalgi selle kannu põrandale, mille sees piima soojendatakse. Tühjalt küll õnneks.

Mul on teist päeva nohu. Ma isegi ostsin Eestist spray kaasa, mõeldes, et siin on ravimid kindlasti kallimad. Aga just siis, kui ma Londonisse jõudsin, oli Murakal nohu ja ma lahkelt laenasin talle seda. Ja otse loomulikult unustasin tema juurde. Ja see on siiani seal 😀

Jne. Jne. Jne.

Aga midagi positiivset juhtus ka. Nimelt pidas mu tänaval kinni mingi agentuuri esindaja ja küsis, kas ma oleks huvitatud… No ma ei teagi, kuidas seda eesti keelde tõlkida. Inglisekeelne väljend on extras (vist). Ühesõnaga need tüübid, kes nt muusikavideotes taustal tantsivad jne. Võttis nime ja numbri, tegi foto, andis visiitkaardi, käskis kodukat vaadata ja lubas, et mulle helistatakse hiljem. See agentuur siis.

Põnev, pole midagi öelda! Vaska käis mulle just hiljuti peale, et ma peaks ikka modelliks minema, millele ta sai küll tüüpvastuse:

1) Ma ei oska poseerida ja jään iga pildi peale totra naeratusega
2) Mul on modelli jaoks liiga koledad hambad (sellest moraal, lapsed, ärge keelduge suures kartuses mitu aastat hambaarsti juurde minemast, eriti kui tegu on teie esihammastega. Sest kui te lõpuks lähete, siis suretatakse paar neist ära, mille tagajärjel need muutuvad tumedamaks ja selleks, et kogu naeratus korda saada, peate maksma 15k kroonide eest, mida teil ilmselt ei ole)
3) Mul on üks silm piltidel kogu aeg poolkinni (sellest moraal lapsed, ärge hõõruge pidevalt silmi, kui teil ka läätsede kandmise tõttu peaks pidevalt selline tahtmine olema – muidu on silmalaud hiljem välja veninud ja ma ei viitsi isegi mõelda, palju see op maksis, olen kunagi uurinud küll)

Aga kui neid asju poleks, oleks ma ennast ammu juba kuskile pakkuma läinud, mitte et modellindus mulle elu unistuste ametina tunduks (Top Modelit vaadates, brr, ma ei tahaks küll seal osaleda), aga põnev, võimalus raha teenida ja endast paar ilusat pilti saada – ma ju olen edev!

Et kui mind tänavalt üles nopiti, siis peab küll proovima. Noh, ega see ei tähenda ju veel midagi, aga optimistina eeldan, et küll kõik läheb kõige paremini. Ja muusikavideo taustatantsijal ei pane ilmselt mingit kohati poolkinnist silma ega kohati veidi tumedamaid hambaid vast niiväga tähele, kui fotol. Et ootame, vaatame.

Tikker modelliks. Irw.