Niisama ka

Möödunud päevadest võiks ju mõne kronoloogilise märgi ka maha jätta.

Laupäeval läksid absoluutselt kõik plaanitud asjad valesti ja tuju oli terve päeva kole halb. Tahtsime minna Vera Cruzi hommikust sööma, aga neil oli köögis miski katki ja lõpetasime ikka mäkis. Unustasin ära, et läheme ilmselt õhtul välja ja toppisin tööle minnes suvalised riided selga, mis polnud üldse välja minemise riided ja kõrvarõngad unustasin ka panna. Selleks ajaks, kui ma ükskord õhtul töö lõpetasin, oli Mees ennast nii segi joonud, et lasi mul metrooga Notting Hilli sõita, et seal teatada, et ta on nii purjus, et tuli pubist ära (et, et, et – sry, ma ei viitsi mõelda, kuidas paremini saaks) ja liigub kodu poole, aga ei tea, kus ta on, nii et ei saa minuga kokku saada ja ma võin ise üksi koju minna. Ja ta oli tõepoolest nii purjus, et temaga polnud mõtet vaielda. Läksin koju ja muretsesin. Ta jõudis ka lõpuks… Ütleme nii, et sai oma vitsad ise kätte, mul polnud vaja riielda 😛

Pühapäeval selle eest loksusid paika kõik need asjad, mis päev varem olid valesti läinud ja elu oli väga lill. Ilm oli ilus, mina olin ilus (kusjuures täpselt samade riietega, ainult teised püksid ja teine soeng – noh, teate küll, see on lihtsalt see TUNNE, et näed hea välja, hea tuju aitab ka kaasa) ja Vera Cruzi köök oli korda saanud:

Õhtul pidas Ly oma sünnipäeva ja keegi polnud ennast minu tuleku ajaks jõudnud segi juua, niisiis sain oma peo ka kätte – ja jõime kõik ennast suure sõbraliku perekonnana koledasti purju.

Teisipäeval võtsin ennast lõpuks kokku ja käisin ära Primarkis, et osta uus lina teise voodipesu komplekti juurde (olime kogemata fitted sheeti asemel flat sheeti ostnud ja kuna ma tean, et see mul kahe päevaga käkras põrandal vedeleks, siis ma lihtsalt keeldusin seda kasutamast ja otse loomulikult olime liiga laisad, et seda kuu jooksul ära vahetada, seega tagastada enam ei saanud ja ostsin lihtsalt uue) ja hommikumantel (sest ma magan alasti, aga siin korteris elab peale Mehe ka teisi inimesi, mis tähendab, et ma puhtast viisakusest ei jookse alasti mööda korterit ringi ja ennast iga kord vetsu minemiseks riidesse toppida oli ikka väga nüri)… Ja lisaks ostsin veel – üllatus-üllatus – viis paari sukki 😀

Sukkadele ma pühendan varsti omaette sissekande. Siis, kui tuju tuleb.

Kell on nüüd viis läbi ja ma kavatsen lõpuks ometi magama minna.

Piia, ma arvan, et sa jõuad kogu mu tänaöise loomingu juurde suisa kolm tassi kohvi juua. Vaska, sa peaksid nüüd ka natukeseks rahul olema, eks? 😉