2007

Seletuskiri

Võib kategoriseerida ka teema alla “alkohol on kurjast”.

Mul on kõhus äärmiselt õõnes tunne. Või noh, mis siin enam ikka viisakas olla. Mul on pohmell.

Murakal on jube peavalu ja mäluauk. Ta nii palju veel mäletas, et filmi vaatas lõpuni, aga edasi eriti mitte. Peaks ta käest üle küsima, palju ta filmi SISUST mäletab.

Ühtlasi on mul kahtlus, et ma pole ikka veel kaineks saanud, sest ma lisasin oma blogi just Blogtreesse (ma olen seda kohta vältinud nagu tuld siiani, on õnnestunud ka). Siiani mõtlen, MIKS ma seda tegin.

Ilmselt sai asi alguse sellest, kui keegi optimist Piia & Nadja Blogtreesse lisas. (ausõna, mina see polnud, aga see oli siiski hea tegu mu meelest, sest neid peakski rahva hulgas levitama). See oli lihtsalt naljakas.

Ja kui ma pärast paari päeva Londonis Muraka juures lõpuks jälle põhjalikumalt netti sain, leidsin eest ootamas lood sellest, kuidas Piia üritas mind ajaveebi konkursile esitada ning tegi seda kogemata omaenese blogiga. Mis oli ka naljakas.

Tol hetkel oli mul juhe piisavalt koos, et mitte lähemalt uurida, millega tegu. Aga mingi aeg tagasi… See pidi olema eile! Saatis Nadja mulle lingi, et näidata, millega Piia siis täpselt hakkama sai. Vaatasin… Ja ikka oli naljakas (aga äkki oli sel mingisugune seos asjaoluga, et ma juba jõin veini). Üritasin ka seal kommenteerida ja hääletada, midagi kuskil nähtavale ei ilmunud.

Igal juhul avastasin, et konkursil on väga äge logo, mida hea meelega oma blogis demonstreeriksin ja teatasin Piiale kuraasikalt, et lisagu mind siis juba päriselt ka ära. Ta pidi seda vist tegema. Andsin talle loa ennast Blogtreesse lisada, mis oli asja eelduseks, veetsin pooltunnikese Lontut ahistades, et bännerit õigesse kohta saada ja mõtlesin, et nüüd on vsjoo.

Täna hommikul, kui ma kogu oma auväärse pohmelliga arvutisse jõuan, teatab aga Nadja, et Piia lisamine ei läinud läbi, sest mind polnud Blogtrees (ühtlasi ka seda, et mu kommentaari nende blogile nüüd näitab ja see on suhteliselt segane). Nagu wtf?

See oli ilmselge märk sellest, et peaks jamamise ära lõpetama. Ma praegu vähemalt mõtlen nii.

Aga mida teeb Tikker? (jah, ma olen suht kindel, et ma pole eilsest õhtust veel kaineks saanud, siin ei saa olla muud seletust) – Tikker lisab ennast ise Blogtreesse.

Palju õnne mulle!

Piia, tee nüüd see asi lõplikult ära. Piinlikuks juba kisub. Või äkki ma peaks ennast ise konkursile ka lisama koos kohatu kommentaariga, et asi põnevam ja õiglasem oleks?

No kuulge!

Minu blogini on jõutud google’i otsinguga: tikrike.blogspot.com maido

Tramaivõi. Ütleks ausalt selle peale. Mis teil paremat pole teha või?

Aga olgu peale. Kedagi tundub tõesti huvitavat tänasel päeval see, mida mina mõtlesin kunagi Maidost. Edu sulle!

Murakas magab laua peal. Ma peaks ta kuidagi voodisse saama. Aga enne ma joon tema veiniklaasi tühjaks ja koristan pudelid ära. Ta ARVAB küll, et ärkab homme hommikul sitaks vara ja paneb kella seitsmeks helisema, aga ma pole kindel, kui palju ma sellesse usun (kella helisema panemiseks pole ta enam enivei võimeline ja mina seda ka teha ei viitsi).

Noored, jooge vähem! 😛

Easter egg hunt

223 pilti… Ja ma nägin kõvasti vaeva, et 44 sellele numbrile vähendada.

Mulle tõesti meeldib siin olla. Mulle meeldib see väike küla ja see loodus ja need ilusad kirikud ja need sõbralikud inimesed. Ma päriselt ei kujutaks ette, et Eestis selline asi toimuks. Tähendab, kindlasti toimub igasuguseid taolisi üritusi, aga see kõik oli nii lihtne ja loomulik ja ilus. Perekonnad… Vanemad ja nende lapsed ja muud loomad nagu au pairid ja päris kontvõõrad nagu mina. Kui jätta kõrvale fakt, et seelik polnud päriselt see, millega mülgastesse matkama minna (aga pükse mul kaasas polnud), siis oma saapaid hakkasin ma päriselt armastama (mitte et ma enne poleks seda teinud).

Ühesõnaga oli mingi 30 kanti rahvast… 10 siia-sinna, ei lugenud. Matkasime, jõudsime kohale, otsisime mune, läksime tagasi. Ja kõik oli väga lill. Mulle meeldib siin.

Aga las pildid räägivad enda eest. mina olen liiga purjus 😉

Murakas leiab, et tuleks magama minna. Tõenäoliselt on tal õigus. Aga veinipudel on lõpetamata. Khm. Me veel vaatame seda asja.

Aga teie… Vaadake pilte!

*mõtleb pealkirja*

Murakas käskis kirjutada, et me jõime selle kõik ühe õhtuga ära, aga tõe huvides pean tunnistama, et me pole lihtsalt viitsinud koristada.

Aga fakt on see, et Murakas on kole purjus ja mina olen ka päris purjus.

Tal on kummaline maja, kus on nelikümmend tuba ja neil kõigil on vähemalt kolm ust, mis viivad teistesse tubadesse ja siin on kaks treppi ka ja mul läks ikka aega vähemalt üks päev, et orienteeruma hakata ja nüüd, kus ma pole mitte just kõige kainem, hakkab see vähenegi teadmine hajuma…

Muidugi on see kõik kunstiline liialdus. Neljakümmend tuba siin päriselt pole. Murakas käskis öelda, et 39 on küll, aga ta on nii purjus, et see ei lähe arvesse. Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ma pakun, et üle kümne kindlasti. Ja enamikul neist on kaks ust. Aga homme kaine peaga võib üle lugeda.

(Ja kui te mõtlete, miks me veini tavalistest klaasidest joome, siis me alustame alati juba õhtusöögi ajal, aga siis on lastel kombeks klaase ümber ajada, seega tavalised klaasid on ohutum valik kui jalaga. Ja kes neid hiljem vahetada viitsib)

PS. Ma olen s*taks uhke, et ma nii ebakaines olekus ilma kirjavigadeta trükkida suudan!

Tsitaate

Sellest postist:

Ma olen olnud UKs nüüdseks 5 päeva. Lahkusin kolmapäeval…

Same here…

Praeguses majas on tehnika suht vana. Ahjud ja pesumasinad on nagu nõuka aegsed, aga nad põhimõtteliselt ei osta siia uusi. Mul lihtsalt raskem igasuguste väärakate isenditega harjuda, sest ükski ei tööta nii nagu peab. Eriti veel röster. Täiesti kohutav.

Kolm päeva tagasi oli see röster igatahes sama väärakas 😛

Pere on mul selline veini armastaja. Nad joovad veini peaaegu iga kord õhtusöögi juurde. Actually panevad nad veini isegi söögi sisse. Lastel lubavad ka juua. Millie ükspäev jõi salaja terve ema klaasi tühjaks. Pereisa pakub mulle õlut ka päris tihti.. Tahavad must vast alkohoolikut teha.

Vaadake eelmist posti. Tahavad vist jah. Ja see õnnestub neil suurepäraselt… Ja lapsed jõid reede õhtul meie eest veini ära.

Brr.. Külm on.

Ma olen seda viimased kolm päeva mõelnud. Pole mingi vabandus, et siis oli jaanuar! Siin on ikka sama külm.

Pubisid pidi siin päris palju olema. Kuigi külas on mingi 7 maja ja 3 neist on pubid. Eks ma lähen ja uurin järele mõni päev.

Me pidime võib-olla mõnda neist minema, aga võite kolm korda arvata, kas jõudsime või kas me (ta) siiani mõnesse neist oma jalga tõstnud on. Aga kuna mulle siin nii väga meeldib, siis lähen otsin sealt ehk homme tööd. Siis oleks nagu põhjus kõik pubid läbi käia 😛

Kõik toidud, mis nad siiamaani teinud on, on ka väga maitsvad olnud. Hästi palju juurvilju ja üleüldse on nad tervislikud inimesed. See sobib mulle. Hakkan ka tervislikuks.

Vaata üle-eelmist sissekannet. Ma tahaks siia elama jääda. Uurisin, kas neil läheks äkki teist lapsehoidjat veel vaja… Või kasulast. Siiani ei paista midagi eriti lootustandvat. Mul on tunne, et ennast pubidesse pakkumine kõlab reaalsema variandina.

*joob veini*

Scroll to Top