Tõepoolest, kohalike inglaste jutust pole ikka üldse nii kerge aru saada, kui nad kiiresti räägivad ja ümberringi veidike kärarikkam ka on – ma küll istusin ja kuulasin hoolega, aga ikka läks osa juttu minust mööda. Ja ma ausõna oskan keelt päris hästi.
Enivei. Kui ma seda meiliaadressi googeldasin, millele CV saatsin, siis jõudsin mingi cateringfirma lehele, seega eeldasin, et nemad lihtsalt otsivad mingile kohvikule tööjõudu. Tuli aga välja, et see oli ikka nende kohvik. Tähendab, tegu on ühes äripiirkonnas asuva kõrg(panga)hoone kohvikuga. Õigemini see on hästi suur söögikoht, kus on neli erinevat osa – üks neist siis see kohvik, teine deli ja siis veel mingid asjad. Seal käivad söömas ainult oma maja töötajad (ja majal on 20 korrust, nii et neid ikka jätkub) ning arveldamine toimub spetsiaalsete nimeliste plastikkaartidega, mingit sularaha seega kassades pole. Mugav, ma ütleks – ehkki mul pole rahaga arveldamise vastu midagi, sest matemaatikas olen ma hea ja üldiselt iseloomult hoolikas. Igatahes on nende süsteem kiirem.
See firma võttis hiljuti kogu söögikoha üle ning järgmise kolme kuu jooksul tehakse seal nii põhjalik remont, et kõik saab täitsa uue väljanägemise.
Tüüp, kellega ma rääkisin, oli mingi kohalik ülemus, kes oli loomult idealist ja rääkis, kuidas tahab kõike paremaks teha – ühesõnaga mulle väga mokka mööda. Kui Tinderboxis ma üldse ei üritanudki mingeid pähe tulnud ideid supervisoritele rääkida, sest teadsin, et nagunii mingit vahet pole, siis see ülemus suisa tahab, et kõik töötajad muudkui häid ideid välja pakuks. Ilus.
Otsitakse kahte inimest. Üht tavabaristat ja teist, kes oleks selline supervisori moodi – vaataks, et kõik oleks tipp-topp, näitaks teistele töötajatele kätte, mis tegemata on, hoolitseks selle eest, et kõiki asju oleks piisavalt ja need saaks õigel ajal juurde tellitud jne. Just see, mida ma tahaks praegu Tinderboxis teha. Aga võõras kohas on muidugi sellevõrra raskem, et süsteeme veel ei tea ja… Sellevõrra peaksin rohkem ja kiiremini õppima.
Rahaga on nii, et see kõrgem saab £7, aga tavabarista £6.50. Ikkagi parem, kui Tinderboxi £6, nii et lähen igal juhul, kui võetakse. Ja ma nagunii näitan ennast kõige paremast küljest alles siis, kui ma olen veidi sisse elanud – siis oleks ainult aja küsimus, millal ma edasi saaks kuskile. Ja kaks korda aastas makstakse boonust, 5% poole aasta palgast – seda muidugi siis, kui sa oled hea töötaja.
Tööaeg on kas 7-15.30 või 9.30-18.00 ehk 8,5h päevas, millest pool tundi on paus – selle eest ei maksta, aga süüa saab tasuta ja ilmselt normaalsemalt, kui Tinderboxis. Palju parem variant, kui mu praegune 8h pikkune päev, mis sisaldab kaht pooletunnist mittemakstud pausi s*ta söögiga.
Karjäärivõimalused on head, sest juba sellel söögikohal on neli erinevat osa, millele on igasuguseid jubinaid vaja ja firma ise on ka päris suur, selle siseselt siis lisaks.
Mis mulle üldse ei meeldinud, oli töötajate vorm – must nokamüts, lilla lühikeste käistega eest nööbitav pluus ja põll. Põll on täiesti okei, müts on jäle ja pluus… No kui õnnestuks selline number saada, mis enam-vähem kehasse on (Tinderboxis on kõige väiksem suurus mulle ikka liiga suur), siis vast poleks kõige hullem. Aga ma ei tea, kas see jääb samaks üldse, võib-olla tulevad pärast remonti uued vormid ka, sest firma uuendab seal kõike. Ja kui ei, siis sellele ülemusele ma läheks küll rääkima, et tee palun selline vormiriietus, mida kandes töötajad ennast hästi/ilusana tunneks – piisaks kasvõi mustast naiste lõikega T-särgist (naiste puhul siis) ja olekski korras – ei ole palju pappi vaja selle alla ega midagi. Ja ma usun, et ta võtaks mind kuulda ka. Ja no mütsid. Võeh. Ma ei usu, et neid hügieenikaalutlustel PEAB kandma – kuidas siis osades kohvikutes ilma käiakse ja okei on? Piisaks ju sellest, kui pikki juukseid kinniselt kanda… Ma arvan. Eks näis.
Mis veel… Rohkem ei tulegi meelde.
Sisetunne ei ütle mulle suurt midagi. Ise tundsin, nagu alati, et oleks saanud paremini. Mõtled küll alati, et lähed sinna ja oled enesekindel jne, aga koha peal istudes ikka natuke mõtted jooksevad kokku ja kõige paremad vastused küsimustele tulevad pähe alles pärast vestlust 😀 Tüüp küll ütles mulle vestluse lõpus, et ma meeldin talle, sest ma olevat positiivne ja enesekindel, aga inglaste üleüldist viisakust arvestades – jumala eest, ta võib seda vabalt kõigile öelda.
Ühesõnaga ootame ja vaatame. Hirmsasti tahaks sinna ikka saada ja muidugi kõrgemale kohale. Pinge oleks küll suurem, aga raha parem ja üleüldiselt mind rahuldavam, sest tavabarista on juba üksjagu oldud ka.
Aga see ülemus on päris nõudlik… Et hästi peaks seal töötama. Mis on tegelikult tore. Tema juba idioote tööl ei hoia (põhjendusega “aga ta on ju tore inimene” või “see on tema esimene töökoht, me kõik peame kuskilt alustama” nagu Taras meil Tinderboxis).
Järgmisel nädalal lubati teada anda – kui ma osutun valituks, siis kõigepealt töötan seal prooviks paar tundi, pärast seda otsustatakse lõplikult. Ja kui ma sinna ei saa, siis ootab mind ees jaanuarikuu täis sulgemisi (ehk kõige s*temaid ja raskemaid vahetusi), sest meilt on üle poole töötajate ära läinud ja uued ju veel ei oska. Masendav.
Hoidke pöialt!!!
EDIT: Veel kaks asja tuli meelde. Esiteks – neil on ainult take away topsid, mis tähendab, et lilli ja südameid enam eriti praktiseerida ei saa – VÄGA halb. Tähendab, ma võin neid ju topsi ka joonistada, aga pind on väiksem, seega on raskem ja kaas läheb nagunii kohe peale, kliendid ei pane tähelegi.
Teiseks – asukoht on veidi parem, kui Tinderboxil – 10 metroopeatuse asemel 7, jalutada paar minutit kauem. Ega vast üle 5-10 minuti ei säästa, aga ikkagi!
