April 2008 – Page 3 – Tikri blogi

Piia tegutseb jälle

20/04/2008 / blogimine / 1 Comment

Läksin mingi uitmõtte ajel üle mõne aja Sitemeterisse tuulama ja avastasin, et mu blogini on jõutud lingist ajaveeb 2008 konkursil. Pärast kiirelt läbi viidud kriminaaluurimist avastasin, et Piia oli selle tunnikese tagasi sinna üles riputanud.

Piia eelmise aasta seiklustest ajaveebi võistluse ja minu blogiga võite lugeda siit. seekord läks vast ladusamini 😉

Ainult sellest ei saa ma aru, mispärast kõik logod see aasta nii koledad on (eelmine aasta olid kõik ägedad!). Mu blogiga läheks hoopis paremini kokku see variant, mis neil enda lehe vasakus ülanurgas on, ilusates rohelistes toonides ja puha. Aga osalejatele pakutakse ainult mingeid halle käkke. Ebaõiglane!

Mis seal’s ikka – valin neist kolmest kõige vähem koleda variandi, nagu ma tegin kaks päeva tagasi NPNK jõleda noortekaardiga.

Mees seda veel ei tea…

20/04/2008 / reisimine / 3 Comments

…aga me läheme ükskord kõrbesafarile. Ükskord sellepärast, et Maasikas peab enne nii suureks kasvama, et ta nädalaks kellegi hoolde jätta saab – ja ma päriselt ei kujuta ette, mis vanuses see olla võiks.

Aga jaa, me veel läheme, surmkindlalt. Tahan Egiptuse kõrberomantikat.

Otsustatud!

(kõik on Marise süü, krt)

Uudised tekitavad depressiooni

19/04/2008 / meedia, rasedus, virin/urin / 3 Comments

Sattusin täna üle pika aja lugema oma lemmikajalehte, viimast Eesti Ekspressi. Lugesin läbi kaheksa artiklit, millest seitse olid masendavad.

Kõige rõhuvama tunde jätsid mulle artiklid koolivägivallast, mis on inspireeritud filmist “Klass” ning intervjuu võlanõustajatega.

Aga siis oli seal veel seitse nuhtlust näljahäda eel. Halvatud eksajateenija kohtuvõitlusest riigiga. Mõttetust ahnikust keskpenskarist Kundlast. Eesti narkokulleritest. Viljandi noortevanglast.

Ja siis veel üks mitte just masendav, vaid lihtsalt täiesti mõttetu artikkel meie kalli presidendi poja vimpkadest USA ülikoolis.

Ja tuli meelde, et Epp kurtis eile sellesama Ekspressi üle.

Nüüd ma siis istun siin ja mõtlen, et vähem kui aasta pärast sünnitan ma sellesse maailma lapse. Ja meie kohus on ta nii üles kasvatada, et temast ei saaks koolivägivalla ohver ega propageerija, vastutustundetu laenuvõtja, narkokuller või muidu varas… Sekka argisemaid mõtteid sellest, millal näljahäda ükskord meieni jõuda võib ning ehk polegi varsti vaja muretseda nii “tähtsusetute” asjade pärast nagu võimalik kurjategijaks saamine, kogu energia läheb hoopis selle eest võitlemisele, et leib oleks laual…

Jaa, ma tean küll, et mul on praegu lihtsalt masendus ja ma näen asju liiga negatiivselt.

Lihtsalt. Mina olen juba suur, mul on mõistus peas ja ma saan endaga alati hakkama. Aga see laps, kelle ma siia ilma sünnitan… Meil lasub määratu vastutus kasvatada temast õigete maailmavaadete ja väärtushinnangutega normaalne ja iseseisev inimene.

Oeh.

Andke mulle palun vahelduseks positiivseid uudiseid. Ma arvan, et ma hoian nüüd pikka aega jälle ajalehtedest eemale.

Tsitaat

18/04/2008 / virin/urin / 1 Comment

…Hanzanetti saabunud pangateatest:

Piisab ainult NPNK kaardi omamisest, et saada soodustust transpordi teenustelt, söögikohtades ja ööklubides raamatupoodideni välja.

Mina loen sellest lausest igatahes seda välja, et ma peaks oma kaardiga söögikohtades, ööklubides, raamatupoodides ja kõigis muudes kohtades, mis sinna vahele jäävad, soodsat transporditeenust saama. Või äkki nende kohtade vahel? NPNK kaardiga viime sind tasuta ööklubist raamatupoodi?

Oioi, Hansapank, sa ikka oskad. Ma võin teile odava raha eest üle interneti tekste parandada – minu eesti keel on igatahes parem, kui selle üllitise autoril.

Kuidas ma küll unustada sain!

17/04/2008 / kööginurk, rõõm / 3 Comments

Kui viimasest nädalavahetusest kirjutasin, oli sellest juba nii mitu päeva möödas, et üks äärmiselt oluline seik jäi mainimata: Mees küpsetas meile pühapäeva hommikul PANNKOOKE!

Nagu päris… Okei, mitte hapupiimast, nagu ema teeb, aga väikesed (neid on palju parem süüa kui suuri lahmakaid). Moosi ja vaniljejäätisega. MMM!

Mul polekski meeles olnud sellest kirjutada, aga kurtsin just emale MSNis, kuidas tahaks praetud pelmeene hapukoorega ja siis tuli meelde, et ema pole juba kaks viimast Eesti-reisi jõudnud mulle pannkooke küpsetada, ehkki ma kogu aeg nõuan. Ma olen lihtsalt nii vähe kodus olnud…

Aga pelmeenidega on kehvad lood. Poistele nimelt maitsevad need keedetult ja mina ju ometi ei viitsi endale praadima hakata. Antti keetis just ja isegi hapukoort pole. Niuks. Tahaks istuda Vildes ja maksta kolm naela selle eest, et keegi need mulle valmis küpsetaks ja ette kannaks. Njämm!