2008

Võtsin ennast lõpuks kokku, et eilsest ka põhjalik ülevaade kirjutada. Nii toimekas päev oli, et lahkusin kodust kell üheksa hommikul ning jõudsin tagasi pool kümme õhtul (okei, kümme minutit olin vahepeal ka, aga see ei lähe arvesse, eks, ma ainult viskasin kotid diivanile ja vahetasin riideid). Aga alustagem algusest…

Saime Murakaga kolmveerand kümme Croydonis kokku ja traditsioonile kohaselt otsisime kõigepealt kohviku. Whitgift Centre’is on neid oma kümne ringis, kolm-neli jõudsin üle vaadata ja ära põlata, kuni jõudsime BB’s-ni. Sinna me jäime, lõhn oli lihtsalt LIIGA hea, et kuskile edasi liikuda – nad nimelt küpsetavad oma muffineid koha peal. Neljandale tsoonile omaselt olid hinnad meeldivalt madalad ning coffee+muffin deal maksis kõigest £2.60 (võrdluseks – Tinderboxis maksid nii muffin kui kohv mõlemad umbes kaks naela). Ahjusoe muffin, kuum latte ja hea seltskond – mida enamat hing veel ihaldada võiks?

Tunnikese pärast olime enam kui valmis poode ründama. Minu esmane ja kõige olulisem soov oli leida endale lõpuks ometi kaelaehe, mis sobiks mu sinise pluusi juurde – viimati Croydonis käies avastasin ägeda ehtepoe (Bijou Brigitte – soovitan soojalt. Pole kõige odavam, aga siiski suht soodne ja võrratult mitmekesise valikuga – kui teile meeldivad suured ägedad mitmevärvilised ehted), aga ei julgenud proovimata midagi osta, seekord oli pluus seljas ja missioon võis alata.

Kujutan ette, et võisime seal poes ka peaaegu tunni veeta. Okei, nii kaua ehk mitte, igatahes proovisin endale vist mitukümmend erinevat ehet kaela. Ja lõpuks leidsin ka! Maksis küll raip tervelt £15, aga no mis seal ikka. Mulle meeldis. No ja kuna ma juba seal olin, siis leidsid tee minuni ka kaks punast peavõru ja üks äge patsimumm. Üle 20 naela raiskasin kokku.

Siis käisime korra Mothercare’ist läbi, nägin oma little devili kostüümi ära. See on mingist sametisest riidest, täielik halloweenikas. Ma lootsin, et veidi tavalisem. Peab kohe mõtlema, kas ma üldse ostan selle. Igatahes vaatasin niisama ringi ja ei julgenud esiti midagi osta – avastasin, et pole ikka päris kindel, mida vaja ja hinnad on piisavalt kallid, et mitte eksperimenteerida.

Selle mõttega seadsime sammud hoopis Primarki poole, sest sellest odavamat ei ole ja kõik sealt leitu võib julgesti ära osta. Soojenduseks valisime hoopis endale riideid – minu ainus eesmärk oli leida võimalikult odava raha eest soojem jope või mantel, kuhu mu kõht lõpuni sisse mahuks ja millega Eesti novembris külm poleks. Pärast kümne erineva variandi proovimist ma lõpuks ühe enam-vähem rahuldava leidsin ka. Selline villane lühike mantel, vooder on ja mõnus kapuuts, mis seest nii pehme ja karvane. Lühem küll, kui ma ideaalis tahtnuks, rohkem jope stiilis, ja värv polnud ka just KÕIGE parem (tumesinine, helesinisega läbi kootud, ruuduline), aga kuna kannan seda vaid kuu-kaks, ei olnud tõesti mõtet rohkem kulutada – kust veel £15 eest sooja mantli saaks, ah? Kõige suurem suurus – 18 ehk 46 – kõhule on veel ruumi küll ja käised olid tänu suurusele mõnusalt pikad. Õlgadest on sutsu lai, aga ei ole hullu.

Ja siis ma leidsin endale veel ilusa punase kõrge kaelusega sviitri (£6) ja musta nunnu poolkäistega sviitri (£5). Ja neli paari sukkpükse – ma ei saanud ostmata jätta, ainult £1 maksid, noh… Mustriga võrksukki peab ikka ostma, kui nii odavalt antakse, need kuluvad alati ära.

Lõpuks liikusime alla, lasteriiete osakonda. Ja sealt ma päriselt ostsin ka oma esimesed titeriided. Valisin lihtsalt selle järgi, mis mulle endale meeldis ja võtsin suuruse selle järgi, mis mulle ilmastiku põhjal loogilisem tundus (ehk siis pole mõtet osta suveriideid 12-18 kuud suuruses, sest Eestis on sel ajal sügis ja talv). Ühtki vastsündinu asja ma ei ostnudki, sest esiteks nägid need igavad välja ja teiseks on Primarki 0-3 kuud Maideni sõnul nii suured, et vastsündinu sinna ära upub. Vaatab siis hiljem mujalt äkki…

Primarkis läks kokku vist pea kolm tundi. Selleks ajaks näpistas jälle nälg ning seadsime sammud… Jajah, mäki poole. Kõigi nende kesköiste mäkitrippide mälestuseks Mustamäe-aegadel. Aga ma olin võrdlemisi tervislik, võtsin ainult oma lemmikburgeri Big Tasty ja pudeli piima 😉 Jajah, siinmaal saab mäkist piima ka.

Siis käisime veel TK Maxxis, aga pärast Primarki tundus see üüratult kallis ning tulime suht kiiresti midagi ostmata tulema. Nexti lasteosakonnas oli ägedaid asju, aga hinnaklass jäi Mothercare’i kanti ja otsustasin teine kord tagasi tulla, sest kallimate asjade ostmine nõuab hoolikamat planeerimist.

Lõpuks tahtsin veel Woolworthi lasteriiete osakonda vaadata, sest seal peaks pea Primarkiga võrdsed hinnad olema, aga tee peale jäi raamaturiiul… Kus oli suur väljamüük kolm raamatut £5 eest, terve hunnik Mary Higgins Clarki ja veidi Jackie Collinsit. Nii ma siis ostsin oma viimase raha eest hoopis 12 raamatut ja titeriided jäidki nägemata. Ega ma ikka normaalne pole 🙂 No aga £1.33 raamatu eest! Ja just need kirjanikud, keda ma päris endale osta tahtsin. No ma ju pidin!

Ja siis oligi kell märkamatult peaaegu viis saanud. Käisime postkontoris marke ostmas ja kirju postitamas, klõpsisime kähku paar fotot ja oligi aeg lahku minna.

Jõudsin koju täpselt nii kauaks, et kotid ära visata ja soojemalt riidesse panna – siis jälle välja ja rongile. Beebikool ootas.

Seekord oli loeng tunduvalt lõbusam kui eelmisel nädalal – rohkem praktikat. Kohal olid matid ja sünnituspallid, praktiseerisime erinevaid asendeid. Ja sünnituspall, ma ütlen teile, on üks ütlemata äge asi. Siin on need haiglates igas sünnitustoas olemas, Eesti koha pealt pole ma nii kindel. Teab keegi, on Toomel sünnituspalle? Ma nagu kuskilt Eesti foorumist lugesin, et naised ostvat neid palju sünnitusele kaasa – sellest võiks järeldada, et koha peal ei ole… Igatahes kavatseme me ühe siit kaasa osta – pole eriti kallis, saab £15-20 eest kätte koos pumbaga. Mehele hakkas nimelt meeldima – ta arvas, et kodus võiks ka üks selline olla 😛

Ja siis me rääkisime veel igasugustest lõdvestusviisidest ja kõikvõimalikest asjadest, millega saaks enda olemise sünnituse ajal mugavamaks teha. Jäime valuvaigistite juures pooleli, järgmine nädal läheb siis sealt edasi.

Aga need titeriided nüüd ikkagi. Minu eilne saak on siin.

6-12 kuud/74 cm, £1 ehk ~20 kr

6-12 kuud/74 cm, £5 ehk ~100 kr (põhimõtteliselt on komplektis kaks asja, teksakleit ja pikkade käistega pluus)

12-18 kuud/80 cm, £4 ehk ~80 kr (6-12 kuud suurus oli nii vähe väiksem et ostsin siis juba pigem suurema, saab ehk sutsu kauem kanda)

12-18 kuud/80 cm, £2.50 ehk ~50 kr

18-23 kuud, £4 ehk ~80 kr (no see oli lihtsalt nii nunnu ja nii MINULIK, ei saanud ostmata jätta :D)

Sellised asjad siis, kiitke või laitke 😉 Põhimõtteliselt on sildid ju küljes ja tšekk alles, nelja nädala jooksul saab kõike vahetada-tagastada ka. Aga ma ise olen täitsa rahul, NUNNUD on. Muig.

Eestis ootab mind kaks Marise kingitud body, mis peaks olema vist suuruses 1-6 kuud. Ja pudipõllesid on kokku seitse hetkel.

Nüüd ma olen ikkagi kahevahel, mida ja kui palju veel osta. Ma tõesti ei taha üle osta, eks! Ja arutult raha raisata. Ma pigem ostaks vähem ja siis pärast lapse sündi vajadust mööda juurde… Aga kui hinna- ja valikuvahe on Eestis ja Londonis tõesti nii suur, siis peaks ikka siit miskit veel muretsema.

Andke nõu, noh! Ja rääkige mulle Eesti hindadest ka. Seni on mulle ainult seda öeldud, et bodyd maksavad Eestis nii 75-100 kr ringis. Aga mingid pluusikesed või… Soojemad asjad? Oeh. Ma tõesti ei tea. Pigem ostaks Eestis kasutatult kuskilt, loodetavasti saan kellegi vanu asju ehk päris niisama ka… Et ma ostaks siit veel midagi uhiuuena ja kallima hinnaga, peaks see ikka väga põhjendatud olema.

Muudest asjadest juhiti mu tähelepanu imetamisrinnahoidja vajalikkusele, need kavatsen kindlasti siit muretseda. Aga mis veel? Ma olen nõutu.