2008

Huvitav avastus

…seda küll ainult Londoni elanikele/külastajatele.

Teatavasti arvutab Oyster päeva raames automaatselt kõige odavama pileti ise välja ning lihtsalt pay as you go-d kasutades ei lähe kindlasti üle päevase bus passi/travel cardi hinna.

Aga kas te seda teadsite, et niiviisi pay as you go-d kasutades tuleb see päevane travel card vähemalt 50p odavam kui sedasama kaarti paberkujul ostes? Mina ei teadnud.

Võrdluseks (odavamad hinnad pay as you go-d, kallimad paberist travel cardi kasutades):
daily travel card, zones 1-2: peak time – £6.30/£6.80; off-peak time – £4.80/£5.30
daily travel card, zones 1-3: peak time – £8/£6.80; off-peak time – £5.40/£5.90

Sellest rääkimata, et paberist travel cardi on nii kuradi tüütu kogu aeg välja otsida ja august sisse toppida, Oysterit piiksutada on palju lihtsam.

Ainus jama on see, et paberist travel card kehtib oma tsoonides ka national raili kasutades, pay as you go-d nood jaamad pooltel kordadel aga väravate puudumise tõttu ei tunnista (see on küll peamiselt Lõuna-Londoni häda, kus ka mina paraku elan, põhjas on esimestes tsoonides väravad pea igal pool olemas). DLRi ja overgroundiga pole õnneks vahet, neil on Oysteri lugejad igal pool.

Ühesõnaga ärge jumala eest ostke paberist travel cardi, kui te sel päeval just National Railiga lõunas sõitma ei pea – see ei tasu ennast ära.

Sellised avastused siis nädal enne Londonist ära kolimist. Abiks ikka 😉

Õnneliku lõpuga lugu

Ärkasin täna hommikul korra kella kuue paiku (nagu see mu igapäevaseks traditsiooniks on) ja avastasin, et üks lääts on silmast kadunud.

Jajaa, mul on ju need day&night läätsed, mis istuvadki kuu aega järjest silmas ja vaja ainult tilku panna. Ma ei kujutaks teistega enam elu ettegi, niivõrd mugav olen. Vahepeal proovisin päevaseid, aga nende igahommikune silma panek ja enne seda käsikaudu ringi kobamine oli ju nõnna tüütu 😉

Noh, lääts oli igatahes kadunud. Lisaks teadsin, et vähem kui kaks tundi tagasi oli see veel silmas, sest olin kell 4:40 ka korra üles ärganud ja kella vaadanud ning oleks vastasel korral puudumist täheldanud.

Hakkasin siis laualambiga padja ümbrust ja voodi lähedast põrandat läbi uurima, sest mis välja on tulnud, peab ju ikkagi kuskil olema. Varasematest kogemustest teadsin, et on võimalik lääts täiesti eduliselt üles leida ning pehmeks leotamise järel uuesti kasutada, halvemal juhul on see aga lihtsalt pooleks läinud. Need varasemad juhtumid, muide, pärinevad ajast, kui mul olid veel läätsed, mida ikka tuli silmast välja võtta… Lihtsalt vahel harva ei saanud.

Lõpuks leidsin läätse kuskilt Mehe jalgade juurest teki alt… Tähendab, Mees ise oli ammu voodist välja kupatatud ja minu närvid juba üsna püsti – see oli nimelt mu viimane paar ja raha uute tellimiseks saabub mu kontole alles teisipäeva hommikul. Neljapäeva-reedeni ühe läätse või prillidega ringi käia oleks ikka VÄGA niru olnud.

Noh, lõpp hea, kõik hea…

Ja ei, ma ei taha sellegipoolest läätsi, mida peab ööseks silmast välja võtma. Ma olen liiga mugav ja mulle meeldib igal kellaajal nägija olla.

Miks ma ei taha elada Tallinnas

Sest üleüldine mentaliteet ongi selline.

Jajah, ma saan aru, ma rämedalt üldistan praegu. See on piisavalt suur linn, et elada täpselt nii, kuidas sulle parem tundub. Aga mingid asjad on need, mis sind ikka mõjutavad, näiteks bemme täis pidevates ummikutes liiklus või üleüldine tibide kontsentratsioon linnapildis.

Ma ju elasin isegi viimati Tallinnas ja polnud ma seal õnnetu ega miskit. Lihtsalt… Siit kaugelt asju vaadates läheb perspektiiv kuidagi teistsuguseks. Kuni sa kuskil elad ning sind sellega paigaga miski oluline seob, siis sa ju ei mõtle iga päev, kui õnnetu sa seal oled, ikka elad parima äranägemise järgi ja oled rahul.

Mul on Tallinnas mitmeid sõpru, kes ei kujutaks oma elu kuskil mujal ette. Markol ja Pipsil on töö, Vaskal ja Kaidil kool, Kristil ja Raulil mõlemad. Lihtsalt on nii ja see välistabki Tartu (ja kõik muud kohad). Eks karjääri tegemise võimalused või mõni spetsiifiline ala, mida teistes linnades nii kõrgel tasemel õppida ei saa, ongi ju peamised põhjused, mis normaalseid inimesi pealinna kokku ajab.

Jaa, ma ikka veel rämedalt üldistan, ma tean, ärge lööge 🙂

Lihtsalt mulle kangesti meeldis see Kuldari jutt. Sobis nii hästi kokku minu Tallinna-mõtetega. Ja mul on nii hea meel, et ma kolin nüüd Tartusse. Tallinn on tore siis, kui seal vahel harva asju ajamas või sõpradel külas käia. Sellest täiesti piisab!

Leidsime kodu!

Ma olen viimase kahe kuu jooksul kümnete kaupa korterite kuulutusi läbi vaadanud ja tean seega üsna hästi, mis seis Tartu kinnisvaraturul valitseb. Viimasest pundist olid mu lemmikuteks kaks korterit, mõlemad kesklinnas ja mõnusas ümbruses ning 50 ruudu kandis, kuid mõlemal olid omad vead. Üks neist, muidu väga armas ja hubane, oli dušinurgaga köögis (no dušš peaks ikka vannitoas olema ja üleüldse me tahtsime vanni ka) ning vanas majas, mis võib küllaltki suure tõenäosusega talvel külm olla. Teine oli väga korralik ja ilus, isegi rõduga, aga tänu sellele oli ka hind krõbe – nii krõbe, et isegi alla kaubeldes oleks tõenäoliselt liiga kalliks jäänud.

Otsustasin eile hilisõhtul igaks juhuks ka KV lehele vaadata. siiani olin vaid city24-s surfanud, sest seal on parem otsingusüsteem (saab korraga valida ükskõik mitu linnaosa, KV otsing võimaldab kas tervet linna või ainult üht linnaosa) ja ma eeldasin, et need kuulutused on nagunii kõik enam-vähem samad.

Aga võta näpust. Kohe kõige värskemate kuulutuste hulgas torkas silma üks samal päeval lisatud täiesti omanäoline pakkumine.

Odavama otsa üürikorterid on enamasti lihtsalt koledad. Vastavalt väikesele hinnatõusule on terve hulk ilmetuid. Siis tulevad juba enam-vähem korralikud ja ilusad, aga need on sel juhul ka (liiga) kallid. Ja sisekujundus, isegi ilusatel korteritel, on alati nii igav, mittemidagiütlev. Isegi kui sellega on vaeva nähtud, siis pole mingit särtsu ega omapära, üritatakse meeldida võimalikult paljudele maitsetele.

Aga see korter, mille me leidsime, see oli hingega. Lisaks sellele, et tegu oli hea asukoha, normaalse hinna, värske remondi ja pakkumisega otse omanikult, oli sel täiesti oma stiil. Minimalistlik ja lihtsate vahenditega tehtud, aga lõpphea tulemusega. Palju ilusaid ja hästi kokku sobitatud värve, mõned osavalt siia-sinna lisatud detailid, mis andsid lõppmuljele vunki juurde. Vannituba, mis tavaliselt on jõletute plaatidega kaetud või täiesti valge ja steriilne, oli väga stiilne – heledates toonides, aga peeglitega huvitavaks tehtud. Köök, vanematele paneelikatele omaselt pisike, mahutas kõik vajaliku (sealhulgas väikese laua) ega jätnud seejuures muljet, et seal pole ruumi ringigi keerata.

Ühesõnaga me vaatasime ja imestasime ja vaimustusime. Ja arutasime, keda oma sõpradest seda täna vaatama saata.

Ja siis me avastasime, et tegu on Maideni ema korteriga 😀 Sellesamaga, millest Maiden meile nädal-paar tagasi rääkis (et ta ema hetkel remondib ning tahab siis uuesti välja üürida) ning mida ma mõtlesin Eestisse jõudes vaatama minna.

No ma ei oska muud öelda, kui et see ongi saatus. Sellepärast me ei saanudki seda väikest maja, mis meile hiljuti nii sümpaatne tundus. Sellepärast ma polnudki seni leidnud ühtki korterit, mille puhul poleks olnud ühtki olulise kaaluga AGA ning kohest tunnet, et see ongi meie.

Saime Maideniga veel eile õhtul üle räägitud ja ta lubas emale hommikul helistada. Saatsime omalt poolt meili ja jäime ootama.

Noh, nüüdseks on tagatis makstud ja asi kindel. Saan sisse kolida kohe, kui Eestisse jõuan 🙂 Ja meil on olemas oma väike armas pesa ülikooli raamatukogu taga. Väiksem ehk, kui oleks tahtnud (veidi alla 40 ruudu), aga selle eest lõpmata ilus, vaikses rohelises kandis, piisavalt valge (päike paistab kaua sisse) ja üldse. Sünnitama saan ka jala minna, Toomele on vähem kui kilomeeter kõndida 😉

Mööblit on seal korteris vähe, aga see-eest on olemasolev ilus. Peame mõned asjad ise juurde muretsema, voodi ja pesumasina vist ja väikese pliidi, millel on praeahi, sest seal on ainult kaks auku ilma ahjuta. Aga see kõik on täiesti teostatav. Ei tekkinud korrakski kahtlust, et see koht nonde puuduvate asjade pärast kuidagi vähem meie kodu oleks.

Oh, ma olen nii lõpmata õnnelik ja rahul. Süda on kohe palju kergem, et elamise mure on lahendatud. Nüüd jõuan kindlasti kõik enne Maasika sündi sisse seada.

Taas kord sain tõestust sellele, et on vaja vaid piisavalt optimismi, süüdimatust ja usku, et kui asjad rahule jätta, siis loksuvad nad ise parimal kombel paika. See on juba ei tea mitmes uskumatu vedamine sel aastal.

Elu on ilus 🙂

EDIT: Sain nüüd kogu olemasoleva mööbli loetelu ka ja kindlasti on meil vaja pesumasinat, voodit, riidekappi, väikest praeahjuga pliiti, ilmselt ka mingit kummutilaadset asja, elutoa lauda… Ja veel nipet-näpet, eks siis koha peal vaatab. Kui keegi teab kedagi, kel on Tartu kandis sääraseid asju ära anda/müüa, siis antagu aga teada!

Scroll to Top