Kiire kiire kiire
Võiks ju arvata, et kui tööl käima ei pea, siis on aega küll ja veel. Aga ma kulutasin kõik selle aja eelmisel nädalal ära, nii et nüüd olen taas nagu orav rattas ja üritan teha kõike, mis eile koostatud üksikasjalikku nimekirja üles tähendatud sai.
Eile käisin Bondi-näitusel. Kuivõrd see oli pühendatud Ian Flemingu elule, polnud see minu jaoks just NII huvitav, kui oleks võinud olla, sest ehkki ma olen kõiki Bonde näinud, olen siiski peamiselt Brosnani fänn. Brosnanist aga polnud terve näituse peale haisugi. Kõigist teistest bondidest oli, KÕIGIST. Lazenbyt ja Daltonit ja Craigi oli veidi, Conneryt ja Moore’i rohkem. Brosnanist ei miskit 🙁 Aga noh, mul siiski hea meel, et üle vaadatud sai ja oli sellegipoolest huvitav.
Kuna Brixton jäi tee peale, käisin sealsetes poodides vajalikke asju otsimas, ei saanud küll midagi peale silmatilkade… Aga ma vähemalt proovisin 😉 Ja hommikul jõudsin netist ka üht-teist ära tellida, läätsed ja Marise raamatud.
Ja õhtul oli viimane beebikooli loeng. Õpetati pesema ja mähkima ja muud toredat. Näis, palju sellest veel viie nädala pärast meeles on 😉
Täna pean kõigepealt korra tööle minema, et vormiriided tagasi viia, viimane payslip kätte saada ja värske remont üle vaadata (restorani pool läks just kinni, kui mina ära tulin). siis on 13-17 breastfeeding workshop… Ja siis veel Tinderboxi, kus vanade töökaaslastega kohting kokku lepitud. Andreea lubas mulle head kohvimasinat soovitada, ostan ikka UK-st kaasa – Eesti valik on niru ja hinnad kallid.
Homme peaksin hambaarsti juurde minema, aga ma pole veel otsustanud, kas lähen. Ja hiljem Iirisega Oxford Streetile, kust on vaja osta igavene hunnik asju alates voodipesust ja Pipsi kingitusest kuni imetamisrinnahoidjateni.
Ja reedel… Reedel tulevad juba Mehe sugulased. Küll kuus, mitte seitse, nagu algselt plaanis. Ja siis on nädalavahetus täis turistilõkse, loodetavasti saan lõpuks ka loomaaeda ja Aquariumisse.
Esmaspäeval ilmselt viimast korda Croydonisse + viimane külaskäik kohaliku arsti juurde, et lendamiseks tõend saada. Ja öösel siis lennujaama… Ja teisipäeva lõunaks Eestisse 🙂
Sellised plaanid siis.
Mul on eilsest hommikust saati kõhu alt valutanud – no umbes see osa, mis jääb aluspükste sisse, aga mitte veel jalge vahele – ma teaduslikku ega ladinakeelset nimetust ei oska öelda 😀 Valutab iga lihaspingutuse peale ehk käies ja püsti tõustes ja voodis külge keerates… Küsisin eile õhtul selle tädi käest seletust, kes loengut pidas – ta arvas, et Maasikas lihtsalt seab oma pead sisse. Küsisin, kas ma valutan siis samamoodi järgmised viis nädalat, aga ta arvas, et mitte. Öösel oli igatahes võrdlemisi ebamugav ja tänaseks pole asi paremaks läinud. Just siis, eks, kui mul on kiire nädal ees ja kuidagi pole võimalik kodus olla.
On kellelgi sarnast valu olnud, oskab keegi tarka nõu anda või arvata, kui kiiresti see üle minna võiks?
—
Eile õhtul Mehega haiglast koju tulles arutasime, et pole kumbki siinkandis ühtegi rebast näinud. Jõudsime järeldusele, et pole lihtsalt öisel ajal piisavalt palju väljas olnud.
Ja täna hommikul me siiski nägime oma rebase ära. Tuli teine ette aia peale (meil on maja ees madal müür – umbes sellise kõrgusega, kuhu peale on hea korra istuda vms) – elutoa suurest aknast oli 5+ vaade, suur oranž rebane päikesepaistes (tavaliselt näeb neid pimedas ja tunduvalt suurema distantsi pealt) 🙂 Päris tükk aega seisis seal, aga fotokat ei jõudnud välja otsida. Noh, vähemalt nägime!
Pean nüüd asjalikuks hakkama ja duši alla minema – varsti vaja sammud linna poole seada.
