Nadja kutsus mind välja ja mina olin rõõmuga nõus. Aga selleks ajaks, kui õhtusöök söödud ja laps vannitatud sai, oli väljamineku tuju asendunud mõnusa vaikse arvutis istumise ja blogi kallal nakitsemise tujuga – nii rändaski sügavkülmast välja võetud piim külmkappi tagasi.
Homme õhtul peab siiski välja minema, kord juba üles sulanud piima ei tohi teatavasti teist korda ära külmutada – ja raisku lasta seda ometi ei saa.
Mulle vahel nii meeldivad need õhtud, kui teised magavad ja mina rahus üksi omi asju teha saan 🙂
Aga homme õhtul siis…!