Mul läks eelmise postituse kirjutamisele (seda siis koos üle lugemise ja vajaliku vigade parandamisega) pea kolmveerand tundi. Pole ju eriti pikk tekst tegelikult?
Aga pean tunnistama – mul on ikkagi jube hea meel, et ma kogu aeg nii palju kirjutan – kirjutan ju endale ajalugu. Kui ma ei kirjutaks, ei mäletaks ma kolmveerandit neist asjadest juba paari kuu pärast.
Juba praegu on aasta-paari taguseid postitusi põnev lugeda – enamik on meelest läinud ja ma ise olen kohutavalt palju muutunud.
Nii et hästi kulutatud aeg, ma ütleks. Olgu mu hobid nii tavalised kui tahes, neist on kasu.